lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-2330/54

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 23.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-2330/54
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
23.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
899
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-2330/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja22.06.20121-12-2330/19Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.10.20121-12-2330/68Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja12.11.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-2330 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 1. detsembri

määrus süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamata jätmises elektroonilise valvega

Kaebuse esitaja ja kaebuse

Süüdimõistetu Oleg Kallas, määruskaebus

liik

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 1. detsembri 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 01.12.2014 määrusega jäeti Oleg Kallas tingimisi ennetähtaegselt vabastamata talle Harju Maakohtu 22.06.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud 5 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest. Karistuse algusajaks on 17.01.2012 ja lõpuks 17.07.2017.
2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud järgmistel põhjustel. 2.1 O. Kallast on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Esimesel korral karistati teda lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Karistuse kandmiselt vabastati ta tingimisi. Praegust karistust kannab O. Kallas taas narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil.

2.2 O. Kallase käitumine vangistuses on korrektne – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. O. Kallas on läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening, osalenud majandusabitöödel ja vestlusel narkootikumide mõjust tervisele, käitumisele ja seostele kuritegevusega. 2.3 Vabanedes soovib O. Kallas asuda elama ema juurde. Tema suhted lähedastega on head ja toetavad. Lisaks on O. Kallasel töökoht elektrikuna ning plaan hiljem minna tagasi Inglismaale, kus ta elas viimased kaks aastat enne vangistust. 2.4 Maakohus leidis, et ehkki esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles negatiivset, s.o seda, et O. Kallas pani teistkordselt toime kõrge ühiskonnaohtlikkusega kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ta on karistusest ära kandnud vaid poole. Kohus märkis, et ärakantud karistusaeg ei vasta kuriteo raskusele ning O. Kallase vabastamine esimesel võimalusel riivaks oluliselt ühiskondlikku õiglustunnet ning oleks vastuolus üldpreventiivsete eesmärkidega. Määruskaebus

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse O. Kallas, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega ta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega. 3.1 O. Kallas leiab, et esinevad formaalsed ja materiaalsed alused tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus arvestas vaid varasemat elukäiku, ent jättis arvestamata, et enne vangistust elas ja töötas O. Kallas Inglismaal, mis näitab, et ta suudab olla iseseisev ja ühiskonnale kasulik. Ta ei takistanud kohtu tegevust ja kahetses puhtsüdamlikult oma tegu. Viimane kuritegu oli juhuslik, sellest ei saanud O. Kallas materiaalset kasu ega tekitanud ka otsest kahju. 3.2 Esimesest vangistuse päevast seadis O. Kallas eesmärgiks täita kõiki vanglaametnike korraldusi ja nõudeid ning on seda ka saavutanud – tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud majandusabitöödel ja vestlusel. 3.3 Vabanemise korral soovib O. Kallas asuda elama ema juurde. Tema suhted lähedastega on head ja toetavad. Vabanemisel on tal töökoht elektrikuna ja perspektiivis soovib ta naasta Inglismaale. 3.4 Kui arvestada üksnes kuriteo asjaoludega, nähtub, et kinnipidamisasutuses toimunud muutusi ja Tartu Vangla pingutusi isiku suunamisel õiguskuulekale käitumisele ei arvestatagi. O. Kallas on juba peaaegu 3 aastat vanglas viibinud. Esimese astme kuritegude eest on kõik karistused üle viie aasta ja prokuröri arvamus, et siiani kantud karistus ei vasta kuriteo raskusele, ei ole põhjendatud. O. Kallas leiab, et tema vanglas hoidmisel puudub eesmärk – kõik ITK-s ette nähtud tegevused on täidetud ning edaspidine vangistuses viibimine ei ole mõistlik. Suuremat kasu ühiskonnale tooks O. Kallase vabastamine, et ta saaks töötada ning tasuda võlgasid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik O. Kallase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 4.1 Käesoleva ennetähtaegse vabastamise võtmeküsimuseks on see, kas kohus saab jätta isiku ennetähtaegselt vabastamata arvestades üksnes kuriteo toimepanemise asjaolusid, kui esinevad teised materiaalsed ja formaalsed alused tema vabastamiseks. Määruskaebuse esitajatele jääb arusaamatuks, miks maakohus, arvestas ainult tema eelnevat elukäiku ning ei arvestanud O. Kallase muutumist vangistuses ning positiivseid edusamme karistuse kandmisel (distsiplinaarkaristuste puudumist, sotsiaalprogrammi läbimist, töötamist majandusabitöödel) ning vabanemisel eesootavaid tingimusi (toetav lähisuhtevõrgustik ja töökoht) ja leidis, et kinnipeetav ei kuulu ennetähtaegsele vabastamisele. 4.2 Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest nähtub selle esitaja seisukoht, et O. Kallase karistuse eesmärk – süüdimõistetu parandamine ja õiguskuulekale teele suunamine, on täidetud. Apellatsioonikohus möönab, et esineb tõesti rida positiivseid nihkeid, mis lubavad teha järelduse, et O. Kallas on oma vigadest vajalikud järeldused teinud (vt määrus p 2.2). Samas on karistuse individuaalne õigustus üksnes üheks kriteeriumitest, mida kohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestama peab. Lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et teistkordselt toime pandud kõrge ühiskonnaohtlikkusega kuriteod, mida ju käesoleval ajal ka maakohus O. Kallase peamise vabastamata jätmise põhjusena on esile toonud, on rangelt ühiskonna hukkamõistu väärivad ja seda vaatamata põhjusele, et O. Kallas oma tegu kahetseb. Asjaolu, et seadus võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabastada I astme kuriteo tahtlikult toimepannud isikuid 1/2 karistusaja ärakandmisel elektroonilise valvega, ei tähenda seda, et vabastamine oleks neile garanteeritud. Kuivõrd kohtul on õigus loobuda isiku ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades, on ka maakohtu määrus seaduslik, ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus.
5.Eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.