lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-8664/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-8664/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1598
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-8664/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja10.11.20141-14-8664/29Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja11.09.20151-14-8664/39Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja03.05.20161-14-8664/44Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium09.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-8664

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2014, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-14-8664

Kohtukoosseis

Julia Katškovskaja, Meelika Aava, Orvi Tali

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.11.2014 otsus Georgi Baraškovilt menetluskulude väljamõistmise osas

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Georgi Baraškovi (ik: 38702050270) ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi määruskaebused

RESOLUTSIOON

Georgi Baraškovi ja tema kaitsja Kadi Mägi määruskaebused Harju Maakohtu 10.11.2014 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-14-8664 kriminaalmenetluse kulude riigituludesse väljamõistmise osas jätta läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 10.11.2014 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Georgi Baraškov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja alguseks 09.06.2014. Kohtuotsusega mõisteti G. Baraškovilt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 887,50 eurot; narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-AN0615) tasu 588 eurot; DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-GE0807) tasu 342 eurot; kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 144 eurot ja kriminaaltoimikust kaitsjale koopia tegemise kulu 1 euro. Kohtuotsuse kohaselt tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2.Harju Maakohtu otsuse peale esitasid vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 määruskaebused G. Baraškov ja tema kaitsja K. Mägi. 2.1 Oma määruskaebuses ei nõustu G. Baraškov kohtuotsusega temalt menetluskuludena DNA ekspertiisi väljamõistmise osas ja samuti narkootilise aine ekspertiisi tasu summa osas ning ta

palub end nende ekspertiiside kulude tasumisest vabastada. Samuti märgib G. Baraškov, et tal ei ole võimalik temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda 12 kuu jooksul ning ta palub võimaldada tasuda menetluskulusid pärast vangistusest vabanemist. G. Baraškovi väitel ei võimaldata talle vanglas tööd, mistõttu ei ole tal võimalik teenida sissetulekut ning tasuda menetluskulusid. G. Baraškov lisab määruskaebusele Tallinna Vangla vastuse, mille kohaselt ei ole vanglal võimalik talle tööd pakkuda, sest kõik töökohad on hõivatud. 2.2 Kaitsja palub tühistada maakohtu otsus G. Baraškovilt välja mõistetud menetluskulude osas ja vähendada välja mõistetud sundraha poole võrra. Määruskaebuses märgitakse, et G. Baraškov ja kaitsja taotlesid Harju Maakohtus menetluskulude vähendamist seoses isikule mõistetud pikaajalise vangistuse ning KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o seetõttu, et arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid käib menetluskulude hüvitamine ilmselt süüdimõistetule üle jõu. Kohus vähendas ainult DNA-ekspertiisi kulu, kuid ei vähendanud sundraha, mis moodustab poole välja mõistetud menetluskuludest. Kaitsja leiab, et antud juhul on põhjendatud sundraha vähendamine. Sundraha institutsioon on kriminaalmenetlusse sisse toodud seoses kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seadusega alates 01.01.1999. Käesoleval ajal reguleerib seda valdkonda ohvriabi seadus, mille § 7 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. G. Baraškov ei ole toime pannud vägivallakuritegu ning seega tema asjas ei tule ka kellelegi ohvriabi seaduse alusel hüvitist maksta. G. Baraškov on toime pannud küll rahvatervise vastase kuriteo, kuid teda ei süüdistata narkootiliste ainete edasiandmises, vaid ainult enda tarbeks omandamises ja valdamises. Seega on alused sundraha vähendamiseks olemas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 2 (11. ptk) teine lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg 2 teises lauses ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.
4.Esitatud kaebustest nähtuvalt vaidlustatakse maakohtu otsust G. Baraškovilt menetluskulude väljamõistmise osas ning taotletakse menetluskulude veelgi suuremas osas riigi kanda jätmist, s.o DNA ekspertiisi ja narkootilise aine ekspertiisi kulude täies ulatuses riigi kanda jätmist ning sundraha pooles ulatuses riigi kanda jätmist. Lisaks taotleb G. Baraškov võimaldada tal tasuda menetluskulusid pärast tema vabanemist vangistusest. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebustega, leiab üksmeelselt, et need määruskaebused on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tulevad sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks

kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebustel puudub edulootus e. antud juhul on tegemist perspektiivitute taotlustega.

5.Maakohus on juba otsuse tegemisel arvestanud KrMS § 180 lg 3 ettenähtud võimalust jätta osa kriminaalmenetluskuludest riigi kanda. Mi on kohus DNA ekspertiisi kulu jätnud osaliselt riigi kanda, pidades vajalikuks süüdistatavale panna kohustuse tasuda see vaid 1/3 ulatuses. Seega on maakohtu poolt juba täidetud määruskaebustes esitatud taotlus osade menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Kohtukolleegium ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust enamaks menetluskulude maksmise kohustuse vähendamiseks. Maakohtu otsustus jätta tekkinud menetluskulud kohtuotsuses ettenähtud osas süüdistatava kanda on kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega ja valitseva kohtupraktikaga ning mingit alust maakohtu otsustuse muutmiseks ega ka kohtupraktika muutmiseks selles osas kohtukolleegium ei näe. Riigikohus on oma määruse 3-1-1-105-12 p-s 7 selgelt väljendanud oma seisukoha arutatavas küsimuses ja kuna tegemist on kriminaalmenetluse seaduse kohaldamisel tõusetunud küsimusega, on Riigikohtu seisukoht selles osas ka kriminaalmenetlusõiguse allikaks. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu (KrMS § 180 lg 1). Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. juuni 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11, p 27). Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega - arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks märgib kolleegium, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Seega kinnipidamisasutuses viibimine ei ole menetluskulude vähendamise aluseks. Seaduse mõte ei ole ka see, et pikemaajaliselt karistuse kandmise fakt saaks mõjutada kuidagi menetluskulude hüvitamise kohustust. G. Baraškov on tööealine ja töövõimeline meesterahvas ning see, kui vanglal ei ole talle võimalik tööd pakkuda käesoleval ajal, ei tähenda seda, et G. Baraškovil ei peaks töötamiseks võimalus tekkima edaspidi. Teiseks tuleb menetluskulude tasumise võimalikkuse hindamisel arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. G. Baraškov ei ole maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud tõendeid, mis annaksid alust veendumuseks, et tema varaline seisund ei võimalda tal menetluskulusid tasuda kohtuotsusega ettenähtud ulatuses ja korras. See on aga eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt taotleja enda tõendada. Kohtukolleegium märgib, et seni kuni ei ole juhinduvalt tsiteeritud Riigikohtu lahendist süüdistatava maksevõimetust tõendatud dokumentaalselt, seni ei saa rääkida kaebuses esitatud põhjendatud taotlusest. Lisaks ei ole G. Baraškov välja toonud ühtegi põhjendust narkootilise aine ekspertiisi maksumusega mitte nõustumise kohta ega ühtegi asjaolu, mis annaks alust väita, et selle ekspertiisi maksumus oleks ebaseaduslik. Maakohtu otsuse muutmiseks G. Baraškovilt menetluskulude väljamõistmise osas ning sundraha pooles ulatuses riigi kanda jätmiseks ei anna kuidagi alust ka kaitsja väide, et G. Baraškov ei ole toime pannud vägivallakuritegu ning seega tema asjas ei tule ka kellelegi ohvriabi seaduse alusel hüvitist maksta. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha menetluskulu ning RrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seda seaduse sätet on maakohus õigesti silmas pidanud, mõistes G. Baraškovilt kohtuotsusega välja riigituludesse menetluskuluna sundraha.

6.Käesolev kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. 20.10.2014 on prokurör, süüdistatav G. Baraškov ja tema kaitsja K. Mägi sõlminud kokkuleppe (tl 91-93), milles on ära toodud ka kriminaalmenetluse kulud. Kokkuleppes on süüdistatav G. Baraškov oma allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud, et peab tasuma süüdimõistva kohtuotsuse korral ka sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest (s.o 887,50 eurot) ja kohtueelse menetluse kulud. Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine. Harju Maakohtu 10.11.2014 istungi protokollist (tl 98-99) nähtub, et kohtunik on süüdistatavalt G. Baraškovilt küsinud, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub kokkuleppega. Süüdistatav G. Baraškov on kohtule vastanud, et „ Kokkulepe on arusaadav, olen selle kokkuleppega nõus. Jään kokkuleppe juurde. Kokkulepe on sõlmitud minu poolt vabatahtlikult, keegi mind ei sundinud seda kokkulepet sõlmima ". Kaitsja on vastanud, et „ Jääme kokkuleppe juurde ja palume see kinnitada. Menetluskulude osas taotlen ajatamist ning osaliselt vähendamist, eriti, mis puudutab ekspertiisi tasusid". Seega olid menetluskulud ja nende suurus süüdistatavale G. Baraškovile teada kokkuleppe sõlmimisel ning süüdistatav väljendas kohtuistungil oma seisukoha seoses kokkuleppe sõlmimisega, seega ka menetluskulude tasumisega. Seetõttu on täidetud Riigikohtu otsuses 3-1-1-52-07 esitatud nõue vastavasisulise nõusoleku küsimise osas. Ka on maakohus rahuldanud kaitsja taotluse menetluskulude tasumise tähtaja ajatamiseks ning andnud võimaluse tasuda menetluskulud kohtupraktikas omaksvõetud pikima tähtaja, s.o 12 kuu, jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus ei näe alust sellise kohtupraktika muutmiseks. Kaebustes ei tooda välja ühtegi asjaolu, milles seisneb maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Niisuguseid asjaolusid ringkonnakohus ka ei tuvastanud.
7.Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebused on ilmselt põhjendamatud, mistõttu need tuleb jätta läbi vaatamata.

Julia Katškovskaja Meelika Aava

Orvi Tali

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.