Otsuse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus
nr 1-14-10396 (kohtueelses menetluses nr 14260100450) riik versus P.L kohtuistung kokkuleppemenetluses
Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör
kohtunik Kalev Kuningas Kätlin Omel Maiken Mardim
Süüdistatav
P.L (isikukood xxx; elukoht xxxxxx x-xx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx P ; omab kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 9, 5; § 323 järgi
Süüdistus
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
kuud ja 21 päeva vangistust. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 4 kuud 9 päeva. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 4 kuud 9 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 258 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada P.L KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. Tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 2 on P.L kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Seisuga 17.12.2014 on P.L teinud ära 297 (kakssada üheksakümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 4 (neli) kuud 1 (üks) päev. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 4 kuud 1 päev vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 242 (kakssada nelikümmend kaks) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 10 (kümme) kuus jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. P.L on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas 27.12.2012 kella 17:45 paiku Viljandi linnas Tallinna 24 asuvast Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Rimi ühe pudeli 0,5-liitrist rummi Carribba Blanco väärtusega 8,75 eurot. Veel süüdistatakse P.L selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas 27.12.2012. a kella 19:34 paiku Viljandi linnas Tallinna 41 asuvast Rimi Eesti Food ASle kuuluvast kauplusest Rimi ühe pudeli 0,5-liitrist viina Laua Viin väärtusega 4,89 eurot. Veel süüdistatakse P.L selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas 28.12.2012. a kella 10:59 paiku Viljandi linnas Tallinna 24 asuvast Rimi Eesti Food ASle kuuluvast kauplusest Rimi ühe pudeli 0,5-liitrist rummi Carribba Blanco väärtusega 8,75 eurot. Veel süüdistatakse P.L selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas 28.12.2012 kella 16:50 paiku Viljandi linnas Tallinna 24 asuvast Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Rimi ühe pudeli 0,5-liitrist rummi Carribba Blanco väärtusega 8,75 eurot. Veel süüdistatakse P.L selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas 03.02.2014 kella 19:00-20:00 vahel Tartu linnas Riia 1 juures asuvas Kaubamaja bussipeatuses avalikult, kuid vägivalda kasutamata M.K.ilt M mobiiltelefoni LG-E610 (IMEI: 353089056726975) väärtusega 200 eurot ning telefonis sees oleva Microsoft SD 8 GB mälukaardi väärtusega 20 eurot. Kokku põhjustas P.L M.K.ile varalist kahju 220 euro väärtuses. Veel süüdistatakse P.L selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas 26.04.2014 kell 21:24 Viljandi linnas Vaksali 11b asuvast Maxima Eesti OÜ -le kuuluvast kauplusest Maxima ühe pudeli 0,5-liitrist viina Laua Viin väärtusega 5,08 eurot ning ühe pudeli 0,5-liitrist karastusjooki Coca-Cola väärtusega 0,72 eurot. Vargusega põhjustas P.L Maxima Eesti OÜ-le varalist kahju kokku 5,80 euro väärtuses. Veel süüdistatakse P.L selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas 13.05.2014 kella 20:50 paiku Viljandi linnas Tallinna 41 asuvast Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Rimi päikeseprillid väärtusega 23,89 eurot ning kuivatatud meriahvena väärtusega 1,29 eurot. Kokku põhjustas P.L Rimi Eesti Food AS-le varalist kahju 25,18 euro väärtuses. P.L tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi vargusena e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud avalikult,
kuid vägivalda kasutamata ning süstemaatiliselt. Veel süüdistatakse P.L selles, et tema ähvardas 25.02.2014 kella 08:00-08:30 paiku Tartu linnas Alasi bussipeatuses M.K peksmisega, kuna M.K oli pöördunud politseisse seoses sellega, et P.L 2014. aasta jaanuarikuus temale kuulunud mobiiltelefoni varastas. Kannatanu kartis ähvarduse täideviimist, kuna ta on näinud, kui P.L on alkoholijoobes olles teisi peksnud. P.L tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 323 järgi kannatanu suhtes vägivalla toimepanemisena, et maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses.
) § 1043 alusel.
Rimi Eesti Food AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 47,57 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Maxima Eesti OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 5,80 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. M.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 220 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
hilisemate muudatusega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. Süüdistatava P.L kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi 48 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb P.L-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena õigusabi tasu 48 eurot ja postikulud 2,70 eurot- riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.