lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-10209/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 18.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-10209/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1215
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-14-10209

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2014.a. , Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-10209 (14250101846)

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristel Pedassaar

Kohtuistungi sekretär

Janika Sarantšuk

Kriminaalasi

A.E süüdistusasi kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu

Süüdistatav

A.E, ik. xxx, ***

Kaitsja

Vandeadvokaat Eve Grass

RESOLUTSIOON

1.Süüdi tunnistada A.E kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm (3) kuud.
2.KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus kolm (3) kuud vangistust süüdistatava A.E nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, kolmele kuule vangistust /3x30=90/ ehk 90 vangistuspäevale vastab (90x2) 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. 180 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus üks (1) aasta.

Kriminaalasi nr 1-14-10209 Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas *** 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

3.Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratavale kriminaalhooldusametnikule.
3.Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
4.KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks (5) kuuks, mille kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. A.E on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.
5.A.E suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
6.Välja mõista A.E’ elt riigituludesse / / tasumise kord ja maksete tegemiseks vajalik info nähtub otsuse ärakirjale lisatavast makseinfo lehelt/ kriminaalmenetluse kulu - sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti.
7.KrMS § 180 lg3 alusel vabastada A.E arvestatud kaitsjatasu 120,00 euro tasumisest riigituludesse.
8.Väljamõistetud menetluskulu tuleb A.E tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist (12) kuu jooksul, igakuise makse suurus on 44,38 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada

Kriminaalasi nr 1-14-10209 hiljemalt 30.01.2015.a.

9.Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus A.E’ t süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.09.2014.a kella 10:50 ajal ***endale kuuluvat mootorsõidukit Peugeot 306 registreerimismärgiga *** alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005399 mõõdetuna alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus 0,98 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulem 0,89 mg/l. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 2 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani A.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus A.E’ ele nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kolm (3) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 3 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 3 vangistuskuule (3x30=90) ehk 90 vangistuspäevale vastab (90x2) 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. 180 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üks aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

Kriminaalasi nr 1-14-10209 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus viieks (5) kuuks. Süüdistatav A.E kinnitas kohtus, et nõustub kokkuleppemenetlusega ning prokuröriga sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Palub määrata menetluskulu tasumisele ositi ja võimalusel arvestades tema rasket rahalist olukorda vabastada osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse. Prokurör ja kaitsja kinnitasid kohtus, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid kohtuistungil, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab A.E süüdi kuriteos KarS § 424 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistused. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-des 56, 69 sätestatule. A.E karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Tõkend – A.E suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Tsiviilhagi- ei ole. Asitõendid: ei ole. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumisele ositi 1 aasta jooksul. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. A.E-le riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses kokku 120,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus arvestades A.E materiaalset olukorda peab põhjendatuks KrMS § 180 lg3 alusel vabastada ta osaliselt menetluskulu - kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.