Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja
12.12.2014 Tallinn
koht Kriminaalasja number
1-14-10534 (14231500753)
Kohtukoosseis
kohtunik Janika Kallin
Kohtuistungi sekretär
Elina Huobolainen
Kohtuistungi tõlk
Julia Zautina
Kriminaalasi
G.P süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras)
Prokurör
Veera Kremez
Süüdistatav
G.P isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; elukoht: XXX; kesk-eriharidus; töökoht: XXX OÜ, santehnik; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend puudub. Kahtlustatavana kinni peetud alates 10.12.2014.a.
Kaitsja
Leelo Viil
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – 238, § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus o t s u s t a s:
kanda 3 (kolme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul kui G.P ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku, kuritegu.
kohtusaalis.
Poolte ja süüdistatava seisukohad istungil Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokurör jäi istungil esitatud süüdistuse juurde. Leidis, et G.P süü on suur, tegemist oli raske joobega. Palus arvestada asjaoluga, et G.P rikkus kinnipidamise hetkel ka teisi liikluseeskirju-ületas ristmiku punase foori tulega. Prokurör taotles G.P süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi ja karistamist vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. G.P tuleb ära kanda 4 kuu pikkune vangistus. Arvestada karistusest maha eelvangistses viibitud aeg ning mõista lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui G.P ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut, tahtlikku, kuritegu. Võtta G.P-lt ära juhtimisõigus 4 kuuks. Süüdistatava G.P seisukoht: Süüdistatav selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluse korras, enda ülekuulamist ei taotle. Viimases sõnas palus G.P võimalust võtta talt juhtimisõigus ära alates veebruarist, kuna ka tema paarilisel on juhtimisõigus äravõetud. Kaitsja seisukoht ja taotlus: G.P kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud ning tõendid on lubatavad. Kaitsja leidis, et isiku süü ei ole suur, liiklusohtliku olukorda ning liiklusõnnetust G.P ei põhjustanud. Tegemist ei ole järjepideva liiklusrikkujaga. Nõustub, et isiku karistus võiks olla tingimuslik, ilma kriminaalhoolduseta. Võtta isikult juhtimisõigus miinimumajaks või siis jätta see alles, sest ilma juhtimisõiguseta on tema kaitsealusel raske tööülesandeid täita. Anda G.P-le menetluskulude tasumiseks pikem aeg. Tõendid Istungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: - kahtlustatava kinnipidamise protokoll (tlk. 4-8); - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk.16); - tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükk ja mõõtevahendi taatlustunnistus (tlk.17-18;19-20); - tunnistaja XXXütlused (tlk.13-14); - kahtlustatava G.P ütlused (tlk. 1-2); - juhtimisõiguse andmed (tlk. 27); - karistusregistri väljatrükk (tlk. 21-22) Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et G.P süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. G.P on andnud ütlusi selle kohta (tlk.1-2), et kahtlustuse sisu on talle arusaadav, tunnistab, et on toime pannud kuriteo. Seletab, et juhtis 10.12.2014 mootorsõidukit Renault Trafic, reg. nr XXX, olles alkoholijoobes. Jõi samal päeval, so 10.12.2014.a, umbes kella 15:00 ajal õlut-0,5 pudeli kanget. Ei oska öelda, millal joomise lõpetas, kuid arvab, et vahetult enne rooli istumist. Sõitu alustas ta Saha Loolt, Vana-Sauna tänavalt. Kui sõitis mööda Keemikute tänavat, ületas ristmiku vilkuva foori tulega, mille tõttu politseisõiduk ta kinni pidas. Talle anti korraldus puhuda indikaatorvahendisse, seejärel viidi ta politseijaoskonda, kus ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mille tulem oli 1,22 mg/l. Tunnistab oma süüd ning kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu.
Tunnistaja XXXon andnud ütlusi (tlk.13-14), et olles 10.12.2014.a tööl Ida-Harju politseijaoskonna patrullis koos patrullpolitseiniku Sergei Etneriga, said kella 15:51 ajal teate, et Maardus, Keemikute tänaval, sõidab kaubik Renault Trafic, reg. nr XXX, mille juht võib olla alkoholijoobes. Märkasid antud sõidukit Keemikute ristmikul, mil auto sõitis ristmikule keelava foori tulega. Peatasid kaubiku ning tuvastasid, et sõidukit juhtis G.P (ik XXX), kelle suust tundus tulevat alkoholilõhna. Toimetasid isiku politseijaoskonda, kus G.P puhus indikaatorvahendisse ALCOQUANT 6020 Plus, s/n A403805, mille näit oli 1,23 mg/l. Seejärel puhus G.P tõenduslikku alkomeetrisse, ALCOTEST 7110, taatlustunnistus nr. TTRC-14-00166, mille lõplik mõõtetulemus oli 1,22 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tlk. 16) nähtub, et 10.12.2014.a. kella 16:34 ajal mõõdeti G.P alkoholijoovet indikaatorvahendiga ALCOQUANT 6020 Plus, s/n A403805, mille näit oli 1,23 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist ja mõõtevahendi taatlustunnistusest (tlk.17-18; 19-20) nähtub, et 10.12.2014.a. kella 16:37 ajal tuvastati G.P-ltõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr. ARAF-0011 (mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRC-14-00166) alkoholijoove, mille mõõtetulemus oli 1,22 mg/l. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tlk. 4-8) nähtub, et G.P oli 10.12.2014.a. kella 16:01 ajal kinnipeetud Maardus, Keemikute 4 juures. Juhtimisõiguse andmete väljatrükist (tlk. 27) nähtub, et G.P on kehtiv juhtimisõigus. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava G.P süü omaksvõtuga, samuti tunnistaja XXXütlustega, tõendusliku alkomeetri näiduga tõendatud G.P poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Seega on G.P teos KarS § 424 objektiivsed tunnused täidetud. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab süüdlane teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. G.P on andnud ütlusi, et jõi enne sõidukit juhtima asumist alkoholi, kanget õlut. Kohtu hinnangul tegutses G.P otsese tahtlusega. G.P on toime pannud õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on G.P näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus: rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kohus arvestab G.P suhtes karistust kergendavaks asjaoluks eeluurimisel avaldatud kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samas märgib kohus, et kuigi karistusregistri väljavõttest (tlk. 21-22) nähtub, et G.P puuduvad käesoleval ajal kehtivad kriminaalkaristused (vt. tlk.21-22), on siiski käesolevas asjas isiku süü toimepandud kuriteos suur. Kohus ei pea vähetähtsaks asjaoluks G.P suhtes
tuvastatud joobeastet- 1,22 mg/l. Kohtu hinnangul on tegemist küllaltki raske alkoholijoobega, süüdistatav läks sõiduki rooli vahetult peale alkoholi tarvitamist. Kinni peeti G.P ajal, mil rikkus liikluseeskirju, ületas ristmiku keelava foori tulega. Kohus märgib, et kuigi G.P on olemas ametlik sissetulek, ei täida rahaline karistus antud juhul oma eesmärki. G.P varasemat karistatust ning puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võttes, on G.P näol tegemist isikuga, kelle suhtes on karistuse eripreventiivne eesmärk täidetud tingimusliku vangistusega ja seda KarS § 73 sätteid kohaldades. Prokurör taotles kohtuistungil lisakaristuse äravõtmist neljaks kuuks. Kohus nõustub prokuröriga, et G.P näol on tegemist isikuga, kelle suhtes on tingimata vajalik kohaldada lisakaristust, juhtimisõiguse äravõtmise näol. G.P süü oli antud asjas suur: tuvastatud joove oli raske, isik asus rooli vahetult peale alkoholi tarvitamist. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on vältimatu mõjutamaks G.P hoiduma edaspidi sarnaste kuritegude toime panemisest hoiduma. Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist: 1.Süüdi mõista G.P KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud. 2.Vähendada G.P-le mõistetud karistust 1/3 võrra. G.P peab ära kandma vangistuse – 4 (neli) kuud. 3.KarS § 68 lg 1 järgi lugeda G.P poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva (so 10.-12.12.2014) karistusaja hulka. G.P tuleb ära kanda 3 (kolme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus. 4.KarS § 73 lg 1, 3 järgi jätta G.P-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluv kanda 3 (kolme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul kui G.P ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku, kuritegu. 5.KarS § 78 p 1 järgi hakkab G.P katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so 12.12.2014.a 6.Vabastada G.P kohtusaalis. 7.Kohaldada lisakaristust KarS § 50 lg 1 p 1 järgi ja võtta G.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd G.P nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. G.P-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 144,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsja taotles menetluskulude ajatamist. Esmalt märgib kohus, et käesolevas puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmises. G.P näol on tegemist töövõimelise isikuga, kellel on olemas ametlik sissetulek. Kohus leiab, et käesolevas asjas on aga põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, võib menetluskulude kohene tasumine tuua kaasa
täitemenetluse. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista G.P-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 144,00 eurot. Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidi on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral maksegraafik tühistatakse ning nõue pööratakse tervikuna täitmisele.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.