1-14-10018/9 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

pakendatuna kokku 2,59 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul fentanüüli 0,148 grammi) ja ühe pooliku klonasepaami sisaldava tableti massiga 0,093 grammi. Ülejäänud osa narkootilistest ainetest, s.o 0,13 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,007 grammi fentanüüli) leiti ja võeti Igor Bondarenko kinnipidamise käigus tema rahakoti vahelt viiesse fooliumpakendisse pakendatuna ära. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja ning klonasepaam kuulub neljandasse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 milligrammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Süüdistatava valdusest leiti 2,69 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles puhtal kujul oli kokku 155 milligrammi fentanüüli, s.o kokku ca 1192 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet. Samuti leiti tema valdusest puhtal kujul 0,093 grammi klonasepaami sisaldav poolik tablett (milles puhta aine sisaldust ei olnud võimalik ekspertiisiga tuvastada). Suures koguse narkootiliste ainete (fentanüüli ja klonasepaami) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Igor Bondarenko toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Vahur Verte, süüdistatav Igor Bondarenko ja tema kaitsja Alar Neiland sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele nõuab prokurör kohtus Igor Bondarenko süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 2 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 09.07.2014.a, s.o päev, mil Igor Bondarenko oli kahtlustatavana kinni peetud ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Igor Bondarenko nõusolekul ning juhindudes KarS § 184 lg 5 p-st 2, § 832 lg-st 1 konfiskeerida kohtuotsusega tema poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud sularaha summas 880,00 eurot, milline vara on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 25.09.2014.a määrusega nr 1-14-7658 arestitud /tl 114-120, 123/ ning on kantud PPA tagatiskontole Rahandusministeeriumi kontole EE891010220034796011. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet

sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Igor Bondarenko kuulub KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Konfiskeerimine KarS § 184 lg 5 p 2 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kohaldab kohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Harju Maakohtu 25.09.2014 määrusega on arestitud Igor Bondarenko vara – sularaha summas 880,00 eurot. Kohus asub seisukohale, et konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara tuleb Igor Bondarenkolt KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt Igor Bondarenko ei tööta. Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed 2013. aasta tulude kohta. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et isik teenis raha kuriteo toimepanemise teel. Igor Bondarenko legaalse sissetuleku ja tema varandusliku olukorra põhjendamatu erinevus annab kohtule alust eeldada isiku vara ebaseaduslikku päritolu. Igor Bondarenko ei ole tõendanud seda, et nimetatud sularaha oleks ta saanud enda valdusesse legaalsete sissetulekute arvelt või muul legaalsel moel. Igor Bondarenko on andnud kokkuleppe sõlmimisel nõusolekul nimetatud vara konfiskeerimiseks. Eeltoodust johtuvalt kohus otsustas KarS § 184 lg 5 p 2 ja KarS § 832 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida riigituludesse Igor Bondarenkolt 880,00 eurot. Asitõendid KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. NPALS § 7 lg 3 kohaselt kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Riiklikul ekspertiisiasutusel on õigus nimetatud aineid anda käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 11 nimetatud õppeotstarbel kasutamiseks. Aine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. KarS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - narkootilised ained, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Asjas on teostatud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 21.08.2014 ekspertiisiakt nr 14E-GE0934. Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 1881,00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 33 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 33 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (tl 29). PPA 14.07.2014 ekspertiisimääruse kohaselt esitati DNA-ekspertiisiks musta värvi kahe lukuga kotike kirjaga Otto, milles 18 õhemat ja 14 paksemat fooliumvoldikut (mille sees oli 5 fooliumvoldikut ainega) ja minigripp kilekott, milles 1 1 fooliumvoldik, milles omakorda 5 fooliumvoldikut ainega. Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 14 proovi. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti

kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et Igor Bondarenko väljamõistetavat DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada ja mõista süüdistatavalt välja summa, mis vastab analüüsiobjektide arvule DNA ekspertiisi nr 14E-GE0934 kulu summas 798,00 eurot (14x57). Kohus jätab DNAekspertiisi kulu summas 1083,00 eurot (1881-798) riigi kanda. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Asjas on teostatud narkootilise aine ekspertiis, mille kohta on koostatud 14.08.2014 ekspertiisiakt nr 14E-AN0748. Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 336 eurot, milline summab kuulub Igor Bondarenkolt väljamõistmisele. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 124,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 1134,00 eurot; - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Igor Bondarenko majanduslikku olukorda arvestades on menetluskulud märkimisväärselt suured. Igor Bondarenkol tuleb kanda pikk vanglakaristus. Kuigi vanglas viibides on Igor Bondarenkol võimalik tööd teha, ei ole ta võimeline menetluskulusid tasuma ühe kuu jooksul. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 2146,50 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 178,00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 188,50 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.