Kohtulahend

1-14-9589

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata I.Z Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 29.12.2014. I.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb otsuse jõustumise päevast alates viie tööpäeva jooksul loovutada juhiluba Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista I. Z-ilt : sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 532,50 eurot, tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 192 eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu kokku 38 eurot (Uuringuakti nr 192T, proovi markeeringu ja protokolli nr 21/28).

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et I.Z juhtis 19.01.2014 kella 14:25 ajal Harjumaal Tallinnas Uuslinna tänaval Valge tn suunas mootorsõidukit MB Prantsusmaa registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 192T kohaselt on I. Z uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,58 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis.

1-14-9589 Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid (alates 01.07.2014 § 69 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 ) nõudeid. Seega pani I.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti tema, viibides Harjumaal Tallinnas Valge tn 3 juures ning olles alkoholijoobes, solvas kinnipidamisel Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo Ida Politseijaoskonna patrullpolitseinik Jelena X ebatsensuursete sõnadega ajal, kui politseiametnik täitis oma ametikohustusi. Seega pani I. Z oma tahtliku käitumisega toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav I.Z ning tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marina X kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et I. Z-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et I.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 424, § 275 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. LS § 127 kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. Menetlevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundara teise astme kuriteo toimepanemise eest ning joobeseisundi tuvastamise tasu (Uuringuakti nr 192T, proovi markeeringu ja protokolli nr 21/28). Asitõendid puuduvad, tsiviilhagi puudub. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus juhindub KrMS § 175 lg 1 p 4,9, § 180 lg 1,3 § 248 lg 1 p 5, § 249, LS § 127. Leo Kunman Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.