Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
16. detsember 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-7702
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
M.H , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 12.02.2013 ja lõpp 09.08.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.12.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, M.H-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.H on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 12.02.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.02.2013.
Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning kannab reaalset vangistust teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Varasemalt on isikut karistatud raske isikuvastase kuriteo ja narkootilise aine tarvitamise eest kinnipidamisasutuses. Varavastased kuriteod on sooritanud rahalise kasu saamise eesmärgil, isikuvastase kuriteo sooritas joobes olekus. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung M.H taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik soovib vabadusse pääseda, et oma elu korda saada ning oma senine elu seljataha jätta. Kinnipeetava endi sõnul on ta muutunud. Isik tunnistab, et enne olid tal sõbrad, kes ei lasknud normaalset elu elada. Nüüdseks on vanad sõbrad kadunud. Isiku sõnul on tal toetavad sugulased. Samuti on kinnipeetaval oma sõnul olemas garanteeritud töökoht, kuid ei saa garantiikirja esitada, sest tegu ei ole Eesti firmaga. Prokurör M.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Varem oli isik korduvalt kriminaalhooldusel, mh seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuid pani uued kuriteod toime katseaja jooksul. Eelmise (Harju Maakohtu 05.10.2011) kohtuotsusega mõisteti talle varavastaste kuritegude eest tingimisi vangistus, kuid ta jätkas katseajal õigusvastast tegevust. Seega on isikule antud varem võimalusi tõestada ennast vabaduses õiguskuulekana, kuid ta on kuritarvitanud kohtu usaldust. Käesoleval ajal on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetaval oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega (raske isikuvastase kuriteo pani toime 2002. a olles alkoholijoobes) ning narkootikumide tarbimisega (vangistuse ajal 2005.a tuvastati narkootikumide tarvitamine), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole isiku tema poolt toimepandud kuritegude raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla olukorras kus, olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, pani ta katseajal toime uusi tahtlike kuritegusid. Vabastamine ei ole põhjendatud vaid alusel, et formaalsed tingimused on täidetud. Karistuse eesmärgid ei ole antud süüdimõistetu puhul saavutatud. Nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada, seda ka elektroonilise valvega.
Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, isik on ohtlik avalikkusele ning risk ühiskonnas on olemas. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem kindla töökoha puudumisel ning siis, kui isik on eelnevalt tarvitanud alkoholi ning tekib konflikt teise isikuga. Vangla iseloomustusest nähtub, et M.H suhtes üldise korduva kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 24%. Vangla materjalidest nähtub, et isik on teiste poolt mõjutatav, kuivõrd raske isikuvastase kuriteo sooritas grupis. Kohus leiab, et isikut, kes pani toime niivõrd raske kuriteo, ei ole põhjendatud veel vabastada. Eriti juhul, kui isik ei suuda ka vangistuses käituda seaduskuulekalt ning tal on kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub veendumus, et isik ei asu taas suhtlema kriminaalse taustaga isikutel ega pane nende mõjutamisel toime uut kuritegu. Kinnipeetav oskab oma tegevusi planeerida ning on sihikindel, seda ka negatiivsete eesmärkide puhul. Sellest tingituna võib püstitada küsitava väärtusega eesmärke ning käituda riskivalt. Isiku impulsiivsus sunnib riskima ning vigu kordama. Isikul on lihtsustav suhtumine käitumisnormidesse, oma käitumist õigustav. Varasemad karistused ei ole mõjutanud loobuma kuritegude toimepanemisest. Hoolimatust ja riskeerivat elustiili näitab ka asjaolu, et uue kuriteo pani toime kriminaalhoolduse ajal. Kohus leiab, et antud kinnipeetava vabastamine ei ole põhjendatud, kuivõrd isik on varem kuritarvitanud kohtu usaldust ning katseajal pannud toime uue kuriteo. Isikul on vangistuses kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.