Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis
3-1-1-83-14 16. detsember 2014 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris
Kohtuasi
Kriminaalasi Jüri Koršikovi süüdistuses KarS § 2161 lg 1, § 213 lg 1 ning § 394 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2014. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-13-7311 Jüri Koršikovi kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld, kassatsioon Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Piret Paukštys
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
12. november 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2014. a kohtuotsus ning ringkonnakohtu selle otsuse täpsustuse kohaselt Harju Maakohtu 17. aprilli 2014. a kohtuotsus Jüri Koršikovi ja Arkadi Sidorovi süüditunnistamise ning karistamise ja Jüri Koršikovi vastu esitatud tsiviilhagide rahuldamise osas.
2.Muus osas jätta eelmises punktis nimetatud kohtuotsused muutmata.
4.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
5.Määrata Advokaadibüroole Kersti Põld makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jüri Koršikovile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 327 (kolmsada kakskümmend seitse) eurot 60 (kuuskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 54 (viiskümmend neli) eurot 60 (kuuskümmend) senti. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jüri Koršikovi karistati Harju Maakohtu 6. septembri 2013. a otsusega KarS § 2161 lg 1 järgi vangistusega kolmeks kuuks, KarS § 213 lg 1 järgi vangistusega üheks aastaks, KarS § 394 lg 1 vangistusega kuueks kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel luges maakohus kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõistis liitkaristuseks ühe aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis J. Koršikovile lõplikuks karistuseks kaheksa kuud vangistust. Seoses asitõendite suhtes võetavate meetmetega märkis maakohus muuhulgas, et sülearvuti Dell Vostro 1015, mis asub Riigiprokuratuuris, tuleb konfiskeerida ja hüvitada,
võimaldades J. Korškovil eelnevalt teha koopia arvutis olevatest eraeluga seotud failidest (pildid, videod, dokumendid). Kohus mõistis J. Koršikovilt välja riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüditunnistamisega 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 ning § 180 lg 1 alusel kaitsjatasu määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi eest summas 595. 20 eurot (viissada üheksakümmend viis eurot ja kakskümmend senti); koopiakulud summas 0.45 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 ning § 180 lg 1 alusel ekspertiisitasu summas 1608 (üks tuhat kuussada kaheksa) eurot.
2.Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 394 lg 1 - § 22 lg 3 järgi süüdi ka Arkadi Sidorov ja teda karistati vangistusega 4 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati tema karistust ühe kolmandiku võrra ja tema lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS §-de 74 ja 75 alusel vabastati ta 18 kuulise katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Katseaja kulgemise alguspäevaks määras kohus kohtuotsuse kuulutamise päeva. A. Sidorovilt mõisteti välja riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüditunnistamisega 1,5 palga alammäära ulatuses s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 ning § 180 lg 1 alusel kaitsjatasu määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi eest summas 465.60 eurot (nelisada kuuskümmend viis eurot ja kuuskümmend senti) ning koopiakulud 0.45 eurot.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Koršikovi kaitsja, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist J. Koršikovilt ekspertiisitasu väljamõistmise ja asitõendina äravõetud sülearvuti konfiskeerimise (tagastamata jätmise) osas.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2013. a otsusega kaitsja apellatsioon rahuldati ja maakohtu otsus tühistati J. Koršikovilt ja A. Sidorovilt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite suhtes võetavate meetmete osas põhistuste puudumise tõttu ning kriminaalasi saadeti tühistatud osas samale kohtukoosseisule uue otsuse tegemiseks. 12. detsembril 2013 jõustus kohtuotsus J. Koršikovi süüdimõistmise ja karistamise osas ning selles osas pöörati kohtuotsus 20. märtsil 2014 täitmisele.
5.Asudes täitma ringkonnakohtu juhiseid muutis Harju Maakohus 6. septembril 2013 tehtud ja osaliselt jõustunud kohtuotsuse põhiosa, jättis resolutsiooni muutmata, ning avaldas 17. aprillil 2014 J. Koršikovi puudutavas osas täiendatud põhiosaga ja jätkuvalt 6. septembri 2013. a kuupäeva kandva otsuse. Maakohus leidis, et arvuti on kuriteo toimepanemise vahend, mis tuleb konfiskeerida tervikuna. Kuivõrd arvuti on soetatud hiljemalt 2011. a, on tegemist väärtusetu asjaga, mis tuleb hävitada. Samas on süüdistataval võimalik taotleda koopiaid isiklikest failidest (pildid, videod, dokumendid). Ekspertiisikulud olid arvutikuriteo faktiliste asjaolude tuvastamisel kohtu arvates vajalikud. Süüdistatav on töövõimeline, mistõttu puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks. A. Sidorovi puudutavas osas maakohtu otsuses muudatused puuduvad.
6.Maakohtu täiendatud otsuse peale esitasid apellatsioonid J. Koršikov ja tema kaitsja, kes taotlesid selle tühistamist konfiskeerimise ja menetluskulude osas. Apellandid leidsid, et maakohus oleks pidanud tegema uue otsuse, mitte aga juurdekirjutusi 6. septembri 2013. a kohtuotsusesse. Kuna ekspertiisiakt polnud asjas määravaks tõendiks, oleks kohus pidanud ekspertiisitasu riigi kanda jätma. Ekspertiisitasu on ebaproportsionaalselt suur võrreldes süüdistatava sissetuleku ja süüga. Samuti on
ebaproportsionaalne süüdistatava arvuti konfiskeerimine ja selle hävitamine, kuna sellel on suur väärtus süüdistatava jaoks ja selle kõvakettalt on võimalik ebaseaduslikud programmid kustutada. Arvuti kasutamine ei ole iseenesest ohtlik.
7.Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2014. a kohtuotsusega jäeti maakohtu otsus sisuliselt muutmata. Ringkonnakohus täpsustas maakohtu otsust üksnes selles osas, et luges maakohtu otsuse kuupäevaks
17.aprilli 2014 ,s.o maakohtu otsuse avaldamise kuupäeva. Ringkonnakohtu põhistused olid kokkuvõtvalt järgmised.
7.1.Kuigi algsesse kohtuotsusesse põhjenduste lisamist ei saa pidada õigeks, ei ole maakohus sellega rikkunud KrMS § 341 lg-s 4 sätestatud kohustust teha tühistatud osas uus kohtuotsus. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimust kõrvaldada maakohtu otsuse kuupäeva KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel täpsustades.
7.2.Arvuti tagastamata jätmine ja hävitamine on proportsionaalne, sest süüdistatav kasutas seda regulaarselt kuritegude toimepanemise vahendina, samuti on see arvuti väärtusetu.
7.3.Arvutiprogrammi olemuse ja eesmärgi tuvastamiseks olid mitteõiguslikud eriteadmised vältimatult vajalikud ja ekspertiisi määramine seetõttu põhjendatud. Seepärast tuleb ekspertiisikulud kanda süüdistataval.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8.Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas kassatsiooni korras J. Koršikovi kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld, kes taotleb kohtuotsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uue otsuse tegemiseks, põhjendades seda järgmiselt.
8.1.Maakohtu poolt varasema otsuse täiendamise ja ringkonnakohtu poolt maakohtu hilisema otsuse kuupäeva muutmisega on tekkinud ebaselge õiguslik olukord. Pole arusaadav, millise kuupäevaga otsus millises osas jõustus. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel uue kuupäevaga otsust teha. Ringkonnakohtu selline otsustus väljub apellatsioonimenetluse raamidest ja ringkonnakohus ei saanud tugineda KrMS § 337 lg 1 p-le 2.
8.2.Arvuti konfiskeerimine ja hävitamine ning menetluskulude süüdistatavalt väljamõistmine on ebaõige. Kohus oleks pidanud laskma arvutist nuhkvara eemaldada ja tagastama arvuti süüdistatavale. Menetluskulude kandmine käib süüdistatavale, kelle ülalpidamisel on alaealine laps, ilmselgelt üle jõu.
9.Kassatsioonile esitatud vastuses leiab riigiprokurör Piret Paukštys, et kohtud on toiminud seaduslikult ja põhjendatult ning kohtuotsuste muutmiseks pole alust. Kuna ringkonnakohtu
4.detsembri 2013. a otsusega tühistati maakohtu 6. septembri 2013. a otsus vaid sülearvuti konfiskeerimise
ja
menetluskulude
väljamõistmise
osas
seoses
sellekohaste
põhjenduste
puudumisega ning kriminaalasi saadeti maakohtule vaid uue otsuse tegemiseks, siis ei pidanud maakohus hakkama kriminaalasja uuesti arutama. Kuna aga maakohtu uus otsus kandis ekslikult eelmise otsuse kuupäeva - 6. september 2013, oli ringkonnakohus õigustatud täpsustama maakohtu otsuse kuupäeva. Sülearvuti konfiskeerimise ja süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmise
seaduslikkust on prokuröri arvates ringkonnakohus veenvalt põhjendanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
10.On üldtuntud, et dokument, sealhulgas kohtulahend, saab kanda vaid selle koostamise või allkirjastamise kuupäeva (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-11-14-14, p 741). See tähendab, et kaks erineval päeval tehtud kohtulahendit ei saa kanda sama kuupäeva. Seega olukorras, mil ringkonnakohus on maakohtu otsuse osaliselt tühistanud ja saatnud kriminaalasja maakohtule tagasi tühistatud osas uue otsuse tegemiseks, peab uus otsus kandma uue otsuse tegemise kuupäeva, mitte aga osaliselt tühistatud otsuse kuupäeva. Sisult erinevad, kuid sama kuupäeva kandvad kohtuotsused tekitavad õigusselgusetust nii nende lahendite jõustumise kui menetlustähtaegade osas.
11.Käesoleva kohtuasja õiguslik põhiprobleem ei ole aga niivõrd selles, et maakohus märkis ka uue kohtuotsuse kuupäevaks 6. septembri 2013 (ehk siis maakohtu varasema, ringkonnakohtu poolt osaliselt tühistatud otsuse kuupäeva). Maakohtu menetluslik eksimus seisnes põhiliselt hoopis selles, et uut otsust tehes asus maakohus täiendama (muutma) varem tehtud ja valdavas osas juba jõustunud (KrMS § 408 lg 6) ning täitmisele pööratud otsuse põhiosa teksti, lisades sellesse konfiskeerimist ja kohtukulusid puudutavaid põhjendusi.
12.Jõustunud kohtuotsuse teksti muutmise seaduslikud võimalused on aga piiratud. Selline võimalus on näiteks täitmiskohtunikul vastavalt KrMS §-s 413 sätestatule. Jõustunud kohtuotsuse tekst saab muutuda kriminaalmenetluse uuendamise tulemina vastavalt KrMS XIII peatükis sätestatule. Kohtulahendi teinud kohus saab vastavalt KrMS § 306 lg-le 5 muuta allkirjastatud kohtuotsuse teksti vaid niivõrd, kuivõrd muudatused on käsitletavad kirja- ja arvutusvigadena ning ebatäpsustena, mis kohtuotsuse sisu ei mõjuta.
13.Käesoleva kohtuasja puhul ei olnud aga tegemist ühegi eelmises punktis nimetatud olukorraga ja seega toimis Harju Maakohus ebaseaduslikult 6. septembril 2013 tehtud kohtuotsust sama kuupäeva all kuid muudetud põhiosaga 17. aprillil 2014 avaldades. Kuna kõnealusel viisil toimides tunnistati süüdistatavad maakohtu poolt sisuliselt kaks korda süüdi samas süüdistuses, siis rikuti sellega ka Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud topeltkaristamise keelu põhimõtet. Menetlusõiguslikult on maakohtu tegevus 6. septembril 2013 tehtud kohtuotsuse sama kuupäeva all kuid muudetud põhiosaga 17. aprillil 2014 avaldamisel käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. II
14.Kriminaalmenetluse seadustikus on kohtuotsuse osalise tühistamise ja kriminaalasja vaid tühistatud osas uueks arutamiseks saatmise pädevus nii ringkonnakohtul (KrMS § 337 lg 2 p 2; vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-38-13) kui ka Riigikohtul (KrMS § 361 p 6). Samas ei ole kriminaalmenetluse seadustikus otsesõnu sätestatud, millistele nõuetele peab vastama uus osaotsus - st uus kohtuotsus kriminaalasjas, milles varem tehtud kohtuotsus tühistati osaliselt ja
kriminaalasi saadeti vaid tühistatud osas uueks arutamiseks. On selge, et selle uue osaotsuse koostamisel ei saa täies mahus järgida kõike KrMS §-s 306 kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste kohta märgitut ega KrMS §-des 311 - 314 kohtuotsuse struktuuri kohta sätestatut. Uue otsuse tegemisel on menetlusese piiratud vaid selle küsimusteringiga, mida kõrgema astme kohus pidas vajalikuks uuesti käsitleda. Siiski peab kolleegium õigusselguse huvides mõistlikuks järgida kohtupraktikas vähemalt osaliselt juurdunud arusaama, et uus osaotsus tuleb seostada varem samas kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega. Käesolevas kriminaalasjas oleks tulnud maakohtul uue otsuse sissejuhatava osa lõpus muuhulgas märkida, et selles kriminaalasjas on 6. septembril 2013 tehtud maakohtu otsus ja refereerida uue otsuse konteksti mõistmiseks vajalikus ulatuses selle resolutiivosa. Järgnevalt oleks tulnud kajastada seda, millises osas maakohtu varasem otsus tühistati ja kriminaalasi uueks arutamiseks (uue otsuse tegemiseks) saadeti. Edasiselt - maakohtu uue otsuse põhiosas - oleks tulnud esitada sülearvuti konfiskeerimise ja hävitamise ning ekspertiisikulude süüdistatava kanda jätmise põhjendused. Ja lõpuks - maakohtu uue otsuse resolutiivosas - oleks tulnud formuleerida põhiosas sisalduvatele põhjendustele vastav menetlusotsustus sülearvuti konfiskeerimise ja ekspertiisikulude kohta. III
16.Ringkonnakohtu 9. juuni 2014. a otsusega parandati küll maakohtu hilisema otsuse kuupäev (6. septembri 2013 asemel 17. aprill 2014), kuid maakohtu otsus jäeti tühistamata osas, mis kordas 6. septembri 2013. a kohtuotsuse jõustunud osa. Seoses kuupäeva parandamisega märgib kolleegium, et KrMS § 337 lg 1 p 2 kohaselt saab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse tulemina tõepoolest jätta maakohtu otsuse ka sisuliselt muutmata ja teha sellesse vaid täpsustusi. Kolleegium leiab, et kui maakohtu otsuse ainsaks veaks olekski olnud vaid selle vale kuupäev, oleks ringkonnakohus olnud pädev KrMS § 337 lg 1 p-s 2 sätestatud korras asendama maakohtu otsuse vale kuupäeva õigega.
17.Kuid nii nagu on märgitud eelnevalt p-des 11 - 13, ei olnud maakohtu otsuse ainsaks veaks selle vale kuupäev. Maakohtu otsusega seonduvate tegelike õiguslike probleemide kõrvaldamiseks oleks ringkonnakohus pidanud tühistama maakohtu hilisema otsuse kogu selles osas, milles korrati maakohtu varasemas ja juba jõustunud otsuses öeldut. Selle tegemata jätmist ringkonnakohtu poolt tuleb kolleegiumi hinnangul samuti käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mistõttu tuleb nii maakohtu kui ringkonnakohtu otsused tühistada. Selleks, et otsustada, kas kohtuotsuste tühistamise järgselt tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks või saab Riigikohus KrMS § 361 lg 1 p-s 7 sätestatud pädevust kasutades teha ise uue otsuse, mis süüdimõistetu olukorda ei raskenda, tuleb järgnevalt hinnata maa- ja ringkonnakohtu sisuliste põhjenduste asjakohasust ja seaduslikkust.
18.Sisuliselt vaidlustab kassaator (samamoodi nagu ta tegi seda ka apellatsioonis maakohtu otsust vaidlustades) sülearvuti konfiskeerimist ja hävitamist ning menetluskulude süüdistatavalt väljamõistmist.
18.1.Kolleegium leiab, et sülearvuti konfiskeerimist ja hävitamist käsitlevad maa- ja ringkonnakohtu
põhjendused on asjakohased, veenvad ja seaduslikud. Kahtlemata ei ole arvuti näol tegemist esemega, mis ohustaks ümbrust ainuüksi oma liigi poolest ja mille kasutamine õigusvastaste tegude toimepanemiseks oleks tavapärane tegevus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-11-27-07, p 14). Samas juhul, mil arvutit on regulaarselt kasutatud arvutikuritegude toimepanemiseks, mil just nimelt arvuti on olnud peamine või ainus õigushüve (arvutisüsteemide toimimine) kahjustamise instrument, on arvuti näol kahtlemata tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga, mis võidakse KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida, sest selle süüdistatavale jätmine ohustab õiguskorda (vt ka Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-1-1-37-07 ja kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-5712, p 13 ja asjas nr 3-1-1-78-13, p 8). Kohtupraktikas on kooskõlas arvutikuritegevusvastase konventsioonis sätestatuga valitsemas arusaam, et ka arvuti või selle kõvaketta konfiskeerimisel ei saa jätta arvestamata proportsionaalsuse põhimõtet. See tähendab vajadust tagada süüdistatavale võimalus kopeerida endale konfiskeeritavast arvutist sinna õiguspäraselt salvestatud teavet (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-12 p-d 15 ja 20). Käesolevas kohtuasjas on sülearvuti konfiskeerimisel järgitud proportsionaalsuse põhimõtet, sest maakohus on J. Koršikovile taganud võimaluse kopeerida talle oluline teave kõvakettalt enne arvuti hävitamist.
18.2.Seaduslikud on maa- ja ringkonnakohtu põhjendused ka J. Koršikovilt menetluskulude väljamõistmise osas. Tegelikult on kassatsioonis vaidlustatud vaid J. Koršikovilt menetluskuluna infotehnoloogiaekspertiisi kulu väljamõistmist summas 1608 eurot. Kohtud on igati veenvalt põhjendanud, miks oli arvutikuriteoga seotud kriminaalasja menetlemisel vaja rakendada mitteõiguslikke eriteadmisi ekspertiisi vormis ja määrata infotehnoloogiaekspertiis. Ekspertiisi tõendamisesemest lähtuv vajalikkus on menetleja otsustada ega sõltu, vähemalt üheselt ja siduvalt sellest, kas süüdistatav on enda süüd tunnistanud või mitte. Õigesti on kohtud märkinud ka seda, et KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on ekspertiisikulu menetluskulu, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ja sama paragrahvi lg 3 alusel arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Üksnes siis kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib need kulud jätta riigi kanda. Kohtud on õigesti märkinud, et kinnipidamisasutuses karistuse kandmist ei saa iseenesest käsitada sellise takistuse või varalise seisundina, mis välistaks süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmise.
19.Arvestades eelnevalt p-s 18 märgitut leiab kolleegium, et menetlusökonoomiast lähtuvalt puudub vajadus pärast kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist saata kriminaalasja uueks arutamiseks. Arvestades seda, et maa- ja ringkonnakohus on kassatsioonis sisuliselt vaidlustatavat - J. Koršikovi sülearvuti konfiskeerimist ja hävitamist ning temalt
menetluskulude
väljamõistmist
-
veenvalt
ja
seaduslikult
põhjendanud,
saab
kriminaalkolleegium kasutada KrMS § 361 lg 1 p-s 7 sätestatud pädevust ja teha täiendavaid tõendeid kogumata ning süüdimõistetu olukorda raskendamata uue otsuse. J. Koršikovi kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
20.Tulenevalt KrMS § 3602 lg-st 2 laiendab kolleegium kassatsioonimenetluse piire ja tühistab ringkonnakohtu 9. juuni 2014. a otsuse ning selles otsuses parandatud tähtajaga maakohtu 17. aprilli
2014 a otsuse ka A. Sidorovi teistkordse süüditunnistamise ja karistamise osas.
21.Kaitsja taotleb kassatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist Advokaadibüroole Kersti Põld kogusummas 327 eurot 60 senti (sh käibemaks 54 eurot 60 senti). Taotluste kohaselt kulutas kaitsja vestlusele kaitsealusega 2 pooltundi ja kassatsiooniteate ning kassatsiooni koostamiseks 5 pooltundi. Kokku osutas kaitsja J. Koršikovile õigusabi 7 pooltunni vältel. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 25. veebruari 2014. a otsuse pdest 8 ja 21 alusel rahuldada. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu jätta riigi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Ott Järvesaar Eerik Kergandberg Hannes Kiris
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.