Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis
3-1-1-65-14 15. detsember 2014 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi
Kohtuasi
Kriminaalasi Henrik Antsovi süüdistuses KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi; Tõnu Silvese süüdistuses KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi; Kristi Austini süüdistuses KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-1368 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, Henrik Antsovi kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja Kristi Austini kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer, kassatsioonid Tõnu Silvese kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil osalenud isikud
15. oktoober 2014, suuline menetlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, Henrik Antsovi kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv, Kristi Austini kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer ja Tõnu Silvese kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013. a ja Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2014. a otsus Hendrik Antsovi, Tõnu Silvese ja Kristi Austini süüdistusasjas.
2.Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus.
3.
Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
4.Mõista Eesti Vabariigilt Henrik Antsovi kasuks välja 4817 (neli tuhat kaheksasada seitseteist) eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
5.Määrata Advokaadibüroole Tammer & Tammer makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Kristi Austinile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 753 (seitsesada viiskümmend kolm) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
6.Määrata Advokaadibüroole Sven Sillar makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Tõnu
Silvesele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 565 (viissada kuuskümmend viis) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 94 (üheksakümmend neli) eurot ja 20 (kakskümmend) senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013. a otsusega tunnistati Tõnu Silves, Henrik Antsov ja Kristi Austin KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi süüdi maksupettusele kaasaaitamises. T. Silves ja H. Antsov tunnistati süüdi veel KarS § 255 lg 1 järgi kuritegelikku ühendusse kuulumises. Juhindudes KarS § 63 lg-st 1, mõistis maakohus T. Silvesele karistuseks vangistuse 3 aastaks ja 6 kuuks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa (s.o 1 aasta 7 kuu ja 20 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 1 kuu ja 20 päeva vangistust. H. Antsovile mõistis maakohus KarS § 63 lg-st 1 juhindudes karistuseks samuti vangistuse 3 aastaks ja 6 kuuks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud kaks päeva karistusaja hulka ning KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 3 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa (s.o 2 aasta 8 kuu ja 25 päeva) võrra. Liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 aastaks 2 kuuks ja 23 päevaks. K. Austinile mõisteti karistuseks 1-aastane vangistus, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.
2.Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt osutasid T. Silves, H. Antsov ja K. Austin kaasabi OÜ Barbosa Foods ja tema juhatuse liikme Mario Kangroni poolt toimepandud käibemaksupettusele. Nimelt esitas M. Kangron maksukohustuse vähendamise eesmärgil 2012. aasta maist kuni augustini maksuhaldurile OÜ Barbosa Foods käibedeklaratsioonides andmeid suhkru ostmise kohta OÜ-lt Donleon Trading ja OÜ-lt Depredator. Tegelikkuses ostis OÜ Barbosa Foods suhkru aga Läti Vabariigi ettevõttelt SIA Antaris, transportis selle Eestisse ja müüs lõpptarbijatele. Valeandmete esitamine võimaldas M. Kangronil arvestada OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredator näilistel arvetel kajastatud käibemaksu 318 184,49 eurot OÜ Barbosa Foods sisendkäibemaksu hulka ning arvata see summa OÜ Barbosa Foods poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust maha. Kuna suhkru ostmine Läti Vabariigi ettevõttelt on käsitatav ühendusesisese käibena, mille käibemaksumäär oli 0%, poleks õigete andmete esitamise korral olnud võimalik 318 184,49 eurot tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata. M. Kangroni tegevuse tulemusena jäi maksudena laekumata vähemalt 127 656,21 eurot. Samuti lõi M. Kangron käibemaksupettuse toimepanemiseks teiste isikute kaasabil näilise suhkrumüügi ahela. Kõigepealt koostati M. Kangroni korraldamisel ja juhendamisel mitmete äriühingute raamatupidamise dokumendid selliselt, nagu oleks SIA-lt Antaris ostnud suhkrut kuni
18.juunini 2012 OÜ Katexx ja alates 19. juunist 2012 Leedu Vabariigis registreeritud ettevõte UAB Faldemu. Viimane müüs raamatupidamisdokumentide kohaselt suhkru edasi OÜ-le Rednas. OÜ Katexx ja OÜ Rednas raamatupidamises kajastati näilisi arveid suhkru edasimüügi kohta aga OÜ-le Donleon Trading ja OÜ-le Depredator, kes koostasid omakorda näilisi arveid suhkru müügi kohta OÜ-le Barbosa Foods. Jätmaks mulje raamatupidamises kajastatud tehingute toimumisest,
kandsid M. Kangron ja Keijo Jaanup või raamatupidaja E. S. näiliste arvete alusel OÜ Barbosa Foods arvelduskontolt raha OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredator arvelduskontodele. Seejärel organiseeris M. Kangron OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredator arvelduskontodele laekunud summade edasi kandmise OÜ Katexx ja OÜ Rednas arvelduskontodele. OÜ Katexx arvelduskontolt tasuti suhkru eest SIA-le Antaris või võeti summad sularahaautomaadist välja ja toodi tagasi M. Kangroni kätte. OÜ Rednas arvelduskontole laekunud raha kanti osaliselt Leedu Vabariigis registreeritud ettevõtte UAB Faldemu kontole ja sealt tasuna suhkru eest SIA Antaris arvelduskontole. Osaliselt võeti OÜ Rednas kontole laekunud summad sularahaautomaadist välja ja toodi tagasi M. Kangroni või K. Jaanupi kätte. Viimaks korjati suhkru päritolu ja esialgse omaniku varjamiseks M. Kangroni korraldustel suhkru sihtkohta saabumisel kokku ka kauba rahvusvahelisel transpordil kasutatud ja koostatud kaubaveo saatelehed, mis osaliselt hävitati.
2.2.T. Silves aitas käibemaksupettuse toimepanemisele kaasa suhkru tegeliku päritolu varjamisega. Nii kogus T. Silves Tallinnas suhkru sihtkohta saabumisel autojuhtide käest kokku suhkru saatedokumendid, mille kohaselt toodi suhkur Läti ettevõttelt SIA Antaris OÜ Katexx nimele, ja asendas need uute, OÜ Barbosa Foods nimelt väljastatud dokumentidega. Hiljem asendas T. Silves OÜ Barbosa Foods dokumentidega UAB Faldemu saatedokumendid. Kui rahvusvahelised saatedokumendid oleksid lõpptarbijate kätte sattunud, oleks tulnud avalikuks, et suhkur liikus Läti ettevõttelt lõpptarbijateni OÜ Barbosa Foods kaudu ning et OÜ Katexx, OÜ Rednas, OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredator raamatupidamises kajastati suhkru liikumist näiliselt. Teadmata suhkru tegelikku teekonda, polnud lõpptarbijatel aga võimalik kuritegelikku käitumist avalikustada ega sellest teistele isikutele ja maksuametile teada anda.
2.3.H. Antsov aitas käibemaksupettuse toimepanemisele kaasa sellega, et ta kuulus OÜ Donleon Trading juhatuse liikmena näilisesse suhkrumüügiahelasse ja osales suhkru liikumisteekonnast ebaõige ettekujutuse loomises. Nii täitis H. Antsov M. Kangroni juhiseid ja korraldusi ning koostas ja esitas OÜ Donleon Trading nimelt näilisi arveid suhkru müügi kohta OÜ-le Barbosa Foods. Samuti kandis H. Antsov M. Kangroni korraldusel OÜ-lt Barbosa Foods OÜ Donleon Trading arvelduskontole laekunud summad edasi OÜ Katexx ja OÜ Rednas kontodele ning kogus autojuhtide käest kokku suhkru saatedokumendid ja asendas need uutega.
2.4.K. Austin aitas käibemaksupettuse toimepanemisele kaasa sellega, et ta korraldas M. Kangroni palvel OÜ Katexx, OÜ Rednas ja OÜ Depredator raamatupidamist ning koostas ja esitas OÜ Katexx nimelt näilisi arveid suhkru müügi kohta OÜ-le Donleon Trading. Samuti esitas K. Austin ülalmainitud äriühingute nimelt maksuhaldurile maksudeklaratsioonides suhkru müügi kohta valeandmeid ja kandis OÜ-lt Barbosa Foods OÜ Depredator arvelduskontole laekunud summad edasi OÜ Rednas kontole. Eelkirjeldatud tegevusega kujundas K. Austin näilist suhkrumüügiahelat ja võimaldas M. Kangronil OÜ Barbosa Foods käibedeklaratsioonis valeandmeid esitada.
3.KarS § 255 lg 1 järgi tunnistati T. Silves ja H. Antsov süüdi selles, et nad kuulusid koos M. Kangroni, K. Jaanupi, UAB Faldemu juhatuse liikme Andres Kerde, OÜ Depredator juhatuse liikme Janek Piiri, OÜ Katexx juhatuse liikme Indrek Laka ja OÜ Rednas esindaja Martin Ojamaaga
püsivasse
ühendusse,
mille
eesmärgiks
oli
maksuhaldurile
valeandmete
esitamise
abil
maksukohustust vähendada ja sel teel võimalikult pika aja jooksul varalist kasu saada. Kuritegelik ühendus loodi enne 1. maid 2012 ja see tegutses süsteemselt kuni 28. augustini 2012. Kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud M. Kangroni rangele juhtimisstiilile ning igaühe roll kuritegude toimepanemisel oli kindlaks määratud.
3.1.T. Silvese ülesandeks oli M. Kangronilt saadud juhiste ja korralduste täitmine. T. Silves osales suhkru päritolu varjamises, kogudes Tallinnas autojuhtide käest kokku suhkru saatedokumendid ja asendades need OÜ Barbosa Foods nimelt väljastatud dokumentidega. Hiljem asendas T. Silves OÜ Barbosa Foods dokumentidega UAB Faldemu saatedokumendid. T. Silves sai oma töö eest kokkulepitud tasu.
3.2.H. Antsovi ülesandeks oli samuti M. Kangronilt saadud juhiste ja korralduste täitmine. H. Antsov koostas ja esitas OÜ Donleon Trading nimelt näilisi arveid suhkru müügi kohta OÜ-le Barbosa Foods. Samuti kandis H. Antsov M. Kangroni korraldusel OÜ-lt Barbosa Foods OÜ Donleon Trading arvelduskontole laekunud summad edasi OÜ Katexx ja OÜ Rednas kontodele ning kogus autojuhtide käest kokku suhkru saatedokumendid ja asendas need uutega. Ka H. Antsov sai oma töö eest kokkulepitud tasu.
4.Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013. a otsuse peale esitasid apellatsioonid T. Silvese kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, H. Antsovi kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja K. Austini kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer. Kaitsjad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist.
5.1.Kaasaaitamisteona on käsitatav tegu, mis soodustab põhiteo toimepanemist. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt korjas T. Silves autojuhtide käest kokku suhkru saatedokumendid ning asendas need uutega. Selline tegevus ei mõjutanud aga kuidagi OÜ Barbosa Foods käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamist. T. Silvese teopanuse ära mõtlemisel ei muutuks M. Kangroni poolt toime pandud tegu. Eeltoodust nähtuvalt kohaldati T. Silvese süüditunnistamisel KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi ebaõigesti materiaalõigust.
5.2.Kaasaaitamisteo subjektiivne koosseis pole tõendatud. Nii T. Silvese kui ka mitmete tunnistajate ütluste kohaselt polnud T. Silves OÜ Barbosa Foods raamatupidamisest teadlik. Seetõttu ei saanud ta valeandmete esitamist võimalikuks pidada.
5.3.T. Silvese süüditunnistamisel KarS § 255 lg 1 järgi märkis maakohus, et kõik maksukuriteos osalejad täitsid kindlat rolli ja allusid M. Kangroni korraldustele. Samuti soovisid nad saada süsteemseks muutunud kuritegelikust käitumisest võimalikult kaua kasu. Sellised põhjendused ei osuta kuritegeliku ühenduse olemasolule, vaid grupiviisilise kuriteo toimepanemisele või kaasaaitamisele. Samuti pole maakohus tuvastanud kuritegeliku ühenduse struktuuri püsivust.
6.1.Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Maakohtu otsuses pole esitatud tõendite analüüsi ega vastatud kaitsja väidetele.
6.2.H. Antsov ei aidanud maksupettuse toimepanemisele kaasa tahtlikult. H. Antsov soovis tegeleda seadusliku majandustegevusega ja pöördus nõu saamiseks oma tuttava M. Kangroni poole. Suhkrumüügiskeemi sattus H. Antsov juhuslikult. Ta ei olnud M. Kangroni tegelikest kavatsustest teadlik.
6.3.Suhkru saatedokumentide kokkukorjamine pole tõendatud. H. Antsov käis aeg-ajalt üksnes OÜ Barbosa Foods laos suhkru olemasolu kontrollimas.
6.4.Isegi juhul, kui H. Antsov oleks saatedokumente kokku korjanud, ei soodustanud see tegevus OÜ Barbosa Foods käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamist.
6.5.H. Antsov ei kuulunud kuritegelikku ühendusse. Ta polnud teadlik M. Kangroni tegelikest kavatsustest, ei aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele ega saanud osa kuritegeliku ühenduse tulust. Maakohtu vastupidised seisukohad on tõendamata ja paljasõnalised. Samuti ei anna maakohtu poolt tuvastatud asjaolud alust jaatada kuritegeliku ühenduse olemasolu.
7.1.Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Maakohtu otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel K. Austin süüdi tunnistati.
7.2.K. Austin polnud teadlik käibemaksupettuse toimepanemisest ega aidanud sellele tahtlikult kaasa. K. Austin oli raamatupidaja, kes ei puutunud kokku ostu-müügi lepingute sõlmimisega, kaupade tellimisega, kaupade üleandmise-vastuvõtmisega ega kaupade transpordiga. Seetõttu puudus tal võimalus kontrollida, milliste äriühingute kaudu kaup tegelikkuses liikus. Samuti polnud K. Austinil alust kahelda talle esitatud arvete õigsuses. K. Austin ei koostanud ise ühtki arvet.
8.Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2014. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013. a otsus osaliselt T. Silvese süüditunnistamises ja karistamises ning temalt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmises. Uue otsusega mõisteti T. Silves talle esitatud süüdistuses KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 ja KarS § 255 lg 1 järgi õigeks ning jäeti kriminaalmenetluse kulud riigi kanda. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.
8.1.Maakohtu otsuse põhjendamisel tehtud vead pole käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Tõsi, maakohus refereerib 138-leheküljelises otsuses põhjendamatus ulatuses tõendeid ja kordab juba esitatud seisukohti. Samuti on otsus struktureerimata ning tõenditele tehtud viited üldised ja sisuliselt kontrollimatud. Eelnev muudab kohtu mõttekäigu raskesti jälgitavaks ja otsuse lugemise äärmiselt keerukaks, kuid samas on võimalik kohtu seisukohad üleliigsest tekstimassist eraldada.
8.2.T. Silvese süüditunnistamisel KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi kohaldati ebaõigesti materiaalõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23. märtsi 2011. a otsuses nr 3-1-1-6-11 märkinud, et KarS § 3891 koosseisupäraseks teoks on valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamine ja seetõttu pole tegelikkusele mittevastavate arvete olemasolu selle kuriteo toimepanemiseks vältimatult vajalik. Siiski võib valeandmeid esitanud ettevõtte raamatupidamise jaoks tegelikkusele mittevastavate arvete hankimine kujutada endast maksupettusele kaasaaitamistegu, sest näilike arvete
kajastamine raamatupidamises takistab maksuhalduril maksukohustuse täitmise kontrollimist. (Vt viidatud otsuse p 13.2). Kuna praegusel juhul ei pidanud suhkru saatedokumendid jõudma OÜ Barbosa Foods, vaid lõpptarbijate raamatupidamisse, ei vasta nende kokkukorjamine ega OÜ Barbosa Foods dokumentide vastu vahetamine ülalnimetatud kriteeriumile. T. Silvese tegevus ei takistanud maksuhalduril OÜ Barbosa Foods maksukohustuse täitmise kontrollimist ega mõjutanud kuidagi seda, kas ja millal M. Kangron OÜ Barbosa Foods deklaratsioonides valeandmeid esitas. Maakohtu väide, et T. Silves takistas suhkru lõpptarbijaid tekkinud olukorda avalikustamast ning sellest teistele isikutele ja maksuametile teada andmast, on paljasõnaline. Maakohus pole selgitanud, kas, kuidas ja keda oleksid lõpptarbijad saatedokumentide olemasolu korral teavitanud. Viide maksuametile on üldsõnaline ja tõendamata.
8.3.Maakohus pole tuvastanud ka kaasaaitamisteo subjektiivset koosseisu. Kaasaaitaja peab vähemalt võimalikuks pidama, et ta soodustab põhiteo toimepanemist. Praeguses asjas pole tõendatud, et T. Silves sai saatedokumentide kokkukorjamisel ja äravahetamisel aru, et vastasel juhul teavitavad lõpptarbijad tekkinud kahtlustest teisi isikuid ja maksuametit.
8.4.Kuna T. Silves mõistetakse KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi õigeks, tuleb ta õigeks mõista ka KarS § 255 lg 1 järgi.
8.5.Sarnaselt T. Silvesega pole ka H. Antsovile võimalik arvata KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi süüks saatedokumentide kokkukorjamist ja äravahetamist. Arvestades, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt väljastas H. Antsov ka OÜ Donleon Trading nimelt näilisi arveid suhkru müügi kohta, on tema süüditunnistamine KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi siiski põhjendatud. Edastades näilised arved OÜ-le Barbosa Foods, andis H. Antsov üle maksukuriteo toimepanemise vahendi ja soodustas oma tegevusega kuriteo toimepanemist.
8.6.H. Antsovi kaitsja seisukoht, et M. Kangron kasutas H. Antsovit oma kuritegelike plaanide elluviimisel ära, on alusetu. Nähtuvalt H. Antsovi ja M. Kangroni vahelistest Skype-vestlustest korraldasid nad üheskoos näilikke tehinguid OÜ Donleon Trading ja OÜ Barbosa Foods vahel. Nimelt küsib H. Antsov 31. märtsi 2012. a vestluses M. Kangronilt, kuidas „seda“ üheskoos teha, ja tunneb huvi, kas tema ettevõte (s.o OÜ Donleon Trading) saaks müüa lõpptarbijale. Selle peale vastab M. Kangron, et „seda“ saab teha seni, kuni M. Kangroni „food“ korda saab, ja seejärel hakkab H. Antsov M. Kangronile müüma nii, et moodustub ahel tarbija-barbosa-Antsov-eesti-eesti ja läti. Samuti peab M. Kangron vajalikuks H. Antsovit rahustada ja selgitab, et H. Antsovi ette jäävad kaks ettevõtet, kes teda kaitsevad. Lisaks selgitab M. Kangron H. Antsovile, et sellise skeemiga tuleb elada päev korraga ja et sügiseks on maksuamet H. Antsovit minimaalselt kaks korda välja kutsunud. Tulude osas lubab M. Kangron H. Antsovile teistega võrdset osa. 3. aprilli 2012. a vestluses avaldab H. Antsov M. Kangronile, et ta on nõus tegema „selle ühe värgi“ ära nii nagu plaanis, aga pärast on tema see, kes müüb Eestis M. Kangronile. Et H. Anstov ei tegelenud iseseisva äritegevusega ilmneb ka 20. aprilli 2012. a vestlusest, milles M. Kangron selgitab H. Antsovile detailselt, mida viimasel tuleb dokumentidesse kirjutada. Ringkonnakohtu hinnangul selgub eelnevast, et reaalset kaupade
liikumist OÜ Donleon Trading ja OÜ Barbosa Foods vahel ei toimunud ning OÜ Donleon Trading näol oli tegemist vaid vaheetapiga näilikus suhkrumüügiahelas. Sellist seisukohta toetab ka OÜ Donleon Trading pangakonto väljavõte, mille kohaselt jäi äriühingu majandustegevus peamiselt süüdistuses näidatud perioodi ja rahade liikumised olid pea täielikult seotud suhkrumüügiahelas osalenud äriühingutega.
8.7.H. Antsovi süüditunnistamine KarS § 255 lg 1 järgi on põhjendatud. Selleks, et jaatada kuritegeliku ühenduse olemasolu, on vaja tuvastada, et sinna kuulub minimaalselt kolm isikut, see on püsiv, selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud, see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Praeguses asjas on need kriteeriumid täidetud. Kõigepealt on tuvastatud maksukuriteo toimepanemisega seotud isikute paljusus, samuti on toimepandud kuriteo eest ettenähtav karistus kooskõlas seaduse nõuetega. Teiseks tegutseti kuriteo toimepanemisel varalise kasu saamise eesmärgil ja suhkruahelasse kuulunud isikute vahel olid jaotatud ülesanded selliselt, et luua väliselt veenev mulje reaalse äritegevuse toimumisest. Erinevate äriühingute kasutamine väljatöötatud skeemis lühikese ajaperioodi vältel näitab seda, et kuritegelik käitumine oli planeeritud maksimaalselt püsivana. H. Antsovi rolliks kuritegelikus ühenduses oli tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja OÜ-le Donleon Trading laekunud summade edasikandmine teiste M. Kangroni kontrolli all olevate äriühingute arvelduskontodele. Oma teopanusega jättis H. Antsov mulje suhkrumüügiahelast, mida tegelikkuses ei eksisteerinud.
8.8.K. Austini süüditunnistamine on samuti seaduslik. Tema elukoha läbiotsimisel leitud tõendite kohaselt korraldas K. Austin OÜ Katexx, OÜ Rednas ja OÜ Depredator raamatupidamist ning oli teadlik, et tegelikku äritegevust nendes ettevõtetes ei toimu. Nii nähtub 28. juuni 2012 kuupäeva kandvast dokumendist, et K. Austin oli kuni 30. septembrini 2012 volitatud esindama OÜ-d Depredador kõigis küsimustes. Selle volituse alusel edastas K. Austin OÜ Depredador nimel 5. juulil 2012 OÜ-le Barbosa Foods kaks suhkru müügi kohta käivat arvet. Et tegelikkuses mingit äritegevust nende ettevõtete vahel ei toimunud ning K. Austinile teadaolevalt oli tegemist M. Kangroni poolt kontrollitud ettevõttega, tuleneb aga 10. aprilli 2012. a Skype-vestlusest, kus K. Austin esitab M. Kangronile küsimusi OÜ Depredador kohta ning viimane selgitab, et „seal pole ühtegi liiklust toimunud, ma alles täna vaatan talle midagi“. Eelnevast on üheselt mõistetav, et K. Austinile arusaadavalt toimus kaupade liikumine OÜ Barbosa Foods ja OÜ Depredador vahel üksnes paberil. Et K. Austini roll ei piirdunud üksnes tavapärase raamatupidamisliku tegevusega, näitab täiendavalt ka asjaolu, et tema nimi on kantud arvukatele näilistele kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidele.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9.Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2014. a otsuse peale esitasid kassatsioonid H. Antsovi kaitsja A. Pilv, K. Austini kaitsja A. Tammer ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene.
10.H. Antsovi kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.
Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist.
10.1.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohtu mõttekäik raskesti jälgitav ja otsuse lugemine äärmiselt keerukas. Eelnevast nähtuvalt on maakohus rikkunud kohustust muuta oma siseveendumuse kujunemine kohtuotsuse lugejale jälgitavaks ja siduda tuvastatud asjaolud arusaadavalt järeldustega. Järelikult tuvastas ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, kuid asus rikkumist asjakohatute põhjendustega õigustama. Ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu kesksed seisukohad on võimalik äärmiselt ajamahukalt üleliigsest tekstimassist eraldada, on vastuolus KrMS § 339 lg 1 p 7 mõtte ja Riigikohtu praktikaga.
10.2.Ringkonnakohus jättis alusetult tähelepanuta H. Antsovi huvides esitatud apellatsiooni väited maakohtu otsuse põhjendamatuse kohta. Ringkonnakohus oleks pidanud tõendite ja tuvastatud faktiliste asjaolude kohta käivaid kaitsja argumente sisuliselt hindama.
10.3.Tunnistades H. Antsovi KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi süüdi, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Nimelt tugines ringkonnakohus üksikutele Skype-logifailidest välja võetud lausekatkenditele ja tegi neist ebaõiged järeldused. Skype-vestluse hindamisel tulnuks arvestada kogu vestluse sisu. Samuti ei selgu ringkonnakohtu otsusest, kuidas tõendavad nimetatud logid maksukuriteo toimepanemisele tahtliku kaasabi osutamist. Ringkonnakohus on esitanud oma seisukohad üldsõnaliselt. Kaitsja arvates ei osuta Skype-vestlus H. Antsovi süüle.
10.4.Tegelikkuses soovis H. Antsov asuda tegelema suhkru müügiga ja kuna tal endal polnud sel alal kogemusi, küsis ta nõu M. Kangronilt. H. Antsov polnud maksukuriteo toimepanemisest teadlik ega osutanud sellele tahtlikult kaasabi. Ringkonnakohus jättis otsuse tegemisel alusetult tähelepanuta tunnistajate ja süüdistatavate ütlused ning OÜ Donleon Trading reaalse majandustegevuse olemasolule osutavad tõendid.
10.5.Kohtud pole analüüsinud grupi ja kuritegeliku ühenduse piiritlemist ega põhjendanud H. Antsovi süüditunnistamist KarS § 255 lg 1 järgi. Ringkonnakohus on lühidalt selgitanud KarS § 255 objektiivse koosseisu tunnuseid ja möönnud nende tuvastamise vajadust, kuid pole neid tunnuseid sisuliselt analüüsinud ega oma järeldusi põhjendanud. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milline oli väidetava kuritegeliku ühenduse juhtimisstiil ja tegevuse eesmärk, kes olid ühenduse liikmed ja milliseid ülesandeid liikmed täitsid.
10.6.Praeguses asjas pole võimalik jaatada kuritegeliku ühenduse tegevust tavapäraselt iseloomustavaid tunnuseid nagu range juhtimisstiil, konkreetne rollijaotus, läbimõeldus ja soov teenida suurt varalist kasu. Kuna süüdistusaktist nähtuvalt plaanisid süüdistatavad tegeleda maksukuriteoga kuni „vahele jäämiseni“, ei saa rääkida ka kuritegeliku ühenduse püsivusest. Lisaks sätestab KarS § 255 lg 1, et kuritegeliku ühenduse tegevus peab olema suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele. Praegusel juhul panid süüdistatavad toime ühe kuriteo.
10.7.Kuna H. Antsov polnud maksukuriteo toimepanemisest teadlik, ei saanud ta olla väidetava kuritegeliku ühenduse liige. Samuti ei omanud H. Antsov kuritegeliku ühenduse liikmetele iseloomuliku positsiooni ega rolli. Ainuüksi asjaolu, et H. Antsov suhtles K. Jaanupi, I. Laka ja
S. Laimetsaga, ei anna alust järeldada, H. Antsov oli väidetava kuritegeliku ühenduse liige.
11.K. Austini kaitsja A. Tammer taotleb maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ning kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist.
11.1.Kohtud rikkusid oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Maakohtu otsuses on piirdutud vaid tõendite loetlemisega ja nende sisu refereerimisega; tõendeid pole seostatud konkreetsete süüdistatavatega ega neile omistatud üksikute kuritegudega. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta kaitsja argumendid ja tõendid.
11.2.K. Austin ei olnud teadlik maksukuriteo toimepanemisest. Ta osutas erinevatele äriühingutele (sh OÜ-le Depredator) küll raamatupidamisteenust, kuid ta ei puutunud kokku ostu-müügi lepingute sõlmimisega,
kaupade
tellimisega,
kaupade
üleandmise-vastuvõtmisega
ega
kaupade
transportimisega. Seega polnud K. Austinil võimalik kontrollida talle esitatud arvete õigsust. K. Austinil puudus alus kahelda M. Kangroni poolt edastatud teabe õigsuses.
11.3.K. Austin ei osutanud M. Kangroni korraldusel OÜ-le Katexx raamatupidamisteenust. Puuduvad tõendid, mis vastupidisele osutaksid. Paaril korral pöördus OÜ Katexx juhatuse liige ja tegevjuht I. Lakk dokumentide koostamisel abi saamiseks küll K. Austini poole, kuid samas kinnitas I. Lakk, et K. Austin ei olnud tema, M. Kangroni, K. Jaanupi ja A. Kerde kokkulepetest teadlik. I. Laka ütluste kohaselt koostas arveid tema ise, M. Kangron või K. Jaanup. I. Laka ütlusi kinnitab
14.septembri 2012. a vaatlusprotokoll, millest nähtub, et K. Austini arvutist ei leitud ühtki OÜ Katexx arvet.
11.4.K. Austini süüd ei kinnita ka OÜ Depredator poolt K. Austinile väljastatud volikiri. Pole tõendatud, et K. Austin selle volikirja alusel tehinguid tegi. Volikirja väljastamine võis olla vajalik, et K. Austin saaks vajadusel esindada OÜ-d Depredator Maksu- ja Tolliametis.
11.5.K. Austini süütusele osutavad 10. aprilli 2012. a ja 8. augusti 2012. a Skype-vestlused M. Kangroniga. Ringkonnakohus jättis need tõendid alusetult tähelepanuta. K. Austini nimi on kantud küll OÜ Depredator ja OÜ Barbosa Foods vahelistele kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidele, kuid samas kinnitas M. Kangron, et ta koostas need aktid üks päev enne läbiotsimist ja K. Austin polnud neist teadlik. Kaitsjale jääb arusaamatuks, milliseid asjaolusid tõendavad ringkonnakohtu otsuses viidatud 9. juuli 2012. a ja 14. augusti 2012. a Skype-vestlused ning miks ei nõustunud ringkonnakohus kaitsja väitega, et K. Austinit kasutati lihtsalt ära.
12.Prokurör taotleb T. Silvese süüküsimuse osas ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Samuti palub prokurör jätta ringkonnakohtu otsuse põhiosast välja järelduse, justkui ei moodustaks saatedokumentide kokkukogumine ja teiste dokumentide vastu vahetamine H. Antsovi poolt maksukuriteole kaasaaitamist. Kokkuvõtlikult märgib prokurör järgmist.
12.1.Ringkonnakohus märkis ekslikult, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt seisnes T. Silvese teopanus vaid rahvusvaheliste kaubavedude saatelehtede kokkukorjamises ja asendamises. Nimelt on maakohus otsuse lehekülgedel 69-76 tuvastanud, et T. Silves organiseeris ja juhtis koos M. Kangroniga näilist suhkrumüügiahelat. Samuti juhtis ja juhendas T. Silves rahade liikumist OÜ Barbosa Foods müügi poolel.
12.2.Maakohtu otsuses on leitud sedagi, et saatedokumentide kokkukorjamine enne suhkru lõpptarbijani jõudmist oli vajalik selleks, et ei tuleks avalikuks, et suhkur on liikunud Läti ettevõttelt SIA Antaris otse OÜ-le Barbosa Foods. Teisisõnu oli saatedokumentide vahetamise eesmärk varjata nende ettevõtete ahelat, millist mööda püüti kauba liikumist kajastada OÜ Katexx, OÜ Rednas, OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredator raamatupidamises. Nimelt soetati suhkur SIA-lt Antaris märgatavalt kallimalt, kui see Eestis edasi müüdi. Juhul, kui lõpptarbijani oleks jõudnud õiged saatelehed ja ta oleks nende alusel pöördunud otse SIA Antaris poole, oleks selgunud, et kauba algne müüja müüb suhkrut oluliselt kallimalt kui OÜ Barbosa Foods. Järelikult oleks selgunud, et OÜ Barbosa Foods ja M. Kangron saavad suhkrut müüa nii madala hinnaga maksukuritegu toime pannes. Seega pidasid M. Kangron ja teised süüdistatavad saatedokumentide vahetamist organiseeritud kuritegeliku tegevuse varjamisel oluliseks.
12.3.Lisaks nähtub telefonikõnede salajase pealtkuulamise protokollidest, et T. Silves ei olnud pelgalt abipalvete täitja, vaid osales aktiivselt kuritegeliku ühenduse tegevuses ja suhtles sel teemal nn hääleõigusega partnerina vahetult M. Kangroni ja teiste ühenduse liikmetega. Seega on tuvastatud, et T. Silves kogus saatelehed kokku selleks, et varjata kauba päritolu, ja asendas need kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamiseks OÜ Barbosa Foods dokumentidega. Lisaks juhendas ja juhtis T. Silves rahade liikumist OÜ Barbosa Foods müügi poole peal, sai selle eest kokkulepitud tasu ning sekkus oma kogemust ja autoriteeti kasutades isiklikult probleemide lahendamisse, kui teised ühenduse liikmed sellega toime ei tulnud.
12.4.Prokurör ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et saatelehtede vahetamine ei omanud maksukuriteo toimepanemise seisukohalt tähtsust. Prokurör märgib, et ringkonnakohtuga nõustumise korral ei saaks ka OÜ Katexx ja OÜ Rednas ning UAB Faldemu nimelt näiliste arvete väljastamist ja rahaülekannete tegemist kaasaaitamisteona käsitada - ka neid dokumente polnud vaja OÜ Barbosa Foods raamatupidamises kajastada. Samas nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et sedavõrd pikk ahel SIA Antaris ja OÜ Barbosa Foods vahel tekitati selleks, et raskendada maksukuriteo avastamist. Toetudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2011. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-6-11 leiab prokurör, et kaasaaitamistegudeks tuleb pidada kõiki tegusid, mis toetavad ja kinnitavad täideviija tahtlust. Praegusel juhul mõtlesid süüdistatavad välja pikaajalise tulu teeniva kuritegeliku skeemi ja pidasid seejuures vajalikuks nii näiliste arvete koostamist OÜ Katexx, OÜ Rednas, OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredator ning UAB Faldemu nimelt kui ka suhkruga kaasas olnud saatelehtede kokkukogumist ja väljavahetamist.
Kui
süüdistatavad
poleks
saatelehti
välja
vahetanud,
oleks
maksuhalduril
olnud
maksumenetluse käigus võimalik küsida teavet ka suhkru lõpptarbijatelt ja viimased oleksid pidanud saatma maksuhaldurile SIA Antaris poolt väljastatud saatelehed. Siis oleks selgunud, et OÜ-de Katexx, Rednas, Donleon Trading ja Depredator raamatupidamistes on suhkru liikumist kajastatud vaid „paberi peal“ ning et sel pole suhkru tegeliku teekonnaga midagi ühist. Järelikult oli saatelehtede väljavahetamine vajalik selleks, et varjata kauba päritolu ja vähendada maksudest kõrvalehoidumise avastamise tõenäosust.
12.6.Ringkonnakohus kohaldas T. Silvese õigeksmõistmisel KarS § 255 lg 1 järgi ebaõigesti materiaalõigust. Õigeksmõistmine maksukuriteole kaasaaitamises ei tingi vältimatult õigeksmõistmist ka kuritegelikku ühendusse kuulumises. Samuti pole ringkonnakohus analüüsinud T. Silvese osa kuritegelikus ühenduses.
12.7.Kuritegelik ühendus, kuhu T. Silves kuulus, soovis saada maksukuritegude toimepanemisest võimalikult pikka aega varalist kasu. Takistamaks ebaseadusliku tegevuse avastamist, vahetati nn esimese ringi Eesti ettevõtjaid (OÜ Katexx, OÜ Rednas ja OÜ Karekamp), kellest ükski ei figureerinud skeemis kauem kui 1 kuu. Samuti tegutseti usaldusväärsete inimestega ja korjati kokku saatelehti, et toimuv ei tuleks välja skeemi mittepühendatud ettevõtete kaudu. Lisaks oli igal ühenduse liikmel konkreetne ülesanne - alumise tasandi liikmed täitsid käske ja korraldusi, s.o koostasid arveid, võtsid raha välja ning toimetasid raha M. Kangronile ja K. Jaanupile. Et skeemi avastamist võimalikult keeruliseks muuta, liigutati ühelt poolt skeemi erinevate lülide vahel arveid ja teistpidi liikus raha ülekannetena tagasi.
12.8.Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena kujunes konkreetses valdkonnas välja negatiivse võim. Maksukuriteo toimepanemise tõttu tekkis võimalus müüa suhkrut Eestis teistest suhkrumüüjatest ca 20% odavamalt. Seega tekitas ühendus turul situatsiooni, kus neil oli suhkru müümisel legaalselt tegutsevate ettevõtjatega võrreldes kaalukas eelisseisund. Kuna kurjategijate poolt pakutava suhkru hind oli oluliselt odavam, oli võimatu kaupa võrsetel tingimustel turustada. Järelikult kahjustati õiguskorda laiapõhjalisemalt kui see olnuks võimalik üksikute maksukuritegude korral. Lisaks maksusummade laekumata jäämisele kahjustati ka ettevõtlusvabadust ja kõnealuse kaubandussfääri jätkusuutlikku arengut.
12.9.Isegi juhul, kui nõustuda ringkonnakohtuga, et saatelehtede kokkukogumine ei aidanud kaasa maksukuriteo
toimepanemisele,
ei
peaks
õigeksmõistmisega
kaasaaitamises
kaasnema
õigeksmõistmine ka kuritegelikku ühendusse kuulumises. Riigikohus on 18. jaanuari 2010. a otsuses nr 3-1-1-57-09 leidnud, et kuritegelikku ühendusse kuuluv isik ei pea vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest ning nendega koos kuritegude toimepanek on vaid üheks asjaoluks, mille kaudu saab täiendavalt tõendada kuritegeliku ühenduse olemasolu.
13.H. Antsovi ja K. Austini kaitsjate kassatsioonidele esitas vastuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör K. Hänilene, kes märgib kokkuvõtlikult järgmist.
13.1.Valdavas osas vaidlustatakse H. Antsovi ja K. Austini huvides esitatud kassatsioonides tõenditele antud hinnangut ja korratakse varasemas kohtumenetluses esitatud seisukohti. Prokurör nõustub süüdistatavate süüditunnistamise osas ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
13.2.H. Antsovi tegevus oli sarnane teiste kuritegeliku ühenduse liikmete tegevusega. Samuti ei ole kaitsjad vaidlustanud varasemas menetluses kuritegeliku ühenduse olemasolu ega nn põhiteo toimepanemist M. Kangroni poolt. Vastu on vaieldud üksnes H. Antsovi ja T. Silvese kuulumisele kuritegelikku ühendusse.
13.3.Kuritegeliku ühenduse kriminaliseerimisel aluseks võetud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni teise artikli punkti
„a“ järgi on kuritegelik ühendus teatud ajavahemikus toimiv struktuuriga grupp, kuhu kuulub vähemalt kolm isikut, kes kooskõlastavad oma tegevuse, et panna toime konventsioonis raske kuriteona määratletud tegu või tegusid, saamaks otse või kaudselt rahalist või muud materiaalset kasu. Eelnevast nähtuvalt eristab kuritegelikku ühendust üksikkuritegude toimepanemiseks koondunud isikute grupist struktuuri olemasolu.
13.4.Ranget juhtimisstiili ei saa kuritegeliku ühenduse tunnuseks pidada. Praktikas võib esineda ka lõdvema juhtimisstiiliga kuritegelikke ühendusi. Praegusel juhul oligi tegemist demokraatliku juhtimisstiiliga ühendusega, kus iga lüli teadis, milliseid ülesandeid ta ühise eesmärgi saavutamise nimel täitma pidi.
13.5.Samuti on käesolevas asjas tuvastatud, kuidas kuritegelik ühendus toimis ja millised olid selle liikmete ülesanded. Kuritegeliku ühenduse eesmärk oli varalise kasu saamine. Asjaolu, et 2012. aasta augustis vahetati OÜ Rednas välja OÜ Karekamp vastu, tõendab kuritegeliku organisatsiooni püsivust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis 18. jaanuari 2010. a otsuses nr 3-1-1-57-09, et ühenduse püsivus tähendab seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Samuti ei peeta ühenduse püsivuse all silmas selle faktilist kestvust, vaid ühenduse struktuurist tulenevat vastavat potentsiaali. Ühendus on püsiv, kui ta on võimeline tegutsema pikemat aega ja temas peituv struktuurne potentsiaal ei ammendu ühe aktsiooniga. Vastutus KarS § 255 järgi on võimalik juba siis, kui kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole jõudnud veel ühtegi kavandatavat kuritegu toime panna.
13.6.M. Kangroni ütlused kinnitavad, et kogu kuritegeliku skeemi eesmärk oli võimalikult suure tulu teenimine. Selleks, et saada kasu võimalikult pika aja jooksul, mõeldi välja erinevaid viise, mis takistaks Maksu- ja Tolliametil nende tegevuse jälile jõuda: vahetati nn I ringi Eesti ettevõtjaid, tegutseti usaldusväärsete inimestega ja korjati kokku kauba saatelehti. Igal ühenduse liikmel oli teada oma ülesanne: alumise tasandi liikmed koostasid näilisi arveid, võtsid välja sularaha ja toimetasid selle M. Kangroni ja K. Jaanupi kätte. Kogu kuritegelik tegevus oli põhjalikult läbi mõeldud.
14.Prokuröri kassatsioonile esitasid vastused H. Antsovi kaitsja A. Pilv ja T. Silvese kaitsja S. Sillar.
14.1.H. Antsovi kaitsja hinnangul pole suhkru saatedokumentide kokkukorjamine ega äravahetamine H. Antsovi poolt tõendatud. Isegi juhul, kui H. Antsov oleks saatedokumendid kokku korjanud, ei soodustanud ta OÜ Barbosa Foods käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamist.
14.2.T. Silvese kaitsja nõustub ringkonnakohtu otsuse põhjendustega ja märgib, et suhkru saatedokumentide kokkukorjamine ega äravahetamine ei soodustanud maksupettuse toimepanemist. Samuti pole tõendatud T. Silvese tahtlus M. Kangroni poolt toime pandud tegu toetada. Iseenesest on prokuröril õigus selles, et KarS § 255 alusel saab vastusele võtta ka isiku, kes pole ühtki nn üksikkuritegu toime pannud, kuid T. Silvesele esitatud süüdistuses sisustatakse kuritegelikku ühendusse kuulumist läbi maksukuriteos osalemise. Seetõttu on T. Silvese õigeksmõistmine KarS § 255 järgi põhjendatud.
15.Kohtuistungil jäid kassatsioonimenetluse pooled oma seisukohtade ja taotluste juurde. Lisaks esitas H. Antsovi kaitsja taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ning K. Austini ja
T. Silvese kaitsjad taotlesid riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolleegium nõustub nii ringkonnakohtu kui ka kaitsjatega selles, et maakohtu otsuse lugemine on äärmiselt ajamahukas ja kohtu mõttekäigu järgimine keeruline. Nimelt sisaldub maakohtu otsuses palju üleliigset: kohtuotsuse põhiosas on kajastatud asjassepuutumatuid tõendeid, korduvad viited tõenditele on üldised ega ole sisuliselt jälgitavad ja ka seisukohti esitatakse korduvalt uuesti. Samuti ei ole otsus arusaadavalt struktureeritud. Maakohtu 138-leheküljelisest otsusest moodustab
lehekülge
süüdistus,
seejärel
refereeritakse
10-l
leheküljel
kohtuistungite
protokolle
kriminaalasjast materjalide eraldamise ja süüdistatava K. Austini osavõtuta kohtuliku arutamise kohta ning 2-l leheküljel esitatakse poolte seisukohad. Maakohtu seisukoht süüdistuste kohta algab küll 57. leheküljelt, kuid edasiselt kirjeldatakse 11-l leheküljel asjaolusid, mille kohta pole kriminaalasjas vaidlust. Kohtuotsuse ülejäänud osas refereeritakse mitmeid tõendeid, kuid valdavalt ei seostata neid süüdistustega. Need puudused kujutavad endast kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumist.
17.Samas ei kujuta ülalmärgitud minetused endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt on kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumine käsitatav üldjuhul − sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral − kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 399 lg 2 mõttes. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses „põhjenduse puudumisena“. Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib „põhjenduse“ kui terviku, mitte üksikute „põhjenduste“ puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p-d 699 ja 700). Kuna praegusel juhul pole maakohtu nende vigade näol tegemist kohtuotsuse põhjenduse kui terviku puudumisega, polnud ringkonnakohtul KrMS § 341 lg-st 2 tulenevat kohustust kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks tagasi saata.
18.Maakohtu otsuse puudused ülalkirjeldatuga siiski ei piirdu. Nimelt jättis maakohus T. Silvesele KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuse osaliselt tähelepanuta ja selles esitatud väited hindamata. Süüdistuse kohaselt panustas T. Silves käibemaksupettuse toimepanemisse sellega, et organiseeris ja juhtis koos M. Kangroniga näilist suhkrumüügi ahelat ning juhendas rahade liikumist OÜ Barbosa Food müügi poolel. Samuti organiseeris T. Silves koos M. Kangroniga OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredator arvelduskontodele laekunud summade kandmise OÜ Katexx ja OÜ Rednas arvelduskontodele ning seejärel SIA Antaris ja UAB Faldemu arvelduskontodele. Viimaks korraldas T. Silves koos M. Kangroniga ka OÜ Katexx ja OÜ Rednas nimelt näilike arvete koostamist, juhtis suhkru sihtkohta jõudmisel koos M. Kangroniga rahvusvaheliste saatedokumentide
kokkukorjamist ja asendamist ning kogus kokku ja asendas ka ise saatedokumente. Vastavalt KrMS § 296 lg-le 1 esitas prokurör tõendid - dokumendid, uurimis- ja jälitustoimingute protokollid ning maakohus võttis need tõendid ka KrMS § 2861 lg 1 alusel vastu (vt kd XXIV lk-d 20-36 ja 41-62), kuid analüüsis T. Silvese tegevust üksnes saatedokumentide kokkukorjamise ja asendamise osas. Vaatamata prokuröri poolt esitatud tõenditele ei nähtu kohtuotsusest, kas ja miks ei leidnud tõendamist T. Silvese poolt käibemaksupettusele kaasaaitamine eelpoolkirjeldatud organiseerimise, juhtimise ja korraldamisega. Kolleegiumi hinnangul kujutab ka see viga endast sellist kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumist, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Süüdistuse väidete tähelepanuta jätmisega eiras maakohus KrMS § 268 lgs 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt toimub kohtulik arutamine süüdistuse piirides, ja kitsendas põhjendamatult edasise kohtumenetluse eset.
19.Prokuröri väide, nagu oleks maakohus T. Silvesele KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistusega täies ulatuses nõustunud, on alusetu. Nii on prokuröri kassatsioonis viidatud maakohtu otsuse leheküljel 69 märgitud vaid seda, et jälitusprotokollide kohaselt oli omavahelise suhtluse üheks olulisemaks teemaks suhkru transpordiga seonduv ning et üheks osaliseks telefonisuhtluses oli ka T. Silves, kes arutas M. Kangroniga ja A. Kerdega, kuidas ühist suhkruasja paremini ajada ning millal ta ühise asja ajamise eest tasuks raha saab. Sellega maakohtu käsitlus piirdubki. Järgnevalt refereeritakse otsuse lehekülgedel 69-74 üksnes jälitusprotokolle. Mitte mingeid järeldusi näilise suhkrumüügiahela organiseerimise ega rahade liikumise juhtimise kohta pole maakohus teinud.
20.Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemalt selgitanud, et juhul, kui maakohtu otsuse põhistusvead on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses, peab ringkonnakohus igal üksikjuhul hindama, kas tal on võimalik kriminaalasi endal lahendada või tuleb see saata maakohtule uueks arutamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 700). Praeguses asjas vastas ringkonnakohus sellele küsimusele jaatavalt. Kolleegiumi hinnangul on see seisukoht süüdistuse väidete tähelepanuta jätmisega seotud osas ekslik. Kuna KrMS § 362 sätestab kassatsioonimenetluse esemena üksnes õigusliku vaidluse, poleks kohtumenetluse pooltel olukorras, kus ringkonnakohus asub maakohtu asemel ise esmakordselt süüdistuse väiteid hindama, võimalik edasikaebeõigust täies mahus realiseerida. Seetõttu polnud maakohtu kõnealune viga apellatsioonimenetluses kõrvaldatav ja järelikult pidanuks ringkonnakohus maakohtu otsuse KrMS § 341 lg 3 kohaselt tühistama ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatma. Jättes eelkirjeldatud viisil toimimata, rikkus ringkonnakohus ise oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Selle vea tõttu ei saa kolleegium nõustuda ka ülejäänud ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Olukorras, kus seaduslikult toimides oleks tulnud maakohtu otsus tühistada ja kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks tagasi saata, ei saa maakohtu otsuse muutmata jätmist põhjendatuks lugeda. Seetõttu tuleb kassatsioonimenetluses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus. Kuna menetlusõiguse rikkumine sai alguse maakohtust, tuleb kriminaalasi maakohtu teisele koosseisule uueks arutamiseks
saata.
21.Pidades silmas, et maakohtu teine kohtukoosseis arutab kriminaalasja algusest peale, jätab kolleegium vastamata kaitsjate väidetele süüdistatavate süü tõendamatuse kohta. KarS § 255 rakendusala osas jääb Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt iseloomustavad kuritegelikku ühendust järgmised tunnused: sinna kuulub kolm või enam isikut, see on püsiv, selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud, see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Seejuures on isikult oodatav panus seotud mitte isiku enda, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris, mis tähendab, et liikme vahetumisel võtab uus liige üldjuhul eelmise liikme ülesanded üle. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-09, p-d 13-13.3). Arvestades eeltoodut, on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt toob õigeksmõistmine nn üksikkuriteo toimepanemises automaatselt kaasa õigeksmõistmise kuritegelikku ühendusse kuulumises, ekslik. Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb silmas pidada sedagi, et alates 1. jaanuarist 2015 jõustub KarS § 255 uus redaktsioon.
22.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2 ning § 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2014. a otsuse ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioonid rahuldab Riigikohus osaliselt.
23.Asja uuel arutamisel tuleb arvestada käesoleva otsuse p-dega 18-21. Puutuvalt KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistusse tuleb arvestada veel Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt on KarS §-s 3892 sätestatud koosseisuline tunnus "valeandmed" blanketne ja see tuleb süüdistuses ning kohtuotsuses sisustada viidetega maksuseaduse asjakohastele sätetele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-14, p 68). See arusaam kohaldub ka KarS §-le 3891. Sõltuvalt kriminaalasja lõpplahendist tuleb viimaks otsustada menetluskulude hüvitamine.
24.H. Antsovi kaitsja A. Pilv esitas Riigikohtule taotluse hüvitada H. Antsovile seoses kassatsioonimenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu summas 4817 eurot (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arvete kohaselt kulutas kaitsja kassatsiooni koostamiseks 22 tundi ja 30 minutit, prokuröri
kassatsiooniga tutvumiseks ja kassatsioonivastuse koostamiseks 4 tundi ja 5 minutit, Riigikohtu istungiks ettevalmistamiseks 2 tundi, Riigikohtu istungil osalemiseks 1 tunni ja 30 minutit ning Riigikohtusse ja tagasi Tallinnasse sõitmiseks 4 tundi. Kokku osutas A. Pilv H. Antsovile õigusabi 34 tunni ja 5 minuti vältel. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on arvetes märgitud toimingud H. Antsovi kaitsmiseks kassatsioonimenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud.
Samuti
on
kaitsja
tunnitasu
mõistliku
suurusega.
Kuna
Riigikohus
teeb
KrMS § 361 lg 1 p-s 6 sätestatud lahendi, tuleb valitud kaitsjale makstud tasule vastav summa KrMS § 186 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt H. Antsovi kasuks välja mõista
25.K. Austini kaitsja A. Tammer esitas Riigikohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Tammer & Tammer kogusummas 753 eurot 60 senti (sh käibemaks 125 eurot 60 senti). Taotluste kohaselt kulutas kaitsja 16. mail 2014 ringkonnakohtu otsuse analüüsimiseks, K. Austiniga nõu pidamiseks ja kassatsiooni koostamiseks 12 pooltundi ning
15.oktoobril 2014 Riigikohtu istungil osalemiseks 4 pooltundi. Kokku osutas kaitsja K. Austinile õigusabi 16 pooltunni vältel. Kolleegium leiab, et taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 25. veebruari 2014. a otsuse p-dest 4, 8 ja 21 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 18. juuni 2013. a otsuse p-dest 4, 8 ja 18 rahuldada. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda.
26.T. Silvese kaitsja S. Sillar esitas Riigikohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Sven Sillar kogusummas 565 eurot 20 senti (sh käibemaks 94 eurot 20 senti). Taotluste kohaselt kulutas kaitsja 6. juunil 2014 prokuröri kassatsiooni läbitöötamiseks ja T. Silvesega nõu pidamiseks 3 pooltundi, 16. juunil 2014 kassatsioonivastuse
koostamiseks
pooltundi,
oktoobril
Riigikohtu
istungiks
ettevalmistamiseks 2 pooltundi ning 15. oktoobril 2014 Riigikohtu istungil osalemiseks 2 pooltundi. Kokku osutas kaitsja T. Silvesele õigusabi 11 pooltunni vältel. Samuti taotleb kaitsja tasu kindlaksmääramist Riigikohtusse ja tagasi Tallinnasse jõudmiseks kulutatud aja eest summas 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) ning sõidukulude hüvitamist summas 21 eurot 60 senti (sh käibemaks 3 eurot 60 senti). Kolleegium leiab, et taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 25. veebruari 2014. a otsuse p-dest 4, 8 ja 21 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 18. juuni 2013. a otsuse p-dest 4, 8, 16, 18, 47 (3) ja 52 rahuldada. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.