Kohus Määruse tegemise aeg Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuasi XXX
Viru Maakohus
Vabastada V.R karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada V.R katseaja kestel järgima KarS § 75 lg 1 pp 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada V.R suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmisi kontrollnõudeid: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 3) mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikumid ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, va lähisugulased / hõimlased, ilma kriminaalhooldaja eelneva loata; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalprogrammis V.R vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
V.R on Tartu Maakohtu 22.02.2012 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 201 lg 2 p1 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 kohaldamisega 3 aasta 5 kuu 9 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 22.02.2012 ja lõpp 31.07.2015. Kinnipidamisasutuses V.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudubxxx lukksepa eriala omandamise katkestas 1 kuu möödudes. Kinnipeetava sõnul soovib eriala omandada vabaduses. Varasemalt tegelenud juhutöödega. Enamasti töötanud mitteametlikult ehitusel ja metsas. Ametliku töö kogemust omab vaid 3 kuud. Kinnipeetava sõnul peab töötamist oluliseks, kuna siis ei tule mõttesse minna tuttavatega alkoholi tarbima ning teha mõtlematuid tegusid. Käesoleval hetkel tööga hõivatud, omandades seejuures tööharjumusi. Vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht xxx Kuriteod on toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. K-Raha andmetel omab 11.11.14 seisuga tasumata võlanõudeid 7565,14 euro ulatuses. Vabanemisfondi hoiustatud 1065 eurot. Suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud, millele viitavad ka varasemalt toime pandud kuriteod grupis. Kinnipeetava sõnul ei soovi ta enam endiste tuttavatega suhelda. Riskiv ja hoolimatut elustiil väljendub korduvalt toimepandud väär- ja kuritegudes. Riskifaktoriks vabanedes on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetava sõnul ei oleks ta ilma alkoholi tarvitamata kuritegusid sooritanud. Kinnipeetav tunnistab probleemi seoses alkoholiga, kuid kinnitab, et selle tarvitamisest täielikult ei loobu vaid vähendab koguseid. Kinnipeetav on varasemalt 1-2 korda proovinud amfetamiini ja kanepit. Meditsiiniosakonna andmetel on ta juhutarvitaja. Kinnipeetav on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning reaalset vangistust kannab esimest korda. Varasemalt oli allutatud käitumiskontrollile, kuid vahistati enne kui jõudis kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Avavangla osakonnas paiknedes pani toime distsipliinirikkumise, kaldudes ulatuslikul määral marsruudist kõrvale, mis näitab seda, et alati ei järgi isik vanglas kehtivad norme ning lähtub isiklikest vajadustest. Kinnipeetav paikneb alates 10.07.2013 Viru Vangla avavanglaosakonnas. Alates 21.08.2013 töötab väljaspool vanglat xxx Kinnipeetavale võimaldatud lühiajalisi väljasõite kokku neljal korral (27.09.2013, 20.02.21.02.2014, 17.17.- 18.07.2014 ja 13.09.- 14.09.2014), eesmärgiga säilitada peresuhteid. Väljasõiduks püstitatud eesmärgid said täidetud. Kuid tuvastatud kahel korral väljasõidu tingimuste rikkumine, mille osas ühel korral isikut ka distsiplinaarkorras karistatud ning teine rikkumine käesoleval hetkel menetluses. Lisaks on isik vangistuse jooksul tegelenud järgnevaga: 03.05.2010- 24.05.2010 läbinud sõltuvuskäitumist muutma sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" 04.02.2011 - 18.02.2011 töötas majandustöödel hooldajana; 21.04.2011 - 20.07.2011 töötas üldkasutatavate ruumide koristajana ning 26.08.201120.08.2013 töötanud majandustöödel köögitöölisena (toidujagaja); 30.07.2013 - 21.08.2013 oli registreeritud Töötukassas aktiivse tööotsijana; 17.07.2013 - 16.10.2013 läbis xxxx koolitusel ning alates 07.12.2013 omab B-kategooria juhtimisõigust. Samuti 20.09.2014 läbinud lõppastmekoolituse; 20.05.2014 ja 28.05.2014 toimunud individuaalvestlused kriminaalhooldusametnikuga majandusliku toimetulekuoskuse arendamiseks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 55% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 40%. Viru vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub V.R elama aadressile xxx. Tegemist on 4-toalise eramuga, mis kuulub V.R-i isale. Eramus on V.R oma tuba. Antud eramus elab veel isiku vend Veiko V.R, kes on hõivatud juhutöödega. Isa peatub kodus peamiselt nädalavahetuseti kuna töötab xxx
V.R-i võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on tal võimalus tööle asuda xxx. Juhatuse liige Lxxx Vxxsõnul tunneb ta V.R-i varasemast ajast, on tema tööga rahul ning garanteerib ka vabanedes talle töökoha. V.R-i riskifaktoriks vabanedes on alkoholi kuritarvitamine, ta on mõjutatav negatiivset mõju avaldavate isikute poolt. Prokuröri abi Natalja Firsova toetab kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. V.R taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning süüdimõistetu ja prokuröri seisukohtadega, leiab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on küllaldaselt põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. V.R-i karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud – ta on ära kandnud suurema osa vangistusest ning on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt. Vangistuse ajal osales tööhõives ja sotsiaalprogrammis. Seega kinnipeetav on aru saanud seaduskuuleka käitumise vajadusest ning millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Prokurör toetab V.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.R-i edaspidised võimalused vabaduses (kindla töö- ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ning järelevalve annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Vabanemise korral on kinnipeetaval kindel elukoht aadressil xxx Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida V.R-i võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Kohus leiab, et V.R-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata V.R-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu V.R-i mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.
vabastamisega temale
Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.