Kohtulahend

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus M.S’ i süüdistatakse selles, et tema 05.11.2014.a kella 14:00 ajal lõi Kuressaare linnas Pihtla tee 2 asuva Kuressaare bussijaama kohvikus, so avalikus kohas, ühel korral rusikaga J R pea piirkonda, millega rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,eelkõige: 1) teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga, pani M.S toime KarS § 263 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus M.S’ ile nõutud karistus: KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kaks (2) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 2 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 2 vangistuskuule (2x30=60) ehk 60 vangistuspäevale vastab (60x2) 120 (ükssada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 120 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Süüdistatav M.S andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. M.S palub määrata menetluskulude tasumise ositi ja võimalusel vabastada osaliselt menetluskulu tasumisest. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 sanktsiooni raamesse. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et M.S on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. M.S-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava M.S vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi –ei ole. Asitõendid - ei ole. Tõkend - ei ole kohaldatud. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. M.S-ile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjatele arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses tasuks ja kuludeks kokku 96,00 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks vabastada M.S arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. M.S on varem kriminaalkorras karistamata isik. M.S on töötu ja saab töövõimetuspensioni 260,00 eurot kuus. Seega on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib M.S-ile üle jõu. Vabastamata osas määrab kohus KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulu M.S-i poolt tasumisele ositi ühe aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.