Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
15.12.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-2809
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Svetlana Hamaza
Prokurör
Elle Karm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Igor Isajev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
IGOR ISAJEV, isikukood 37005173719, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 06.10.2010 ja lõpp 03.10.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.12.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Igor Isajev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Isajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Igor Isajev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 28.09.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning KrMS § 238 kohaldamisega mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 07.11.2008 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1
järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmisega alguseks loeti 06.10.2010. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Igor Isajev taotles kohtuistungil oma tingimisi enne tähtaega vabastamist. Peale vabanemist hakkab elama xxxx ning tal on olemas ka kindel töökoht. Hetkel ei ole enam mingisugust suhet narkootikumide ja alkoholiga ning puudub ka soov neid tarvitada. Selle aja jooksul, mis ta vanglas oli, sai aru, et ilma narkootikumide ja alkoholita on parem elada. Vangistuse jooksul käis sotsiaalprogrammis ning oli võõrutussektoris. Vangistuses sai kogemuse narkootikumide mittetarvitamise kohta ning ta elu on nüüd rahulikum. Kinnipeetav avaldas veel, et tal on suur soov oma elu muuta. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga, sealhulgas kahel korral ka narkokuritegude toimepanemise eest. Viimati mõisteti ta süüdi katseajal uue narkokuriteo toimepanemises. Oma sellise käitumisega on kinnipeetav näidanud lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja õigusemõistmisesse ning tõestanud, et karistuse kandmisest tingimisi vabastamine ja katseaja kohaldamine ei mõjuta teda õiguskuulekalt käituma. Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt uuel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvan, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, isik on narkosõltlane (amfetamiinisõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti on vangla iseloomustuses leitud, et isiku ohtlikkust avalikkusele suurendab see, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetav ise narkootikumide kuritarvitamises probleemi ei näe ning seda sõltuvuseks ei pea. Vabanedes ei pea isik sõltuvusravi vajalikuks, sest tunneb, et ta ei tarvita enam narkootikume. Kohtu hinnangul tuleks kinnipeetaval tõsisemalt suhtuda oma sõltuvusse ning teha jõupingutusi, et veenda prokuratuuri ning kohut selles, et ta vabanedes enam narkootikume ei tarvita ega vahenda, sest käesoleval juhul ei ole kohus veendunud selles, et kinnipeetav suudaks vabaduses narkootikumidest hoiduda. Lisaks peab vangla süüdimõistetut avalikkusele ohtlikuks ning ohtlikkus seisneb narkootikumide vahendamises.
Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.