Kohtulahend

Kaitsja

Aleksandr Mironov (lepinguline kaitsja)

Süüdistatav

Sergey Nikiforov Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood 38704123713, Vene Föderatsiooni kodanik, kesk-eriharidus, emakeel – vene keel, töötu. Varasem karistatus: puudub Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 25.03.2014

Kaitsja

Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Mõista Ramiz Rakhmanov õigeks süüdistuses KarS § 184 lg 21 p 1 järgi (2013.a märtsist kuni 2013.a suve alguseni grupis suures koguses narkootilise aine omandamises, ajavahemikul 2013.a märtsist kuni augusti lõpuni grupis suures koguses narkootilise aine valmistamises, ajavahemikul 2013.a märtsist kuni 23.11.2013.a grupis suures koguses narkootilise aine valdamises ja edasiandmises). Mõista Ramiz Rakhmanov õigeks süüdistuses KarS § 392 lg 2 p 2 järgi (isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus toimetamises üle riigipiiri ajavahemikul 2013.a märtsist kuni 2013.a suve alguseni). Tunnistada Ramiz Rakhmanov süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (ajavahemikul 2013.a suvest kuni 27.11.2013.a grupis suures koguses narkootilise aine omandamises, ajavahemikul augusti lõpp kuni septembri algus 2013.a suures koguses narkootilise aine valmistamise kõlbmatus süüteokatses, ajavahemikul 24.11.2013.a kuni 27.11.2013.a suures koguses narkootlise aine valmistamises ja valdamises, 27.11.2013.a grupis suures koguses narkootilise aine vedamises) ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi (isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus toimetamises üle riigipiiri ajavahemikul

2(59)

1-14-4047 2013.a suvi kuni 27.11.2013.a) ning mõista talle karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 10 (kümme) aastat vangistust. Karistuse alguseks lugeda 27.11.2013. Ramiz Rakhmanovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ning tühistada pärast kohtuostuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Mõista Aleksei Blagihh õigeks süüdistuses KarS § 392 lg 2 p 2 järgi. Mõista Aleksei Blagihh õigeks süüdistuses KarS § 184 lg 21 p 1 järgi (ajavahemikul 2013.a märtsist kuni 27.11.2013.a grupis suures koguses narkootilise aine omandamises, ajavahemikul 2013. a märtsist kuni 23.11.2013.a grupis suures koguses narkootilise aine valmistamises, valdamises ja edasiandmises ning ajavahemikul 24.11.2013.a kuni 27.11.2013.a grupis suures koguses narkootilise aine valmistamises ja ajavahemikul 24.11.2013.a kuni 27.11.2013.a grupis suures koguses narkootilise aine valdamises). Tunnistada Aleksei Blagihh süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (27.11.2013.a grupis suures koguses narkootilise aine vedamises) ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. Karistuse alguseks lugeda 27.11.2013. Aleksei Blagihhile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ning tühistada pärast kohtuostuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Mõista Sergey Nikiforov õigeks süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (2013. a märtsist kuni 2013.a suve alguseni grupis suures koguses narkootilise aine omandamises ja ajavahemikul 2013. a märtsist kuni 23.11.2013.a narkootilise aine suures koguses edasiandmises). Mõista Sergey Nikiforov õigeks süüdistuses KarS § 392 lg 2 p 2 järgi (isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus toimetamises üle riigipiiri ajavahemikul 2013.a märtsist kuni 2013.a suve alguseni). Tunnistada Sergey Nikiforov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 (ajavahemikul 2013.a suvest kuni 27.11.2013.a grupis suures koguses narkootilise aine omandamises) ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi (isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus toimetamises üle riigipiiri ajavahemikul 2013.a suvi kuni 27.11.2013.a) ning mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 28.11.2013, so 1 (üks) päev, karistusaja hulka ja mõista Sergey Nikiforovile lõplikult ärakandmisele 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Sergey Nikiforov ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 5 (viis) aastat. Katseaja algus – 11.12.2014.

3(59)

1-14-4047

Rahuldada prokuröri taotlus ja KarS § 832 lg 1 alusel Viru Maakohtu 05.03.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-1839 Ramiz Rakhmanovilt arestitud sularaha summas 265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole, konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada prokuröri taotlus ja KarS § 84 alusel mõista konfiskeerimise asendamisena Ramiz Rakhmanovilt välja riigituludesse 8436 (kaheksa tuhat nelisada kolmkümmend kuus) eurot ja 17 (seitseteist) senti kohtuotsuse jõustumisel, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva selle vara väärtusele, milline on ära tarvitatud. Jätta prokuröri taotlus KarS § 832 lg 1 alusel Viru Maakohtu 29.01.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-584 Aleksei Blagihhilt arestitud sularaha summas 45 (nelikümmend viis) eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole, konfiskeerimiseks rahuldamata ning vabastada see summa aresti alt ja tagastada 45 (nelikümmend viis) eurot Aleksei Blagihhile pärast kohtuotsuse jõustumist. Prokuröri taotlus rahuldada ja KarS § 832 lg 1 alusel Viru Maakohtu 29.01.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-584 Aleksei Blagihhilt arestitud tahvelarvuti iPad (IMEI-kood nr 013214007138813; arvuti mudel A1430, 64GB), mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel. Prokuröri taotlus rahuldada ja KarS § 84 alusel mõista konfiskeerimise asendamisena Aleksei Blagihhilt välja riigituludesse 64 545 eurot (kuuskümmend neli tuhat viissada nelikümmend viis) eurot kohtuotsuse jõustumisel, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva selle vara väärtusele, milline on ära tarvitatud. Prokuröri taotlus rahuldada ja KarS § 832 lg 1 alusel Viru Maakohtu 29.01.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-604 arestitud ning kolmandale isikule K B (ik xxxxxxxxx) kuuluv sõiduauto BMW 745I L (reg nr xxx, VIN-kood: WBAGN61060DP82571) koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega, mis asub Politsei-ja Piirivalveameti territooriumil aadressil Tiigi 9a, Narva konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel. Jätta prokuröri taotlus rahuldamata ja KarS § 832 lg 1 alusel mitte konfiskeerida Viru Maakohtu 29.01.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-604 arestitud kolmanda isiku K B pangakontol nr xxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank olevad rahalised vahendid summas 3055 (kolm tuhat viiskümmend viis) eurot ja 51 senti ning vabastada need rahalised vahendid aresti alt pärast kohtuotsuse jõustumist. Prokuröri taotlus rahulada ja KarS § 832 lg 1 alusel Viru Maakohtu 05.03.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-1836 Sergey Nikiforovilt arestitud sularaha summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole, konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada prokuröri taotlus osaliselt ja KarS § 84 alusel mõista konfiskeerimise asendamisena Sergey Nikiforovilt välja riigituludesse 3036, 22 (kolm tuhat kolmkümmend kuus) eurot ja 22 senti kohtuotsuse jõustumisel, mis vastab poolele summale kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva selle vara väärtusele, milline on ära tarvitatud.

4(59)

1-14-4047 KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel Viru Maakohtu 29.01.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14584 Aleksei Blagihhilt arestitud televiisor Samsung koos puldiga (numbriga UE60ES6100; mudeli kood nr UE60ES6100WXXH, verisoon 01) vabastada aresti alt ja tagastada Aleksei Blagihhile. Asitõendid: - narkootilised ained, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, konfiskeerida vastavalt KarS §-le 191 ning KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta ekspertiisiasutusse; - 27.11.2013 Narva-Jõesuu - Hiiemetsa tee - Udria maantee 22. kilomeetriposti läheduses teostatud sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud kolm kilekotti ja kaks minigrip kilepakendit, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 27.11.2013 xxx garaažiboksis nr xx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud esemed: ruudulise mustriga kott, halli värvi pott, metallist anum, valget värvi voolik, viis plastkanistrit, kilekott minigrip kilepakenditega, kümme 5-liitrist plastpudelit, 0,5-liitrine pudel, kaks plastikust lehtrit, kaks sinist värvi vaati, kolm 1,5-liitrist plastpudelit, neli 0,5-liitrist klaasist õllepudelit, valget värvi vaat, ämber koos kaanega, kaks lauda ja puidust plaat, seitseteist 0,5-liitrist tühja õllepudelit koos kilekotiga, kaheksa heledat riidetükki, kilekott lõhkise pudeli ja valget värvi kaltsuga, elektritrell vispli ja valge riidega, nuga, kaks rohelist värvi voolikut, kuus kinnast, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 27.11.2013 Ramiz Rakhmanovi elukoha, aadressil xxx, läbiotsimisel ära võetud esemed: kaheksa kilekotti, hulgaliselt minigrip kilepakendeid, mikser, elektrooniline kaal, minigrip kilepakend koos väiksemate kilepakenditega, hulgaliselt kilest kindaid, karp kummikinnastega, respiraator/näomask, märkmepaber kirjega „Irina“, Tele2 sim-kaardi ümbris nr 89533456212, Tele2 sim-kaardi ümbris nr 89522045948, BEELINE sim-kaardi ümbris nr 897019912074259790, BEELINE stardipaketi ümbris nr 89675988463, reisija läbivaatuse akt nr 13-12.1-5/00/6718, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 27.11.2013 Ramiz Rakhmanovi elukoha, aadressil xxx, läbiotsimisel ära võetud esemed: mobiiltelefon Samsung Galaxy IMEI-koodiga 35737705050542001, mobiiltelefon Nokia IMEI-koodiga 357900057002826, mobiiltelefon Nokia IMEIkoodiga 354872047256619, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Ramiz Rakhmanovile või tema poolt nimetatud isikule; - 27.11.2013 xxx lähedal asuva metsa juurest sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud esemed: kümme õllepudelit koos kilekottidega, üksteist õllepudelit koos kilekottidega, viis õllepudelit koos kilekottidega, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 27.11.2013 Aleksei Blagihhi elukoha, aadressil xxx, läbiotsimisel ära võetud esemed: hulgaliselt minigrip kilekotte, must karp termomeetriga, Zara ostukviitung, EMT sim-kaardi ümbris numbriga 8937201012061551526, Megafon sim-kaardi ümbris numbriga tagaküljel 897010210547394991, Tele 2 sim-kaardi ümbris abonentnumbrile 55952156, Tele 2 sim-kaardi ümbris abonentnumbrile 55961262, Tele 2 sim-kaardi ümbris abonentnumbrile xxxxxxx, Tele2 sim-kaardi ümbris käsikirjas kirjega 57703762, Elisa kõnekaardi sim-kaardi ümbris abonentnumbriga xxxxxxxx, Elisa kõnekaardi sim-kaardi ümbris abonentnumbriga xxxxxx, Elisa 5(59)

1-14-4047

-

-

-

-

-

-

kõnekaardi sim-kaardi ümbris abonentnumbrile xxxxxx, Megafon sim-kaardi ümbris numbriga 897010210561200272, Elisa sim-kaart numbriga EE21120316025442, Elisa sim-kaart numbriga EE21120316025541, Megafon sim-kaart numbriga 897010210564531772, Zen sim-kaart numbriga EE21100804328235, Megafon simkaart numbriga 897010210547394991, Tele

sim-kaart numbriga 89372034110043967508, Beeline sim-kaart numbriga 897019907070777886x+, Tele 2 sim-kaart 89372036110020590503, Tele

sim-kaart numbriga 89372034110041362835, Megafon kõnekaardi ümbris mobiiltelefoni numbriga +xxxxxxxxxx, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 27.11.2013 Aleksei Blagihhi elukoha, aadressil xxx, läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefon Nokia 100 IMEI-koodiga 353253054344765, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Aleksei Blagihhile või tema poolt nimetatud isikule; 27.11.2013 Aleksei Blagihhilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Nokia IMEI-koodiga 353253054342322, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Aleksei Blagihhile või tema poolt nimetatud isikule; 03.02.2014 Aleksei Blagihhi viibimiskoha, aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud esemed: kümme pakki Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette „MORE BLUE“, teleskoopnui, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 28.11.2013 Sergey Nikiforovi elukoha, aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefon Nokia C2-05 IMEI-koodiga 351674056583047, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Sergey Nikiforovile või tema poolt nimetatud isikule; 28.11.2013 Sergey Nikiforovi elukoha aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud hulgaliselt minigrip kilekotte, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; DVD-plaadid ja CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde.

Mõista Ramiz Rakhmanovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 32 (kolmkümmend kaks) eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 13E-AN1490 tegemise eest 1092 (üks tuhat üheksakümmend kaks) eurot ja DNA ekspertiisi nr 13E-GE1423 tegemise eest 1273 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kolm) eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 50 (viiskümmend) senti. Määrata, et Ramiz Rakhmanovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti ja kokku muud menetluskulud 2397 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

6(59)

1-14-4047 Mõista Aleksei Blagihhilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 13E-AN1490 tegemise eest 1092 (üks tuhat üheksakümmend kaks) eurot, DNA ekspertiisi nr 13E-GE1423 tegemise eest 1273 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kolm) eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 50 (viiskümmend) senti. Määrata, et Aleksei Blagihhil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti ja kokku muud menetluskulud 2389 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 50 senti osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Mõista Sergey Nikiforovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti, kaitsja Andrei Matvejevi poolt osutatud õigusabi eest kokku 855 (kaheksasada viiskümmend viis) eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 13EAN1490 tegemise eest 1092 (üks tuhat üheksakümmend kaks) eurot, DNA ekspertiisi nr 13EGE1423 tegemise eest 1273 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kolm) eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 50 (viiskümmend) senti. Määrata, et Sergey Nikiforovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti ja kokku muud menetluskulud 3220 (kolm tuhat kakssada kakskümmend) eurot ja 50 senti osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja nr 1-14-4047, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu Ramiz Rakhmanov ́ile esitatakse käesolevas kriminaalasjas süüdistus selles, et tema pani ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. isikute grupis koos Aleksei Blagihh ́i ja Sergey Nikiforov ́iga korduvalt toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise – omandamise, valmistamise, valdamise, veo ja edasiandmise – suure varalise kasu saamise eesmärgil alljärgnevalt:

7(59)

1-14-4047 2013.a. märtsis, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, leppisid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh omavahel kokku selles, et hakkavad valmistama suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ja müüma seda edasi teistele isikutele. Vastavalt kokkuleppele pidid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh esialgu omandama amfetamiini vedelal kujul (vaba alusena), valmistama sellest pulbrilise amfetamiini (amfetamiinsulfaadi) ning viimase pärast ballastainega lahjendamist edasi müüma. Oma kuritegelikke sidemeid ära kasutades võttis Ramiz Rakhmanov ühendust Vene Föderatsioonis asuvate tuvastamata isikutega, kelle käest oli võimalik vedelat amfetamiini hankida ning leppis nendega kokku narkootilise aine omandamise konkreetsed asjaolud (vedela amfetamiini kogus, hind, sobiv pakendamise viis 0,5-liitristesse õllepudelitesse, kullerile üleandmise aeg ja koht), tehes seda kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos viimasega. Kuna Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh vajasid kullerit, kes nende ülesandel narkootilise aine – vedelal kujul amfetamiini – Vene Föderatsioonis vahetult vastu võtaks ja üle riigipiiri Eestisse toimetaks, värbas Ramiz Rakhmanov vastava kuriteo toimepanemisele Sergey Nikiforov`i, kellele andis juhised narkootilise aine Vene Föderatsioonis vastavast peidikust ära võtmiseks ja üle riigipiiri Eesti Vabariiki toimetamiseks. Ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. omandas Sergey Nikiforov Vene Föderatsioonis Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt ja Aleksei Blagihh`iga kooskõlastatult, seega isikute grupis nendega, korduvalt ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – kokku vähemalt 22 372 grammi vedelat amfetamiini, mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Kõnealuse narkootilise aine andsid Sergey Nikiforov`ile igal korral peidiku kaudu üle eeluurimisel seni tuvastamata isikud, tehes seda vastavalt eelnevale kokkuleppele Ramiz Rakhmanov`iga. Sealjuures oli vedel amfetamiin paigutatud 0,5-liitristesse õllepudelitesse ja asetatud peidikusse kilekotiga. Igal korral oli peidikusse pandud vähemalt 4 pudelit vedela amfetamiiniga, mille Sergey Nikiforov nimetatud kohast ära võttis. Pärast narkootilise aine omandamist toimetas Sergey Nikiforov selle Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos nendega, igal kõnealusel korral Eesti Vabariigi riigipiirini Narva piiripunkti juures. Pärast narkootilise aine ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariiki toimetamist andis Sergey Nikiforov igal kõnealusel korral vedela amfetamiini Narva linnas vahetult Ramiz Rakhmanov`i kätte. Kokku andis Sergey Nikiforov ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. Ramiz Rakhmanov`ile Narvas vahetult üle vähemalt 22 372 grammi vedelal kujul amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Eelkirjeldatud viisil Vene Föderatsioonist omandatud, ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetatud ja tema vahetusse valdusse jõudnud vedela amfetamiini paigutas Ramiz Rakhmanov enda kasutuses olevasse garaažiboksi nr xx, mis asus aadressil xxx. Ühtlasi hankisid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh tuvastamata isikutelt vedelast amfetamiinist pulbrilise amfetamiini (amfetamiinsulfaadi) valmistamiseks vajalikud keemilised ained ja laborivarustuse, mille toimetasid samuti eelnimetatud garaažiboksi. Ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 23.11.2013.a. valmistas Ramiz Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos viimasega, xxx asuvas garaažiboksis nr xx, eelnimetatud vedelast amfetamiinist ebaseaduslikult suures koguses pulbrilist narkootilist ainet – vähemalt 13 441 grammi amfetamiinsulfaati, mis sisaldas vähemalt 9865 grammi puhast amfetamiini. Sealjuures kasutas Ramiz Rakhmanov vedelast amfetamiinist amfetamiinsulfaadi valmistamisel tema enda ja Aleksei Blagihh`i poolt vastaval eesmärgil hangitud vajalikke keemilisi aineid ja laborivarustust. Valmistatud vähemalt 13 441 grammi amfetamiinsulfaati Ramiz Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos viimasega, segas ballastainega, saades kokku vähemalt 38 402 grammi 8(59)

1-14-4047 edasimüügiks mõeldud müügikogusteks.

lahjendatud

amfetamiinsulfaati,

mille

pakendas

vastavateks

Seejärel Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh isikute grupis ebaseaduslikult valdasid suures koguses narkootilist ainet – kokku vähemalt 38 402 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas vähemalt 9865 grammi puhast amfetamiini – ebaseaduslikult hoides seda xxx asuvas garaažiboksis nr xx ja Ramiz Rakhmanov`i elukohas, aadressil xxx. Ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 23.11.2013.a. andis Sergey Nikiforov Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt ja Aleksei Blagihh`iga kooskõlastatult, seega isikute grupis koos nendega, vähemalt 6 korral suures koguses eelmärgitud narkootilist ainet – täpselt kindlaks tegemata mahuga kilekottidesse pakendatud pulbrilist amfetamiini – Ida-Virumaal peidikute kaudu ebaseaduslikult edasi tuvastamata isikutele. Igal nimetatud korral sai Sergey Nikiforov narkootilise aine pakendi peidikusse toimetamise eest Ramiz Rakhmanov`ilt tasuks vähemalt 50 eurot. Ülejäänud osa kõnealusest amfetamiinist andsid ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 23.11.2013.a. tuvastamata isikutele Ida-Virumaal peidikute kaudu ebaseaduslikult edasi Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh. Seega andsid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh isikute grupis ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 23.11.2013.a. tuvastamata isikutele ebaseaduslikult edasi suures koguses narkootilist ainet – kokku vähemalt 38 402 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas vähemalt 9865 grammi puhast amfetamiini, kusjuures vähemalt 6 korral andsid nad suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ebaseaduslikult edasi grupis Sergey Nikiforov`iga. Ajavahemikul 24.11.2013.a. kuni 27.11.2013.a. valmistas Ramiz Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos viimasega, xxx asuvas garaažiboksis nr xx, eelnimetatud vedelast amfetamiinist ebaseaduslikult veel suures koguses pulbrilist narkootilist ainet – vähemalt 1338 grammi amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 982,46 grammi puhast amfetamiini. Sealjuures kasutas Ramiz Rakhmanov vedelast amfetamiinist amfetamiinsulfaadi valmistamisel tema enda ja Aleksei Blagihh`i poolt vastaval eesmärgil hangitud vajalikke keemilisi aineid ja laborivarustust. Valmistatud vähemalt 1338 grammi amfetamiinsulfaati toimetas Ramiz Rakhmanov seejärel enda elukohta, aadressile xxx, kus kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos viimasega, segas kõnealuse narkootilise aine ballastainega, saades kokku 3898,54 grammi edasimüügiks mõeldud lahjendatud amfetamiinsulfaati. Ajavahemikul 24.11.2013.a. kuni 27.11.2013.a. valmistatud narkootilisest ainest suurema osa – 3185,74 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 841,56 grammi puhast amfetamiini – jättis Ramiz Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga hoiule enda elukohta, aadressile xxx. Seejärel Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh isikute grupis ebaseaduslikult valdasid suures koguses narkootilist ainet – 3185,74 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 841,56 grammi puhast amfetamiini – ebaseaduslikult hoides seda Ramiz Rakhmanov`i elukohas, aadressil xxx, kuni kõnealune narkootiline aine 27.11.2013.a. politseiametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Ajavahemikul 24.11.2013.a. kuni 27.11.2013.a. valmistatud narkootilisest ainest väiksema osa – 712,8 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 140,9 grammi puhast amfetamiini – võtsid Aleksei Blagihh ja Ramiz Rakhmanov viimase elukohast, aadressilt xxx, endaga kaasa ja ebaseaduslikult vedasid seda nende kasutuses olnud sõiduautos Toyota Picnic (reg nr xxx) oma teekonnal Ida-Viru maakonnas kuni nende kinnipidamiseni politseiametnike poolt 27.11.2013.a. Kinnipidamise käigus viskas Aleksei Blagihh Narva-Jõesuu - Hiiemetsa tee - Udria maantee 22. 9(59)

1-14-4047 kilomeetriposti läheduses pakendi kõnealuse narkootilise ainega sõiduauto Toyota Picnic (reg nr xxx) aknast välja tee äärde. Nimetatud kohas teostati 27.11.2013.a vahetult pärast Aleksei Blagihh`i ja Ramiz Rakhmanov`i kinnipidamist sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti ära kilekott 712,8 grammi amfetamiinsulfaadiga, mis sisaldas 140,9 grammi puhast amfetamiini. 27.11.2013.a. teostati xxx asuvas ja Ramiz Rakhmanov`i kasutuses olevas garaažiboksis nr xx sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti ära neli 0,5-liitrist õllepudelit kirjaga „Zlaty grad“, milles oli kokku 1904 grammi vedelat amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas 1009 grammi puhast amfetamiini. Samuti võeti sündmuskoha vaatluse käigus ära 17 tühja 0,5-liitrist õllepudelit kirjetega „Zlaty grad“ ja „Kozel“, milliste seest tuvastati amfetamiini jäljed. Leiti ka 8101,47 grammi vedelikku, mis sisaldas 286,18 grammi puhast amfetamiini, samuti amfetamiini valmistamiseks vajalikke lähteaineid ja laborivarustust. 28.11.2013.a viidi Aleksei Blagihh ́i xxx K B elukoha, aadressil xxx, läheduses asuva metsa ääres läbi sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti ära 26 tühja 0,5-liitrist õllepudelit kirjetega „Zlaty grad“ ja „Kozel“, milliste seest tuvastati amfetamiini jäljed. Narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine Ramiz Rakhmanov`i, Aleksei Blagihh`i ja Sergey Nikiforov`i poolt sai eelkirjeldatud viisil teoks grupi liikmete ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena, mis toimus vastavalt omavahel kokku lepitud rollijaotusele. Seega Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh ebaseaduslikult omandasid, valmistasid, valdasid, vedasid ning andsid edasi suures koguses narkootilist ainet amfetamiini isikute grupis. Suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikul omandamisel, valdamisel ja edasiandmisel tegutsesid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh teatud osategude puhul grupis veel Sergey Nikiforov`iga. Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh käitlesid isikute grupis suures koguses narkootilist ainet selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, s.o. narkokaubanduse eesmärgil. Sealjuures jõudsid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh enne kinnipidamist suurema osa nende poolt käideldud narkootilisest ainest juba teistele isikutele ebaseaduslikult edasi anda, osadel juhtudel grupis koos Sergey Nikiforov`iga. Käesoleva kriminaalasja raames leiti ja võeti ära 3898,54 grammi edasimüügi eesmärgil lahjendatud amfetamiinsulfaati, mille keskmine hulgihind illegaalsel tänavamüügil oleks vähemalt 15 600 eurot. Sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti ära ka 4 vedelikuga täidetud 0,5-liitrist õllepudelit, milles oli kokku 1904 grammi vedelat amfetamiini (vaba alusena). Nimetatud vedelast amfetamiinist oleks saanud valmistada veel 3928 grammi tänavamüügi tasemeni lahjendatud amfetamiinsulfaati, mille keskmine hulgihind illegaalsel tänavamüügil oleks vähemalt 15 700 eurot. Ühtlasi võeti menetlustoimingute käigus ära 43 tühja amfetamiini jälgedega õllepudelit, millest nähtuvalt olid isikud ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 23.11.2013.a. valmistanud ligikaudu 18 615 grammist vedelast amfetamiinist veel vähemalt 38 402 grammi tänavamüügi tasemeni lahjendatud amfetamiinsulfaati, mille keskmine hulgihind illegaalsel tänavamüügil oleks üle 153 600 euro. Kokku moodustaks Ramiz Rakhmanov`i ja Aleksei Blagihh`i poolt käesolevas kriminaalasjas käideldud narkootilise aine amfetamiini keskmine hulgihind illegaalsel tänavaturul vähemalt 184 900 eurot. Sellest tulenevalt panid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil. 10(59)

1-14-4047

Sergey Nikiforov pani kuriteod toime Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ja viimase korraldusi täites. Iga ülesande täitmise eest sai Sergey Nikiforov Ramiz Rakhmanov`ilt tasuks vähemalt 50 eurot. Seega puudub alus inkrimineerida Sergey Nikiforov`ile suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist puhta ainena. Oma tegevusega pani Ramiz Rakhmanov suure varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikute grupis – suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku omandamise, valmistamise, valdamise, veo ja edasiandmise grupi poolt korduvalt suure varalise kasu saamise eesmärgil, s.o. KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ramiz Rakhmanov ́ile esitatakse käesolevas kriminaalasjas süüdistus samuti selles, et tema pani ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. isikute grupis koos Aleksei Blagihh ́i ja Sergey Nikiforov ́iga korduvalt toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise alljärgnevalt: Ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. toimetas Sergey Nikiforov korduvalt suures koguses narkootilist ainet – vedelat amfetamiini, mis oli varjamise eesmärgil paigutatud 0,5 liitristesse õllepudelitesse – Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos nendega, Narva piiripunkti kaudu ebaseaduslikult üle riigipiiri Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Kokku toimetas Sergey Nikiforov nimetatud ajavahemikul Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos nendega, ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri vähemalt 22 372 grammi vedelal kujul amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Eesti Vabariiki toodud narkootilise aine andis Sergey Nikiforov üle vahetult Ramiz Rakhmanov`ile. Narkootilise aine ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamine Ramiz Rakhmanov`i, Aleksei Blagihh`i ja Sergey Nikiforov`i poolt sai teoks grupi liikmete ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena, mis toimus vastavalt omavahel kokku lepitud rollijaotusele. Seega toimetasid Ramiz Rakhmanov, Aleksei Blagihh ja Sergey Nikiforov suures koguses narkootilist ainet – vedelat amfetamiini – ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri isikute grupis. Oma tegevusega pani Ramiz Rakhmanov isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku toimetamise üle riigipiiri, s.o. KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

11(59)

1-14-4047 Aleksei Blagihh ́ile esitatakse käesolevas kriminaalasjas süüdistus selles, et tema, varem narkokuriteo sooritanud isikuna, pani ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. isikute grupis koos Ramiz Rakhmanov ́i ja Sergey Nikiforov ́iga korduvalt toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise – omandamise, valmistamise, valdamise, veo ja edasiandmise – suure varalise kasu saamise eesmärgil alljärgnevalt: 2013.a. märtsis, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, leppisid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh omavahel kokku selles, et hakkavad valmistama suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ja müüma seda edasi teistele isikutele. Vastavalt kokkuleppele pidid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh esialgu omandama amfetamiini vedelal kujul (vaba alusena), valmistama sellest pulbrilise amfetamiini (amfetamiinsulfaadi) ning viimase pärast ballastainega lahjendamist edasi müüma. Oma kuritegelikke sidemeid ära kasutades võttis Ramiz Rakhmanov ühendust Vene Föderatsioonis asuvate tuvastamata isikutega, kelle käest oli võimalik vedelat amfetamiini hankida ning leppis nendega kokku narkootilise aine omandamise konkreetsed asjaolud (vedela amfetamiini kogus, hind, sobiv pakendamise viis 0,5-liitristesse õllepudelitesse, kullerile üleandmise aeg ja koht), tehes seda kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos viimasega. Kuna Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh vajasid kullerit, kes nende ülesandel narkootilise aine – vedelal kujul amfetamiini – Vene Föderatsioonis vahetult vastu võtaks ja üle riigipiiri Eestisse toimetaks, värbas Ramiz Rakhmanov vastava kuriteo toimepanemisele Sergey Nikiforov`i, kellele andis juhised narkootilise aine Vene Föderatsioonis vastavast peidikust ära võtmiseks ja üle riigipiiri Eesti Vabariiki toimetamiseks. Ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. omandas Sergey Nikiforov Vene Föderatsioonis Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt ja Aleksei Blagihh`iga kooskõlastatult, seega isikute grupis nendega, korduvalt ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – kokku vähemalt 22 372 grammi vedelat amfetamiini, mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Kõnealuse narkootilise aine andsid Sergey Nikiforov`ile igal korral peidiku kaudu üle eeluurimisel seni tuvastamata isikud, tehes seda vastavalt eelnevale kokkuleppele Ramiz Rakhmanov`iga. Sealjuures oli vedel amfetamiin paigutatud 0,5-liitristesse õllepudelitesse ja asetatud peidikusse kilekotiga. Igal korral oli peidikusse pandud vähemalt 4 pudelit vedela amfetamiiniga, mille Sergey Nikiforov nimetatud kohast ära võttis. Pärast narkootilise aine omandamist toimetas Sergey Nikiforov selle Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos nendega, igal kõnealusel korral Eesti Vabariigi riigipiirini Narva piiripunkti juures. Pärast narkootilise aine ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariiki toimetamist andis Sergey Nikiforov igal kõnealusel korral vedela amfetamiini Narva linnas vahetult Ramiz Rakhmanov`i kätte. Kokku andis Sergey Nikiforov ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. Ramiz Rakhmanov`ile Narvas vahetult üle vähemalt 22 372 grammi vedelal kujul amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Eelkirjeldatud viisil Vene Föderatsioonist omandatud, ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetatud ja tema vahetusse valdusse jõudnud vedela amfetamiini paigutas Ramiz Rakhmanov enda kasutuses olevasse garaažiboksi nr xx, mis asus aadressil xxx. Ühtlasi hankisid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh tuvastamata isikutelt vedelast amfetamiinist pulbrilise amfetamiini (amfetamiinsulfaadi) valmistamiseks vajalikud keemilised ained ja laborivarustuse, mille toimetasid samuti eelnimetatud garaažiboksi. Ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 23.11.2013.a. valmistas Ramiz Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos viimasega, xxx asuvas garaažiboksis nr xx, eelnimetatud vedelast amfetamiinist ebaseaduslikult suures koguses pulbrilist 12(59)

1-14-4047 narkootilist ainet – vähemalt 13 441 grammi amfetamiinsulfaati, mis sisaldas vähemalt 9865 grammi puhast amfetamiini. Sealjuures kasutas Ramiz Rakhmanov vedelast amfetamiinist amfetamiinsulfaadi valmistamisel tema enda ja Aleksei Blagihh`i poolt vastaval eesmärgil hangitud vajalikke keemilisi aineid ja laborivarustust. Valmistatud vähemalt 13 441 grammi amfetamiinsulfaati Ramiz Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos viimasega, segas ballastainega, saades kokku vähemalt 38 402 grammi edasimüügiks mõeldud lahjendatud amfetamiinsulfaati, mille pakendas vastavateks müügikogusteks. Seejärel Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh isikute grupis ebaseaduslikult valdasid suures koguses narkootilist ainet – kokku vähemalt 38 402 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas vähemalt 9865 grammi puhast amfetamiini – ebaseaduslikult hoides seda xxx asuvas garaažiboksis nr xx ja Ramiz Rakhmanov`i elukohas, aadressil xxx. Ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 23.11.2013.a. andis Sergey Nikiforov Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt ja Aleksei Blagihh`iga kooskõlastatult, seega isikute grupis koos nendega, vähemalt 6 korral suures koguses eelmärgitud narkootilist ainet – täpselt kindlaks tegemata mahuga kilekottidesse pakendatud pulbrilist amfetamiini – Ida-Virumaal peidikute kaudu ebaseaduslikult edasi tuvastamata isikutele. Igal nimetatud korral sai Sergey Nikiforov narkootilise aine pakendi peidikusse toimetamise eest Ramiz Rakhmanov`ilt tasuks vähemalt 50 eurot. Ülejäänud osa kõnealusest amfetamiinist andsid ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 23.11.2013.a. tuvastamata isikutele Ida-Virumaal peidikute kaudu ebaseaduslikult edasi Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh. Seega andsid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh isikute grupis ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 23.11.2013.a. tuvastamata isikutele ebaseaduslikult edasi suures koguses narkootilist ainet – kokku vähemalt 38 402 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas vähemalt 9865 grammi puhast amfetamiini, kusjuures vähemalt 6 korral andsid nad suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ebaseaduslikult edasi grupis Sergey Nikiforov`iga. Ajavahemikul 24.11.2013.a. kuni 27.11.2013.a. valmistas Ramiz Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos viimasega, xxx asuvas garaažiboksis nr xx, eelnimetatud vedelast amfetamiinist ebaseaduslikult veel suures koguses pulbrilist narkootilist ainet – vähemalt 1338 grammi amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 982,46 grammi puhast amfetamiini. Sealjuures kasutas Ramiz Rakhmanov vedelast amfetamiinist amfetamiinsulfaadi valmistamisel tema enda ja Aleksei Blagihh`i poolt vastaval eesmärgil hangitud vajalikke keemilisi aineid ja laborivarustust. Valmistatud vähemalt 1338 grammi amfetamiinsulfaati toimetas Ramiz Rakhmanov seejärel enda elukohta, aadressile xxx, kus kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos viimasega, segas kõnealuse narkootilise aine ballastainega, saades kokku 3898,54 grammi edasimüügiks mõeldud lahjendatud amfetamiinsulfaati. Ajavahemikul 24.11.2013.a. kuni 27.11.2013.a. valmistatud narkootilisest ainest suurema osa – 3185,74 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 841,56 grammi puhast amfetamiini – jättis Ramiz Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga hoiule enda elukohta, aadressile xxx. Seejärel Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh isikute grupis ebaseaduslikult valdasid suures koguses narkootilist ainet – 3185,74 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 841,56 grammi puhast amfetamiini – ebaseaduslikult hoides seda Ramiz Rakhmanov`i elukohas, aadressil xxx, kuni kõnealune narkootiline aine 27.11.2013.a. politseiametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.

13(59)

1-14-4047 Ajavahemikul 24.11.2013.a. kuni 27.11.2013.a. valmistatud narkootilisest ainest väiksema osa – 712,8 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 140,9 grammi puhast amfetamiini – võtsid Aleksei Blagihh ja Ramiz Rakhmanov viimase elukohast, aadressilt xxx, endaga kaasa ja ebaseaduslikult vedasid seda nende kasutuses olnud sõiduautos Toyota Picnic (reg nr xxx) oma teekonnal Ida-Viru maakonnas kuni nende kinnipidamiseni politseiametnike poolt 27.11.2013.a. Kinnipidamise käigus viskas Aleksei Blagihh Narva-Jõesuu - Hiiemetsa tee - Udria maantee 22. kilomeetriposti läheduses pakendi kõnealuse narkootilise ainega sõiduauto Toyota Picnic (reg nr xxx) aknast välja tee äärde. Nimetatud kohas teostati 27.11.2013.a vahetult pärast Aleksei Blagihh`i ja Ramiz Rakhmanov`i kinnipidamist sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti ära kilekott 712,8 grammi amfetamiinsulfaadiga, mis sisaldas 140,9 grammi puhast amfetamiini. 27.11.2013.a. teostati xxx asuvas ja Ramiz Rakhmanov`i kasutuses olevas garaažiboksis nr xx sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti ära neli 0,5-liitrist õllepudelit kirjaga „Zlaty grad“, milles oli kokku 1904 grammi vedelat amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas 1009 grammi puhast amfetamiini. Samuti võeti sündmuskoha vaatluse käigus ära 17 tühja 0,5-liitrist õllepudelit kirjetega „Zlaty grad“ ja „Kozel“, milliste seest tuvastati amfetamiini jäljed. Leiti ka 8101,47 grammi vedelikku, mis sisaldas 286,18 grammi puhast amfetamiini, samuti amfetamiini valmistamiseks vajalikke lähteaineid ja laborivarustust. 28.11.2013.a viidi Aleksei Blagihh ́i xxx K B elukoha, aadressil xxx, läheduses asuva metsa ääres läbi sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti ära 26 tühja 0,5-liitrist õllepudelit kirjetega „Zlaty grad“ ja „Kozel“, milliste seest tuvastati amfetamiini jäljed. Narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine Ramiz Rakhmanov`i, Aleksei Blagihh`i ja Sergey Nikiforov`i poolt sai eelkirjeldatud viisil teoks grupi liikmete ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena, mis toimus vastavalt omavahel kokku lepitud rollijaotusele. Seega Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh ebaseaduslikult omandasid, valmistasid, valdasid, vedasid ning andsid edasi suures koguses narkootilist ainet amfetamiini isikute grupis. Suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikul omandamisel, valdamisel ja edasiandmisel tegutsesid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh teatud osategude puhul grupis veel Sergey Nikiforov`iga. Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh käitlesid isikute grupis suures koguses narkootilist ainet selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, s.o. narkokaubanduse eesmärgil. Sealjuures jõudsid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh enne kinnipidamist suurema osa nende poolt käideldud narkootilisest ainest juba teistele isikutele ebaseaduslikult edasi anda, osadel juhtudel grupis koos Sergey Nikiforov`iga. Käesoleva kriminaalasja raames leiti ja võeti ära 3898,54 grammi edasimüügi eesmärgil lahjendatud amfetamiinsulfaati, mille keskmine hulgihind illegaalsel tänavamüügil oleks vähemalt 15 600 eurot. Sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti ära ka 4 vedelikuga täidetud 0,5-liitrist õllepudelit, milles oli kokku 1904 grammi vedelat amfetamiini (vaba alusena). Nimetatud vedelast amfetamiinist oleks saanud valmistada veel 3928 grammi tänavamüügi tasemeni lahjendatud amfetamiinsulfaati, mille keskmine hulgihind illegaalsel tänavamüügil oleks vähemalt 15 700 eurot. Ühtlasi võeti menetlustoimingute käigus ära 43 tühja amfetamiini jälgedega õllepudelit, millest nähtuvalt olid isikud ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 23.11.2013.a. valmistanud ligikaudu 18 615 grammist vedelast amfetamiinist veel vähemalt 38 402 grammi tänavamüügi tasemeni

14(59)

1-14-4047 lahjendatud amfetamiinsulfaati, mille keskmine hulgihind illegaalsel tänavamüügil oleks üle 153 600 euro. Kokku moodustaks Ramiz Rakhmanov`i ja Aleksei Blagihh`i poolt käesolevas kriminaalasjas käideldud narkootilise aine amfetamiini keskmine hulgihind illegaalsel tänavaturul vähemalt 184 900 eurot. Sellest tulenevalt panid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil. Sergey Nikiforov pani kuriteod toime Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ja viimase korraldusi täites. Iga ülesande täitmise eest sai Sergey Nikiforov Ramiz Rakhmanov`ilt tasuks vähemalt 50 eurot. Seega puudub alus inkrimineerida Sergey Nikiforov`ile suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist puhta ainena. Oma tegevusega pani Aleksei Blagihh, varem narkokuriteo sooritanud isikuna, suure varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikute grupis – suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku omandamise, valmistamise, valdamise, veo ja edasiandmise grupi poolt korduvalt suure varalise kasu saamise eesmärgil, s.o. KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksei Blagihh ́ile esitatakse käesolevas kriminaalasjas süüdistus samuti selles, et tema pani ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. isikute grupis koos Ramiz Rakhmanov ́i ja Sergey Nikiforov ́iga korduvalt toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise alljärgnevalt: Ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. toimetas Sergey Nikiforov korduvalt suures koguses narkootilist ainet – vedelat amfetamiini, mis oli varjamise eesmärgil paigutatud 0,5 liitristesse õllepudelitesse – Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos nendega, Narva piiripunkti kaudu ebaseaduslikult üle riigipiiri Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Kokku toimetas Sergey Nikiforov nimetatud ajavahemikul Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos nendega, ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri vähemalt 22 372 grammi vedelal kujul amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Eesti Vabariiki toodud narkootilise aine andis Sergey Nikiforov üle vahetult Ramiz Rakhmanov`ile. Narkootilise aine ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamine Ramiz Rakhmanov`i, Aleksei Blagihh`i ja Sergey Nikiforov`i poolt sai teoks grupi liikmete ühise ja kooskõlastatud 15(59)

1-14-4047 tegevuse tulemusena, mis toimus vastavalt omavahel kokku lepitud rollijaotusele. Seega toimetasid Ramiz Rakhmanov, Aleksei Blagihh ja Sergey Nikiforov suures koguses narkootilist ainet – vedelat amfetamiini – ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri isikute grupis. Oma tegevusega pani Aleksei Blagihh isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku toimetamise üle riigipiiri, s.o. KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sergey Nikiforov ́ile esitatakse käesolevas kriminaalasjas süüdistus selles, et tema pani ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. isikute grupis koos Ramiz Rakhmanov ́i ja Aleksei Blagihh ́iga korduvalt toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise – omandamise, valdamise ja edasiandmise – alljärgnevalt: 2013.a. märtsis, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, leppisid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh omavahel kokku selles, et hakkavad valmistama suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ja müüma seda edasi teistele isikutele. Vastavalt kokkuleppele pidid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh esialgu omandama amfetamiini vedelal kujul (vaba alusena), valmistama sellest pulbrilise amfetamiini (amfetamiinsulfaadi) ning viimase pärast ballastainega lahjendamist edasi müüma. Oma kuritegelikke sidemeid ära kasutades võttis Ramiz Rakhmanov ühendust Vene Föderatsioonis asuvate tuvastamata isikutega, kelle käest oli võimalik vedelat amfetamiini hankida ning leppis nendega kokku narkootilise aine omandamise konkreetsed asjaolud (vedela amfetamiini kogus, hind, sobiv pakendamise viis 0,5-liitristesse õllepudelitesse, kullerile üleandmise aeg ja koht), tehes seda kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos viimasega. Kuna Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh vajasid kullerit, kes nende ülesandel narkootilise aine – vedelal kujul amfetamiini – Vene Föderatsioonis vahetult vastu võtaks ja üle riigipiiri Eestisse toimetaks, värbas Ramiz Rakhmanov vastava kuriteo toimepanemisele Sergey Nikiforov`i, kellele andis juhised narkootilise aine Vene Föderatsioonis vastavast peidikust ära võtmiseks ja üle riigipiiri Eesti Vabariiki toimetamiseks. Ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. omandas Sergey Nikiforov Vene Föderatsioonis Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt ja Aleksei Blagihh`iga kooskõlastatult, seega isikute grupis nendega, korduvalt ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – kokku vähemalt 22 372 grammi vedelat amfetamiini, mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Kõnealuse narkootilise aine andsid Sergey Nikiforov`ile igal korral peidiku kaudu üle eeluurimisel seni tuvastamata isikud, tehes seda vastavalt eelnevale kokkuleppele Ramiz Rakhmanov`iga. Sealjuures oli vedel amfetamiin paigutatud 0,5-liitristesse õllepudelitesse ja asetatud peidikusse kilekotiga. Igal korral oli peidikusse pandud vähemalt 4 pudelit vedela amfetamiiniga, mille Sergey Nikiforov nimetatud kohast ära võttis. Pärast narkootilise aine omandamist toimetas Sergey Nikiforov selle Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos nendega, igal kõnealusel korral Eesti Vabariigi riigipiirini Narva piiripunkti juures. Pärast narkootilise aine ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariiki toimetamist andis Sergey Nikiforov igal kõnealusel korral vedela amfetamiini Narva linnas vahetult Ramiz Rakhmanov`i kätte. Kokku andis Sergey Nikiforov ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. Ramiz Rakhmanov`ile Narvas vahetult üle vähemalt 22 372 grammi vedelal kujul amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 23.11.2013.a. andis Sergey Nikiforov Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt ja Aleksei Blagihh`iga kooskõlastatult, seega isikute grupis koos nendega, vähemalt 6 korral suures koguses narkootilist ainet – täpselt kindlaks 16(59)

1-14-4047 tegemata mahuga kilekottidesse pakendatud pulbrilist amfetamiini – Ida-Virumaal peidikute kaudu ebaseaduslikult edasi tuvastamata isikutele. Igal nimetatud korral sai Sergey Nikiforov narkootilise aine pakendi peidikusse toimetamise eest Ramiz Rakhmanov`ilt tasuks vähemalt 50 eurot. 27.11.2013.a. teostati xxx asuvas ja Ramiz Rakhmanov`i kasutuses olevas garaažiboksis nr xx sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti ära neli 0,5-liitrist õllepudelit kirjaga „Zlaty grad“, milles oli kokku 1904 grammi vedelat amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas 1009 grammi puhast amfetamiini. Samuti võeti sündmuskoha vaatluse käigus ära 17 tühja 0,5-liitrist õllepudelit kirjetega „Zlaty grad“ ja „Kozel“, milliste seest tuvastati amfetamiini jäljed. Leiti ka 8101,47 grammi vedelikku, mis sisaldas 286,18 grammi puhast amfetamiini, samuti amfetamiini valmistamiseks vajalikke lähteaineid ja laborivarustust. 28.11.2013.a viidi Aleksei Blagihh ́i xxx K B elukoha, aadressil xxx, läheduses asuva metsa ääres läbi sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti ära 26 tühja 0,5-liitrist õllepudelit kirjetega „Zlaty grad“ ja „Kozel“, milliste seest tuvastati amfetamiini jäljed. Narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine Ramiz Rakhmanov`i, Aleksei Blagihh`i ja Sergey Nikiforov`i poolt sai eelkirjeldatud viisil teoks grupi liikmete ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena, mis toimus vastavalt omavahel kokku lepitud rollijaotusele. Seega Sergey Nikiforov ebaseaduslikult omandas, valdas ning andis edasi suures koguses narkootilist ainet amfetamiini isikute grupis koos Ramiz Rakhmanov`i ja Aleksei Blagihh`iga. Sergey Nikiforov pani kuriteod toime Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ja viimase korraldusi täites. Iga ülesande täitmise eest sai Sergey Nikiforov Ramiz Rakhmanov`ilt tasuks vähemalt 50 eurot. Seega puudub alus inkrimineerida Sergey Nikiforov`ile suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist puhta ainena. Oma tegevusega pani Sergey Nikiforov korduvalt toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikute grupis – suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise grupi poolt korduvalt, s.o. KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sergey Nikiforov ́ile esitatakse käesolevas kriminaalasjas süüdistus samuti selles, et tema pani ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. isikute grupis koos Ramiz Rakhmanov ́i ja Aleksei Blagihh ́iga korduvalt toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise alljärgnevalt:

17(59)

1-14-4047 Ajavahemikul 2013.a. märtsist kuni 27.11.2013.a. toimetas Sergey Nikiforov korduvalt suures koguses narkootilist ainet – vedelat amfetamiini, mis oli varjamise eesmärgil paigutatud 0,5 liitristesse õllepudelitesse – Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos nendega, Narva piiripunkti kaudu ebaseaduslikult üle riigipiiri Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Kokku toimetas Sergey Nikiforov nimetatud ajavahemikul Ramiz Rakhmanov`i ülesandel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihh`iga, seega isikute grupis koos nendega, ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri vähemalt 22 372 grammi vedelal kujul amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Eesti Vabariiki toodud narkootilise aine andis Sergey Nikiforov üle vahetult Ramiz Rakhmanov`ile. Narkootilise aine ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamine Ramiz Rakhmanov`i, Aleksei Blagihh`i ja Sergey Nikiforov`i poolt sai teoks grupi liikmete ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena, mis toimus vastavalt omavahel kokku lepitud rollijaotusele. Seega toimetasid Ramiz Rakhmanov, Aleksei Blagihh ja Sergey Nikiforov suures koguses narkootilist ainet – vedelat amfetamiini – ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri isikute grupis. Oma tegevusega pani Sergey Nikiforov isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku toimetamise üle riigipiiri, s.o. KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Ramiz Rakhmanov vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav. Ta tunnistas ennast süüdi osaliselt selles osas, mis on seotud narkootilise aine suures koguses hoidmise, valdamise ja valmistamisega, aga mitte selles koguses, mis on ära märgitud süüdistusaktis. Samuti ei tunnistanud ta enda süüd seoses sellega, et soovis saada suur kasumit, varalist kasu. Tal puudus selline eesmärk. Süüdistatava kaitsja Valeriy Gimaev leidis, et suure varalise kasu saamise eesmärk ei ole tõendatud ja selles osas on süüdistus põhjendamatu. Süüdistatav Aleksei Blagihh vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav, ennast süüdi ta ei tunnista. Süüdistatava kaitsja Aleksandr Mironov leidis, et mitte ükski nendest tõenditest, mis olid süüdistusaktis loetletud, ei tõenda seda, et Aleksei Blagihh on seotud narkootilise aine käitlemisega ja et ta toimetas keelatud kaupa üle riigipiiri. Asja materjalidega pole Aleksei Blagihhi süü tõendatud. Süüdistatav Sergey Nikiforov vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav, ennast süüdi ta ei tunnista. Süüdistatava kaitsja Andrei Matvejev leidis, et asjas kogutud tõendid ei anna alust väita, et tema klient on süüdi. Prokurör leidis, et on küllaldaselt alust järeldada, et Ramiz Rakhmanovile ja Aleksei Blagihhile süüks arvatav kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 21 p 1 ja KarS § 392 lg 2 järgi ja Sergey Nikiforovile süüks arvatav kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 ja KarS § 392 lg 2 järgi. Prokurör loobus kohtuvaidlustes osaliselt Sergey Nikiforovile esitatud süüdistusest osas, milles Sergey Nikiforovit süüdistatakse grupis Ramiz Rakhmanovi ja Aleksei

18(59)

1-14-4047 Blagihhiga suures koguses narkootilise aine peidikute kaudu edasiandmises tuvastamata isikutele vähemalt kuuel korral Ida-Virumaal. Kohtuistungil andsid lisaks süüdistatavatele ütluseid kolmas isik K B , tunnistaja I M ja ekspert Peep Rausberg. III Kohtu järeldused Käesolevas kriminaalasjas on esitatud Ramiz Rakhmanovile ja Aleksei Blagihhile süüdistus selles, et nad pandid toime karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning Sergey Nikiforovile on esitatud süüdistus selles, et ta pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning esmalt võtabki kohus seisukoha selles osas, kas on tõendatud süüdistatavate poolt narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (I). Kõikidele süüdistatavatele on esitatud süüdistus ka selles, et nad panid toime KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning järgmisena annab kohus hinnangu sellele, kas süüdistatavad panid toime selle majandusalase süüteo (II). Pärast seda võtab kohus seisukoha selle kohta, kuidas tuleb lõplikult kvalifitseerida süüdistatavate poolt toime pandud kuriteod ning võtab ka seisukoha, kas narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine toimus suure varalise kasu saamise eesmärgil (III). Pärast süüdistuse põhjendatusele hinnangu andmist võtab kohus seisukoha, milline karistus tuleb mõista käesolevas kriminaalasjas (IV) ning lahendab prokuröri konfiskeerimise taotlused (V). Viimaseks võtab kohus seisukoha asitõendite (VI) ja menetluskulude kohta (VII). I Ramiz Rakhmanovi ja Aleksei Blagihhi süüdistatakse selles, et nad oma tegevusega pandid suure varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikute grupis – suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku omandamise, valmistamise, valdamise, veo ja edasiandmise grupi poolt korduvalt suure varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sergey Nikiforovi süüdistatakse selles, et ta oma tegevusega pani korduvalt toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikute grupis – suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise grupi poolt korduvalt, s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör loobus kohtuvaidlustes Sergey Nikiforovile esitatud süüdistusest osas, milles Sergey Nikiforovit süüdistati grupis Ramiz Rakhmanovi ja Aleksei Blagihhiga suures koguses narkootilise aine peidikute kaudu edasiandmises tuvastamata isikutele vähemalt kuuel korral Ida-Virumaal. Seoses prokuröri osalise loobumisega süüdistusest tuleb Sergey Nikiforov mõista õigeks tulenevalt KrMS §-st 301 narkootilise aine ebaseaduslikus edasiandmises grupi poolt korduvalt. KarS § 184 on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline ja formaalne kuriteokoosseis, mille koosseisuteod on esitatud lahtise loeteluna. Süüdistsuakti kohaselt inkrimineeritakse süüdistatavatele seda, et nad ebaseaduslikult käitlesid suures koguses narkootilist ainet – amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr 73 kohaselt „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Süüdistatavatele esitatud süüdistuse kohaselt, millega kohus on seotud, 2013.a. märtsis, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, leppisid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh omavahel kokku selles, et hakkavad valmistama suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ja müüma seda 19(59)

1-14-4047 edasi teistele isikutele. Vastavalt kokkuleppele pidid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh esialgu omandama amfetamiini vedelal kujul (vaba alusena), valmistama sellest pulbrilise amfetamiini (amfetamiinsulfaadi) ning viimase pärast ballastainega lahjendamist edasi müüma. Oma kuritegelikke sidemeid ära kasutades võttis Ramiz Rakhmanov ühendust Vene Föderatsioonis asuvate tuvastamata isikutega, kelle käest oli võimalik vedelat amfetamiini hankida ning leppis nendega kokku narkootilise aine omandamise konkreetsed asjaolud (vedela amfetamiini kogus, hind, sobiv pakendamise viis 0,5-liitristesse õllepudelitesse, kullerile üleandmise aeg ja koht), tehes seda kooskõlastatult Aleksei Blagihhiga, seega isikute grupis koos viimasega. Kuna Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh vajasid kullerit, kes nende ülesandel narkootilise aine – vedelal kujul amfetamiini – Vene Föderatsioonis vahetult vastu võtaks ja üle riigipiiri Eestisse toimetaks, värbas Ramiz Rakhmanov vastava kuriteo toimepanemisele Sergey Nikiforovi, kellele andis juhised narkootilise aine Vene Föderatsioonis vastavast peidikust ära võtmiseks ja üle riigipiiri Eesti Vabariiki toimetamiseks. Ühtlasi hanksid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh tuvastamata isikutelt vedelast amfetamiinist pulbrilise amfetamiini (amfetamiinsulfaadi) valmistamiseks vajalikud keemilised ained ja laborivarustuse, mille toimetasid samuti eelnimetatud garaažiboksi. Kohus peab vajalikuks viidata sellele, et KarS § 221 lg 1 kohaselt kuriteole kihutamise katse, nõustumine kuriteo toimepanemise ettepanekuga või kokkulepe kuriteo kaastäideviimiseks on karistatav karistusseadustiku 8., 9., 13., 18. ja 22. peatükis ja 15. peatüki 2., 4. ja 5. jaos sätestatud kuritegude puhul, mille eest ettenähtud karistuse ülemmäär on vähemalt kaheteistaastane või eluaegne vangistus. KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on sätestatud karistusseadustiku 12. peatükis ning KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on sätestatud karistusseadustiku 21. peatükis ning seega ei ole nende kuritegude puhul kokkulepe kuriteo kaastäideviimiseks karistatav. KarS §-s 189 on kriminaliseeritud küll narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamine, mille objektiivsed tunnused seisnevad narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikuks käitlemiseks vajaliku vahendi, seadme või aine valmistamises, valdamises või üleandmises, samuti teo toimepanemiseks rahaliste vahendite eraldamises. Tegemist on aga sekundaarse iseloomuga paragrahviga, mis kuriteost osavõtu korral taandub ja ideaalkogum §-iga 184 puudub. Kohus leiab, et käesoleval juhul pole tõendatud ka see, et just 2013. a märtsis leppisid süüdistatavad Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh kokku, et hakkavad tegelema narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega ning leppisid kokku ka detailides, kuidas see peaks toimuma. Kohtule on esitatud küll sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mis on koostatud 19.03.2014.a, ning mille kohaselt on 2013. a märtsis Aleksei Blagihh ja Ramiz Rakhmanov omavahel suhelnud aktiivselt telefoni teel ning süüdistatavate piiriületusandmetest nähtub, et nad on käinud ka korduvalt märtsis 2013.a Vene Föderatsioonis, kuid kohus leiab, et nende kahe kaudse tõendiga ei ole tõendatud süüdistatavate tegevus seoses narkootilise aine levitamise ettevalmistamisega. Samuti süüdistatakse Ramiz Rakhmanovi selles, et ajavahemikul 2013.a märts kuni 27.11.2013.a omandas Sergey Nikiforov Vene Föderatsioonis Ramiz Rakhmanovi ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt ja Aleksei Blagihhiga kooskõlastatult, seega isikute grupis nendega, korduvalt ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – kokku vähemalt 22 372 grammi vedelat amfetamiini, mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Kõnealuse narkootlise aine andsid Sergey Nikiforovile igal korral peidiku kaudu üle eeluurimisel seni tuvastamata isikud, tehes seda vastavalt eelnevale kokkuleppele Ramiz Rakhmanoviga. Sealjuures oli vedel amfetamiin paigutatud 0, 5-liitristesse õllepudelitesse ja asetatud peidikusse kilekotiga. Igal korral oli peidikusse pandud vähemalt 4 pudelit vedela amfetamiiniga, mille Sergey Nikiforov nimetatud kohast ära võttis. Pärast narkootilise aine omandamist toimetas Sergey Nikiforov selle Ramiz Rakhmanovi ülesandel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihhiga, seega isikute grupis koos nendega, igal kõnealusel korral Eesti Vabariigi riigipiirini Narva piiripunkti juures.

20(59)

1-14-4047 Omandamine tähendab KarS § 184 mõttes narkootilise aine üle käsutusõiguse saavutamist tuletatud teel, n-ö koostöös eelmise valdajaga. Kohus leiab, et sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mis on koostatud 19.03.2014.a, ning piiriületusandmed Ramiz Rakhmanovi, Sergey Nikiforovi ja Aleksei Blagihhi piiriületuste kohta ajavahemikul 01.03.2013.a – 01.02.2014.a ei tõenda tõsikindlalt seda, et süüdistatavad omandasid grupis alates 2013.a märtsist ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet. Nendest tõenditest saab järeldada vaid seda, et süüdistatav Ramiz Rakhmanov on suhelnud märtsis 2013.a korduvalt nii Aleksei Blagihhiga kui ka Sergei Nikiforoviga ning kõik süüdistatavad on korduvalt käinud märtsis 2013.a Vene Föderatsioonis. Süüdistatav Ramiz Rakhmanov on andnud kohtumenetluses ütlused, mille kohaselt esimest korda olid need pudelid Nikiforovi poolt toodud suvel 2013 ja teine kord sügisel. Ta valmistas esmakordselt amfetamiini augusti lõpus või septembri alguses aastal 2013.a. Samuti tuleneb tema ütlustest, et ta rääkis Nikiforovile, kust ja millal ära võtta õllepudelid ja tuua need Eestisse. Talle helistas inimene Venemaalt ja rääkis, kust ja millal tuleb neid võtta ja seejärel tema sõnade järgi ta edastas seda informatsiooni Nikiforovile. Nad pidid need pudelid ära võtma garaažist Venemaalt. Tema rääkis Nikiforovile, et tuleb minna ja pudeleid tuua. Kohtul ei ole alust kahelda nende süüdistatava poolt antud ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna need on ennast süüstavad ning kohtuliku uurimise tulemusena ei selgunud ka seda, et süüdistatav oleks andnud selles osas kriminaalmenetluse käigus vastuolulisi ütlusi. Süüdistatav Sergey Nikiforov on andnud ütlused, mille kohaselt nüüd on raske vastata, millal algas see, et ta on Roma palvel neid õllepudeleid, milles tema meelest oli keemia, Venemaalt Eestisse toonud, mis ajast alates, aga tuleb kuni kinnipidamise hetkeni 27. –ni. Ta ei oska täpselt öelda mitu aastat ta on neid pudeleid toonud. Alates aastast 2013, võib-olla varem. Ta ei pööranud sellele tähelepanu ja selletõttu tal ei jäänud meelde. Tema jaoks see oli järjekordne võimalus lisaraha teenida. Ta tõi neid pudeleid võib-olla alates 2013.a kevadest, ta ei tea. Kohus leiab, et ka süüdistatav Sergey Nikiforovi poolt antud eeltoodud ütlusi selles osas, millal toimus esmakordselt õllepudelite toomine Vene Föderatsioonist, mis oli kooskõlastatud Ramiz Rakhmanoviga, ei ole alust pidada ebausaldusväärseteks ning need ei ole vastuolus ka Ramiz Rakhmanovi ütlustega. Seega kohus leiab, et kuna Sergey Nikiforov täpselt ei mäletanud, millal toimus tema poolt õllepudelite toomine Vene Föderatsioonist, siis tõendatud on süüdistatavate Ramiz Rakhmanovi ja Sergey Nikiforovi ütlustega, et alates 2013.a suvest kuni 27.11.2013.a omandas Sergey Nikiforov Vene Föderatsioonist Ramiz Rakhmanovi ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt korduvalt ebaseaduslikult narkootilist ainet – vedelat amfetamiini. Süüdistatavate poolt neile inkrimineeritava kuriteo toimepanemist tõendab lisaks süüdistatavate ütlustele ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mis on koostatud 19.03.2014.a, ning mis on kohtu jaoks usaldusväärne tõend ning millest nähtub, et Ramiz Rakhmanov ja Sergei Nikiforov on 2013.a suvel kuni 27.11.2013.a omavahel aktiivselt suhelnud telefoni teel. Samuti tõendab seda, et toimus vedela amfetamiini omandamine alates 2013.a suvest kuni 27.11.2013.a Vene Föderatsioonist andmed Ramiz Rakhmanovi ja Sergey Nikiforovi piiriületuste kohta ajavahemikul 01.03.2013-01.02.2014, millest nähtub, et süüdistatavad on sellel perioodil korduvalt käinud lühiajaliselt Vene Föderatsioonis. Samuti on eeltoodud tõenditega kooskõlas jälitustoimingu protokoll, mis on koostatud 18.03.2014.a, ja mis samuti kinnitab seda, et alates 2013.a suvest kuni 27.11.2013.a omandas Sergey Nikiforov Vene Föderatsioonis Ramiz Rakhmanovi ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt korduvalt ebaseaduslikult narkootilist ainet – vedelat amfetamiini. Nimelt nähtub sellest

21(59)

1-14-4047 protokollist, et süüdistatavad Ramiz Rakhmanov ja Sergey Nikiforov on aktiivselt suhelnud omavahel perioodil 06.09.2013.a - 27.11.2013.a. Kohus tutvudes nende kõnede sisuga leiab, et tegemist ei ole tavapärase vestlusega kahe meesterahva vahel ning põhjendatud on asuda seisukohale, et tegemist on kodeeritud kõnega, kus on püütud vältida ühegi liigse sõna kasutamist ning on edastatud vaid hädavajalikku infot (nt kas tuleb minna Vene Föderatsiooni vedela amfetamiini järgi) võimalikult monotoonselt ja napilt. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale näiteks juba esimene jälitustoimingu protokollis kajastatud kõne, mis toimus 06.09.2013.a kell 19:08:02, ning kus süüdistatav Sergey Nikiforov on küsinud Ramiz Rakhmanovilt: “Mida sa praegu, kus, kuidas?” Kohus leiab, et tegemist ei ole tavapärase küsimusega, kuna kõrvalisel isikul pole võimalik aru saada, mida küsija teada tahab ning näha on, et püütakse vältida liigsete sõnade kasutamist. Samas nähtub ka sellest kõnest, et kõne eesmärk sai täidetud ning süüdistatavatel õnnestus kokku leppida kohtumine. See, et Sergey Nikiforov tõi vedelat amfetamiini Vene Föderatsioonist Ramiz Rakhmanovi ülesandel tõendab kohtu hinnangul ka 28.09.2013.a kell 12:09:03 toimunud telefonikõne Sergey Nikiforovi ja Ramiz Rakhmanovi vahel, kus viimane teatab: “Võtta seal sinu juurest ühe oma asja kaasa.” Nähtuvalt andmetest Sergey Nikiforovi piiriületuste kohta viibis ta helistamise ajal 28.09.2013.a Vene Föderatsioonis lahkudes sinna kell 11:34 ning saabus tagasi Eesti Vabariiki kell 12:43. Seda, et Sergey Nikiforovi tegevus toimus Ramiz Rakhmanovi ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt tõendavad lisaks süüdistatavate ütlustele, milles selles osas kohtul pole alust kahelda, ka telefonikõne 02.10.2013 kell 17:03:58, kus Ramiz Rakhmanov teatab Sergey Nikiforovile: “Ahaa, ahaa hästi, olgu, ma annan inimestele teada”. Nähtuvalt Sergey Nikiforovi kohta edastatud piiriületusandmetest ajavahemikul 01.03.2013-01.02.2014 viibis Sergey Nikiforov selle kõne toimumise ajal Vene Föderatsioonis, lahkudes sinna kell 16:42 ning saabudes tagasi Eesti Vabariiki kell 17:24. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, mis on koostatud 10.03.2014.a, leiti 27.11.2013.a Ramiz Rakhmanovi elukohas xxx läbiotsimise käigus mobiiltelefon SAMSUNG GT-19505, milles oli Sim-kaart nr EE21120303067647 ja millele vastab abonent xxxxxx ning ära võetud mobiiltelefoni mälus esines muuhulgas kirje Serzi xxxxxx. Sama vaatlusprotokolli kohaselt 28.11.2013.a Sergey Nikiforovi elukohas xxx läbiotsimise käigus võeti ära musta värvi korpusega mobiiltelefon Nokia C2-05, mille sees oli Tele 2 sim-kaart ja sellele vastab abonent xxxxx. Ära võetud mobiiltelefoni mälus esines kirje R.d. xxx. Seega olid süüdistatavatel enda telefonimälus üksteise telefoninumbrid. Ka jälitustoimingu protokolli kohaselt kasutasid süüdistatavad samu telefoninumbreid. Ramiz Rakhmanovi kinnipidamise protokoll haakub eeltoodud tõenditega, kuna sellest nähtub, et tema kinnipidamisel võeti ära pükste parempoolsest taskust märkmepaber, millel nr xxx. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Ramiz Rakhmanov omandas ajavahemikul 2013.a suvi kuni 27.11.2013 Vene Föderatsioonist korduvalt narkootilist ainet – vedelat amfetamiini. Süüdistuse kohaselt pani Ramiz Rakhmanov talle inkrimineeritava kuriteo toime grupis Sergey Nikiforovi ja Aleksei Blagihhiga. Riigikohtu praktikas on alates kriminaalkolleegiumi täiskogu 18. jaanuari 2005. a otsusest, mis on tehtud kriminaalasjas nr 3-1-1-97-04, järjekindlalt sisustatud gruppi ehk kaastäideviimist lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise teooria seisukohtadest. Funktsionaalset teovalitsemist iseloomustab asjaolu, et tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel. Süüteo realiseerimise suhtes peab olema tegemist just olulise teopanusega, st ei piisa ainult toetavast, teo täideviimise seisukohalt teisejärgulisest tegevusest. Ilma teovalitsemiseta ei ole toimepanija käsitatav mitte kaastäideviijana, vaid osavõtjana, st kas kihutajana või kaasaaitajana. 22(59)

1-14-4047 Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. Süüdistatav Sergey Nikiforovi ütluste kohaselt polnud ta teadlik sellest, et tõi Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki narkootilist ainet. Tema ütluste kohaselt palus Ramiz Rakhmanov tuua talle õllepudeleid mitte kauplusest, aga see ei toimunud mitte päris kohe. Alguses nad tegelesid second handiga, siis Ramiz Rakhmanov pakkus talle veel raha teenida ja siis viimane ütles, et kui ta soovib veel rohkem raha teenida, siis võib pudeleid tuua. Ta küsis Ramiz Rakhmanovilt, mis pudelid need on ning viimane selgitas, et selles ei ole midagi kriminaalset, et nendes on mingid kemikaalid, et see ei ole õlu, vaid keemia. Ta küsis, et mis laadi keemikaalid need on. Siis Ramiz Rakhmanov selgitas, et see on midagi desinfektsiooniga seotud second handi jaoks või mingi vedelik, mida pannakse riideesemete peale, et vesi ei satuks nende sisse, ta täpselt ei mäleta. Ta küsis, miks tuua seda mitte kanistrites, vaid niimoodi kummalisel viisil, siis Ramiz Rakhmanov ütles, et seda tuleb deklareerida ja makse maksta, et inimestel ei teki mingit kasumit sellest. Tal ei olnud selle Ramiz Rakhmanoviga ehk Romaga üldse juttu narkoootilistest ainetest. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ning avaldas KrMS § 289 ja § 293 alusel süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolli eesmärgil tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mille kohaselt on Sergey Nikiforov andnud ütlused, et esialgu palus Roma tal levitada narkootikume, millest ta keeldus. Seda narkootikumi liiki Roma talle ei öelnud, mida ta peaks levitama. Seejärel pakkus Roma, et ta võiks Romat teistmoodi aidata, et ta viiks narkootikumid lihtsalt teatud kohta. Selle eest saaks ta Roma käest tasu. Täpselt ei oska ta öelda, kui palju narkootikume ta Roma palvel ühest kohast teise viis. Need olid väiksed kilekotid, mille sees oli mingi tundmatu aine. Neid pakendeid hakkas ta Roma palvel ühest kohast teise viima selle aasta mai või juunikuus. Neid pakendite ühest kohast teise viimisi oli üks kord kuus. Roma andis need pakendid ja ütles talle, kuhu need pakendid viia või kust kohast peab need tooma. Tavaliselt viis ta need mahajäetud leivakombinaadi juurde Rahu tänavale. Ta sisenes sinna hoonesse ja pani Roma poolt kirjeldatud nurka. Täpselt ta ei mäleta, millal ta viimati viis pakendi Roma palvel kuskile, see võis olla oktoobris või novembris. Nende pakkide edasitoimetamise eest sai ta Roma käest raha umbes 50 kuni 100 eurot ühe korra eest. Süüdistatav selgitas kohtuistungil ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel esinevat vastuolu sellega, et kinnipidamisel oli ta šokis ja tekitas tal suure stressi, tal olid närvid läbi. Siis kui talle öeldi, et Roma annab ütlusi ja tema on peamine kurjategija, siis juhtus nii, et ta otsustas, et ütleb valesti. Siis talle oli pakutud, et ta annab ütlusi ja siis läheb koju õhtul või teda peetakse kaheks päevaks kinni, siis saab pooleks aastaks sanktsiooni, istub kohtuistungini ja siis kunagi ei tõenda kellegile midagi. Ta tundis hirmu ja ei teadnud mida teha. Selletõttu andis selliseid ütlusi Roma vastu. Praegu ta saab aru, et ta on selles süüdi ja ei tahaks, et tal on selline patt hinge peal. Isegi kui ta tegi midagi, mis ei ole seadusega kooskõlas, siis kui ta on süüdi, siis ta vastutab seaduslikus korras. Kohus leiab, et süüdistatav Sergey Nikiforov on kohtueelsel uurimisel ja kohtus andnud selle kohta, kas tal on olnud juttu Ramiz Rakhmanoviga narkootilistest ainetest diametraalselt erinevaid ütlusi ning ta ei ole suutnud kohtu jaoks usutavalt ja arusaadavalt põhjendada enda vastuolulisi ütlusi. Kohus leiab, et süüdistatavale polnud võimalik lubada enne tema poolt ütluste andmist seda, et prokurör ei taotle tema suhtes tõkendi vahistamine kohaldamist ning samuti pole eluliselt usutav 23(59)

1-14-4047 see, et šokiseisundis isik on suuteline välja mõtlema niivõrd detailsed muuhulgas ka ennast süüstavad ütlused. Kohus leiab, et kuna süüdistatav Sergey Nikiforov on andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, kas tal oli juttu Ramiz Rakhmanoviga narkootilistest ainetest, siis tuleb tema ütlused kui ebausaldusväärsed selles osas jätta tõendikogumist välja. Süüdistatav Ramiz Rakhmanovi poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta ütles Sergey Nikiforovile, et õllepudelites asub mingi keemia, mida kasutatakse selleks, et töödelda nahka või teist riiet. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ning avaldas süüdistatava Ramiz Rakhmanovi poolt kohtuistungil antud ütlused KrMS § 289 ja § 293 alusel, mille kohaselt on viimane öelnud, et see amfetamiin toodi Venemaalt ühest garaažist, mille võtmed olid antud Sergey Nikiforovi kätte või olid need võtmed jäetud talle kuskile. Võtmed olid jäetud tavaliselt garaaži kõrvale kuskile kivi alla. Ta ütles Sergeyle edasi, et on vaja tuua amfetamiin sealt garaažist ja Sergey seejärel läks neile pudelitele Venemaale järgi. Süüdistatav Ramiz Rakhmanov on selgitanud vastuolu enda kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel selliselt, et kui uurija küsis, siis ta vastas just sellele konkreetsele küsimusele uurijale nii nagu tema arvab, aga see ei puudutanud seda, kuidas konkreetselt ta ütles Sergey Nikiforovile, et näiteks tuleb tuua amfetamiini. Kohus leiab, et süüdistatav Ramiz Rakhmanov on andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, kas ta ütles Sergey Nikiforovile, et on vaja tuua amfetamiin sealt garaažist ning ta ei osanud usutavalt selgitada seda, miks ta on andnud vastuolulisi ütlusi. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest tuleneb selgelt see, et viimane ütles Sergey Nikiforovile, et on vaja tuua amfetamiini. Kohus leiab, et kui Ramiz Rakhmanov oleks Sergey Nikiforovile rääkinud midagi muud selle aine kohta, siis ta oleks seda öelnud ka eeluurimisel antud ütlustes. Kohtuistungil Ramiz Rakhmanov kinnitas seda, et ta pole uurijale sellest rääkinud, et Nikiforovi teada oli pudelites keemia riideesemetele ning selles osas pole kohtul alust kahelda süüdistatava ütlustes. Seega kohus leiab, et ka Ramiz Rakhmanovi ütlused kui ebausaldusväärsed tuleb jätta tõendikogumist välja selles osas, kas ta ütles Sergey Nikiforovile, et õllepudelites asub mingi keemia, mida kasutatakse selleks, et töödelda nahka või teist riiet. Kohus leiab, et jälitustoimingu protokolliga, mis on koostatud 18.03.2014.a, on tõendatud see, et Sergey Nikiforov sai aru, et ta tegeleb narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamisega kooskõlastatult Ramiz Rakhmanoviga. Kui süüdistataval oleks puudunud selline teadmine, siis ei oleks olnud vajadust ka kasutada sellist mittetavapärast kõnemaneeri ning telefonivestlustes oleks mainitud ka keemia toomist üle riigipiiri, mida kasutatakse selleks, et töödelda nahka või teist riiet. Samuti arvestades nende pudelite üleandmise asjaolusid ning vedela amfetamiini pakendamisviisi pole eluliselt usutav see, et Sergey Nikiforov ei pidanud võimalikuks, et tegemist on narkootilise ainega. Lisaks peab kohus siinkohal vajalikuks viidata ka Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-104-05, mille kohaselt juhul kui kohtualune otsustab end kaitsa aktiivselt peab ta kas ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks. Käesoleval juhul on nii süüdistatav Ramiz Rakhmanov kui ka Sergey Nikiforov rääkinud, et nad tegelesid ühiselt ka second hand kaupade laadimisega Vene Föderatsioonis, kuid pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks nende väidet ega loonud ka reaalset võimalust selle väite kontrollimiseks, mistõttu kohus asub seisukohale, et tegemist on paljasõnalise väitega, mis ei vasta tegelikkusele. 24(59)

1-14-4047

Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et kehtiva kohtupraktika kohaselt mitte igasugune kaitseversioon ei tekita kahtlust, mis oleks piisav süüdistusversiooni kummutamiseks. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (Riigikohtu otsus nr 31-1-38-11 p 18; 3-1-1-8-10 p 8). Kohus leiab, et eluliselt usutav pole see, et second hand kaupade, mida üldteada asjaoluna ostetakse nende odavuse tõttu, laadimiseks oli vaja palgata eraldi isikud, kuna tulenevalt Sergey Nikiforovi ütlustest mikrobussi juht laadimisega ei tegelenud. Kohus leiab, et selline täiendav tööjõukulu ei ole eluliselt usutav second hand kaupade transportimisel. Samuti on süüdistatavad andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, kui kaua võttis aega second hand kaupade laadimine Vene Föderatsioonis. Nimelt on Ramiz Rakhmanov öeldnud, et see laadimine võttis aega erinevalt, kas tund aega või kaks, ta ei oska täpselt öelda praegu. Samas Sergey Nikiforovi ütluste kohaselt võttis bussi laadimine pool tundi umbes. Sellised vastuolud süüdistatavate ütlustes tekitavad samuti kahtlusi selles, et toimus süüdistatavate poolt second hand kaupade laadimine Vene Föderatsioonis. Seega eeltoodud tõenditega kogumis on leidnud tõendamist see, et Ramiz Rakhmanov ja Sergey Nikiforov omandasid grupis ajavahemikul 2013.a suvi kuni kuni 27.11.2013 Vene Föderatsioonist korduvalt narkootilist ainet – vedelat amfetamiini täites sellise tegevusega narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise objektiivse koosseisu. Kohus leiab, et süüdistatavad panid narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toime grupis, kuna mõlema süüdistatava teopanus oli oluline narkootilise aine käitlemisel suures koguses. Nad tegutsesid kooskõlastatult ühise teootsuse alusel. Mõlemad süüdistatavad andsid kohtu hinnangul kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse, omades kindlaid ülesandeid (Sergey Nikiforovil tuli tuua amfetamiini sisaldavad õllepudelit peidikust ära Ramiz Rakhmanovi juhiste kohaselt ning toimetada need Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki) ning nad soovisid näha enda teopanust osana ühisest tegutsemisest, mis nähtub nende omavaheliste kõnede sisust. Seega andsid nad mõlemad enda tegevusega olulise panuse teoplaani realiseerimisse ning nende tegevus oli koordineeritud. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toimepanemine ei oleks toimunud siis, kui kumbki kaastäideviijatest ei oleks täitnud oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel. Süüdistuse kohaselt oli kogu tegevus kooskõlastatud ka Aleksei Blagihhiga, kes osales samuti selle kuriteo toimepanemises. Ükski süüdistatav enda ütlustes seda ei kinnitanud. Süüdistatavad Sergey Nikiforov ja Aleksei Blagihh andsid kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt nad ei tunne teineteist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid nende sellekohased väited ümber. Kohus leiab, et sideetteõtjalt saadud andmete protokoll, mis on koostatud 19.03.2014.a, ja kust nähtub, et Ramiz Rakhmanov on suhelnud sellel perioodil ka Aleksei Blagihhiga ei ole piisavaks tõendiks jaatamaks seda, et vedela amfetamiini omandamine oli kooskõlastatud ka Aleksei Blagihhiga. Kaastäideviija võib olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühtse teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-97-04 ja 3-1-1-108-06). Kaastäideviimise moodustatavad ka nende isikute süüteopanused, kes osalesid vaid süüteo ettevalmistamisel, kui nende panused süüteo toimepanemisse olid olulised. Ettevalmistusstaadiumis osutatud ebaolulised süüteopanused kaastäideviimist ei moodusta. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendatud seda, Aleksei Blagihh on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Kohus peab vajalikuks viidata KrMS § 7 lg-le 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aleksei Blagihh tuleb õigeks mõista ajavahemikul 2013.a märtsist kuni 27.11.2013.a korduvalt suures koguses narkootilise aine omandamises grupis Ramiz Rakhmanoviga ja Sergey Nikiforoviga, kuna kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et ta oleks kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist 25(59)

1-14-4047 enda kontrolli all hoidnud ja tõendatud pole ka tema mingit panust (rääkimata olulisest panusest) süüteo toimepanemisse. Järgmiseks tuleb kohtul võtta seisukoht, kas Ramiz Rakhmanov ja Sergey Nikiforov omandasid korduvalt ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – süüdistuse kohaselt kokku vähemalt 22 372 grammi vedelat amfetamiini, mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mis on koostatud 27.11.2013.a, on tõendatud see, et xxx garaažiboksist nr xx, mis oli Ramiz Rakhmanovi kasutuses leiti kokku 21 klaasist õllepudelit, millest 4 oli selle protokolli punkti 12 kohaselt vedelikuga täidetud kirjega “Zlaty grad pivo”. Selle sündmuskoha vaatlusprotokolli p 18 kohaselt paremal pool seina ääres asus musta värvi prügikott, mille seest võetud kaasa kilekott kirjega “5”, mille sees 12 tühja 0, 5 liitrist pudelit kirjega “Kozel” ja 5 pudelit kirjega “Zlaty grad pivo”. Sündmuskoha vaatlusprotokolli, mis on koostatud 28.11.2013.a, kohaselt on sündmuskohaks xxx juures metsas asuv tee ja mille kohaselt leiti kokku kolm kilekotti: 1) valget värvi kilekott venekeelsete kirjetega ja peal suurelt nr 5, mille sees on teine samasugune kilekott ja mille sees omakorda on neli klaasist tühja pudelit, millel on korgid peal, pudelid on kirjetega “Kozel”. Kilekoti juures maapinnal asuvad eraldi veel neli pudelit kirjega “Kozel” ja kaks pudelit kirjega “Zlaty grad pivo”. Osade pudelite sees on õlija vedeliku jäägid; 2) punast värvi kilekott kirjega “Rimi”, mille sees on musta värvi kilekott venekeelsete kirjetega, mille sees omakorda punast värvi kilekott kirjega “Rimi” ning selle kilekoti sees on kokku 11 pruuni värvi klaasist pudelit kirjega “Zlaty grad pivo”. Millest osade sees on näha õlija vedeliku jäägid; 3) punast värvi kilekott kirjega “Rimi” ja selle sees musta värvi kilekott venekeelsete kirjetega, mille sees omakorda kolm pudelit “Zlaty grad pivo” ja kilekoti kõrval maapinnal on kaks pudelit kirjega “Kozel”. Osade pudelite sees on näha õlija vedeliku jäägid. Seega kokku leiti Narva-Jõesuu linnas olevast metsast 26 venekeelsete kirjetega pudelit. Kui vaadata pudelite kirjeid, milledeks on “Zlaty grad pivo” ja “Kozel”, siis need kattuvad nende kirjetega, mis olid xxx garaažiboksist nr xx leitud pudelitel. Seda, et eeltoodud garaažiboksi nr xx kasutas ainult Ramiz Rakhamnov on tõendatud tunnistaja I M ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt talle kuulub xxx asuv garaažiboks nr xx ning ta andis selle üürile Ramiz Rakhmanovile 10.04.2012.a. Kohtul ei ole alust kahelda nende tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna need haakuvad ka 10.04.2013.a sõlmitud rendilepinguga nr 18. Süüdistatav Ramiz Rakhmanov ei ole eitanud enda poolt kohtuistungil antud ütlustes, et tema viskas need õllepudelid ära sinna metsa ning selles osas ei ole kohtul alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Samas on süüdistatav ka väitnud seda, et kõikides pudelites ei olnud vedel amfetamiin. Mõned pudelid - need, kus asus vedel amfetamiin, nad olid markeeritud, nendel olid märgid. Teistes pudelites oli tavaline õlu. See oli tehtud selleks, et kui tuleb piiril kontroll, siis oli võimalik õllepudel lahti teha. Süüdistatav selgitas seda, et kõikidel pudelitel, mis olid leitud tema garaažist, oli tuvastatud amfetamiini jäägid sellega, et nendes pudelites, kus oli amfetamiin, seal 26(59)

1-14-4047 oli suur väga tugev sade, mitte läbipaistev sade. Nägi välja nagu mingi mustus põhja peal. Inimesed ütlesid talle, et tuleb seda filtreerida. Talle ütlesid inimesed, et ta pidi lehtreid panema ja nende kaudu filtreerima. Seoses sellega pani ta erinevatesse pudelitesse vedelikku, et sade jäi vatti sisse ja selletõttu nendesse pudelitesse, kus oli õlu, sinna sattus ka amfetamiin, et ta kasutas taarat, mis oli vaba ja mis oli tühi. Ta valas sinna pudelitesse piiritust. Kohus leiab, et need süüdistatava selgitused ei vasta tegelikkusele, kuna eluliselt pole usutav, et kõikides õllepudelites, mis toodi Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, polnud amfetamiin, kuna kui amfetamiini sisaldavad pudelid oleks olnud kuidagi teistmoodi markeeritud või põhjas oleks mingi väga tugev sade, siis oleks olnud ka suurem võimalus jääda tollikontrollile vahele ning seega pidid need pudelid olema võimalikult sarnased tavalistele õllepudelitele. Samuti pistelise tollikontrolli käigus pole ette nähtav, millist konkreetset pudelit peab vastav ametnik vajalikuks kontrollida. Lisaks sellele arvestades õllepudelite kuju pole eluliselt usutav, et filtreerimiseks kasutatakse õllepudeleid, mis varem sisaldasid õlut, kuna ühest õllepudelist vedeliku valamine teise õllepudelisse ei tundu mõistliku tegevusena, kui on võimalik kasutada ka laiemaavalist taarat. Vaevalt soovib isik, kes viibib sündmuskohal, kus toimub narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, viibida seal rohkem aega kui on hädavajalik, arvestades võimalikku vahelejäämise riski. Üldteada asjaoluna võtab väikeseavalisest anumast vedeliku valamine teise väikeseavalisse anumasse rohkem aega kui valamine laiaavalisse anumasse. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, mis on koostatud 28.11.2013.a, et Narva-Jõesuu metsast leitud õllepudelites olid õlija vedeliku jäägid. Üldteada asjaoluna ei ole piiritus õliga sarnane vedelik. Seda, et nii garaažist kui ka Narva-Jõesuus metsast leitud kõikidelt klaasist õllepudelitelt avastati amfetamiini jälgi tõendab ekspertiisiakt nr 13E-AN1490. Nimetatud ekspertiisiakti punktist 2-12. tuleneb, et vedelik kogumassiga 1904 g neljas 0, 5 liitrises klaaspudelis “Zlaty grad pivo” sisaldab amfetamiini (vaba alusena), vedeliku amfetamiini sisaldus on 53%, vedelikus sisaldub 1009 g amfetamiini. Seega kuna tõendamist leidis see, et leiti Narva-Jõesuus asuvast metsast ja xxx asuvast garaažiboksist nr xx kokku 47 õllepudelit, mis sisaldasid amfetamiini jälgi, siis on tõendatud see, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet – vedelat afetamiini kokku vähemalt 22 372 grammi suuruses koguses (47×476 g), mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Seda, et tegemist on suure koguse narkootilise ainega tõendab arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 68, mis on koostatud 23.12.2013.a, mille kohaselt esitati ekspertiisiks ekspertiisimäärus ja mille kohaselt on ekspert jõudnud järeldusele, et nakrootilise aine amfetamiini tavaline narkojoovet tekitav üksikannus/kogus on 130 mg (0, 13 g). Nakrootilise aine amfetamiini kümnele inimesele narkojoobeks piisav kogus on 1300 mg (1, 3 g). Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-89-13 narkootilise aine suure koguse tuvastamisel võib asjassepuutuvaks tõendiks pidada eeskätt samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on leidnud tõendamist see, et Ramiz Rakhmanov ja Sergey Nikiforov omandasid grupis ajavahemikul 2013.a suvi kuni 27.11.2013 Vene Föderatsioonist korduvalt narkootilist ainet – kokku vähemalt 22 372 grammi vedelat amfetamiini, mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Seega leidis tõendamist see, et süüdistatavad täitsid narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et 27(59)

1-14-4047 süüdistatavad Ramiz Rakhmanov ja Sergey Nikiforov panid toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatavad teadsid, et nad omandavad narkootilise aine suures koguses ning neil puudub selleks vastavasisuline luba ning nad tahtsid seda. Seega on süüdistatavad oma tegevusega täitnud neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad panid neile inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelistena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Süüdistuse kohaselt inkrimineeritakse Ramiz Rakhmanovile ja Aleksei Blagihhile ka seda, et 2013.a märtsist kuni 23.11.2013.a valmistas Ramiz Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihhiga seega isikute grupis koos viimasega, xxx asuvas garaažiboksis nr xx, vedelast amfetamiinist ebaseaduslikult suures koguses pulbrilist narkootilist ainet – vähemalt 13 441 grammi amfetamiinsulfaati, mis sisaldas vähemalt 9865 grammi puhast amfetamiini. Valmistatud vähemalt 13 441 grammi amfetamiinsulfaati Ramiz Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihhiga, seega isikute grupis koos viimasega, segas ballastainega, saades kokku vähemalt 38 402 grammi edasimüügiks mõeldud lahjendatud amfetamiinsulfaati, mille pakendas vastavateks müügikogusteks. Ramiz Rakhmanovi ütluste kohaselt valmistas ta amfetamiini esmakordselt augusti lõpus või septembri aluses aastal 2013. Tal ei õnnestunud tol korral lõpuni narkootilist ainet teha, järgmine kord ta valmistas 20. ndatel kuupäevadel aastal 2013. Sel korral tal kõik õnnestus. Ta ei teinud rohkem. Esimest korda kui ta valmistas, aga ei olnud see lõpuni viidud, kuna ta proovis ja see ei õnnestunud. See oli augusti lõpus – septembri alguses, aga selle eest talle ei makstud, aga vastupidi võlga suurendati. Kohus leidis eelpool, et tõendatud on see, et esmakordselt omandas Ramiz Rakhmanov narkootilist ainet – vedelat amfetamiini Vene Föderatsioonist 2013.a suvel ning seetõttu ei ole kohtul alust kahelda Ramiz Rakhmanovi ütlustes selles osas, et esmakordselt valmistas ta amfetamiini augusti lõpus või septembri alguses aastal 2013. Ükski kohtule esitatud tõend ei lükka ümber süüdistatava väidet, mille kohaselt tal ei õnnestunud esmakordselt amfetamiini valmistamine. Kohus möönab olles ära kuulanud ekspert Peep Rausbergi, et vedelast amfetamiinist tahke amfetamiini valmistamine ei nõua õigete komponentide olemasolul erilisi oskusi, kuid samas välistada ei saa võimalust, et süüdistatav Ramiz Rakhmanov kasutas tema enda ütluste kohaselt nõrgema kontsentratsiooniga väävelhappet ning tal ei õnnestunud tahke amfetamiini valmistamine. Nimelt tuleneb ekspert Peep Rausbergi ütlustest, et vedelast amfetamiinist amfetamiinsulfaadi ehk tahke amfetamiini valmistamiseks vedel amfetamiin ehk vaba amfetamiin segatakse lahustiga – antud juhul etanooliga ja sellele lisatakse väävelhapet. Tavaliselt see väävelhape ei ole mitte kontsentreeritud, vaid teatud määral lahjendatud väävelhape. Tavaliselt väävelhapet lahjendatakse veega. Kohus leiab, et tegemist on sellise süüdistatava poolse kaitseversiooniga, mida ei saa välistada ning seda ei lükka ümber ka ükski kohtule esitatud tõend. Tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kriminaalasjas pole leitud pulbrilist amfetamiini, mis võimaldaks asuda seisukohale, et see on valmistatud ajavahemikul 2013.a märtsist kuni 23.11.2013.a ning kohus leiab, et see, kas ebaõige kontsentratsiooniga väävelhappe kasutamise korral ebaõnnestub täielikult tahke amfetamiini (amfetamiinsulfaadi) valmistamine nõuab eriteadmisi, mis kohtul puuduvad ning seetõttu oleks kohtumenetluse poolel, kes soovib sellise võimaluse välistada, tulnud 28(59)

1-14-4047 seda ka tõendada. Kuna tegemist on võistleva kriminaalmenetlusega, siis kohtu võimalus koguda täiendavaid tõendeid on piiratud. Seega kohus leiab, et tõendatud on süüdistatava Ramiz Rakhmanovi ütlustega, et tema poolt toimus amfetamiini valmistamine perioodil augusti lõpp kuni septembri algus aastal 2013, mis jäi aga katse staadiumi. Kohus leiab, et tegemist oli vastavalt KarS §-le 26 kõlbmatu süüteokatsega. Arvestades leitud amfetamiini jälgedega pudelite kogust oli plaanis narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et selle kuriteo toimepanemises osales ka Aleksei Blagihh andes kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ning seega tuleb ta selles süüdistuses õigeks mõista. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud tõendamis see, et süüdistatavatel õnnestus narkootilise aine valmistamine enne 24.11.2013.a ning samuti pole tõendatud see, et Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh valdasid suures koguses narkootilsit ainet – kokku vähemalt 38 402 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas vähemalt 9865 grammi puhast amfetamiini – ebaseaduslikult hoides seda xxx asuvas garaažiboksis nr xx ja Ramiz Rakhmanovi elukohas aadressil xxx. Samuti pole tõendatud see, et ajavahemikul 2013.a märtsist kuni 23.11.2013.a andis Sergey Nikiforov Ramiz Rakhmanovi ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt ja Aleksei Blagihhiga kooskõlastatult, seega isikute grupis koos nendega, vähemalt kuuel korral suures koguses eelmärgitud narkootilist ainet – täpselt kindlaks tegemata mahuga kilekottidesse pakendatud pulbrilist amfetamiini – Ida-Virumaal peidikute kaudu ebaseaduslikult edasi tuvastamata isikutele. Ka pole tõendatud kohtuliku uurimise tulemusena see, et ülejäänud osa kõnealusest amfetamiinist andsid ajavahemikul 2013.a märtsist kuni 23.11.2013.a tuvastamata isikutele Ida-Virumaal peidikute kaudu ebaseaduslikult edasi Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh. Kohus leiab, et süüdistatavad tuleb selles süüdistuse osas õigeks mõista, kuna tõendatud pole nende poolt enda tegevusega neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Ramiz Rakhmanovi ja Aleksei Blagihhi ka selles, et ajavahemikul 24.11.2013.a kuni 27.11.2013.a valmistas Ramiz Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihhiga, seega isikute grupis koos viimasega, xxx asuvas garaažiboksis nr xx, eelnimetatud vedelast amfetamiinist ebaseaduslikult veel suures koguses pulbrilist narkootilist ainet - vähemalt 1338 grammi amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 982, 46 grammi puhast amfetamiini. Sealjuures kasutas Ramiz Rakhmanov vedelast amfetamiinist amfetamiinsulfaadi valmistamisel tema enda ja Aleksei Blagihhi poolt vastaval eesmärgil hangitud vajalikke keemilisi aineid ja laborivarustust. Valmistatud vähemalt 1338 grammi amfetamiinsulfaati toimetas Ramiz Rakhmanov seejärel enda elukohta, aadressile xxx, kus kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihhiga, seega isikute grupis koos viimasega, segas kõnealuse narkootilise aine ballastainega, saades kokku 3898, 54 grammi edasimüügiks mõeldud lahjendatud amfetamiinsulfaati. Ramiz Rakhmanovi ütluste kohaselt valmistas ta amfetamiini esmakordselt augusti lõpus või septembri aluses aastal 2013. Tal ei õnnestunud tol korral lõpuni narkootilist ainet teha, järgmine kord ta valmistas 20. ndatel kuupäevadel aastal 2013. Sel korral tal kõik õnnestus. Seega on süüdistatav Ramiz Rakhmanov tunnistanud ennast süüdi selles, et ta valmistas süüdistuses toodud ajal ja ka kohas narkootilist ainet amfetamiini. Seda, et xxx asuvas garaažiboksis nr xx valmistas Ramiz Rakhmanov narkootilist ainet amfetamiini tõendab ka lisaks jälitustoimingu protokoll, mis on koostatud 25.02.2014.a ja mille kohaselt 10.09.2013.a kell 21.10 peatus Toyota rm 567 ASE xxx garaažikompleksi juures. Hetk hiljem nähti, et Ramiz Rakhmanov väljus autost ning sisenes boksi, mis on vasakult vaadatuna xx. Samuti haakub eeltoodud tõenditega sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis on koostatud 27.11.2013.a ja mille kohaselt sündmuskohaks on xxx garaažiboks nr xx. Garaažiboks avatakse Ramiz Rakhmanovi sõiduki Toyota Picnic rm 576 ASE läbiotsimisel ära võetud võtmetega. 29(59)

1-14-4047 Nimetatud vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub hulgaliselt erinevate esemete leidmine, mis viitab samuti sellele, et nimetatud kohas valmistati ebaseaduslikult narkootilist ainet suures koguses. Seda, et Ramiz Rakhmanovi kasutuses olnud sõiduautost Toyota Picnic rm 567 ASE leiti eelpool nimetatud garaažiboksi võtmed tõendab läbiotsimisprootokoll, mis on koostatud 27.11.2013.a ja mille p 7.3 kohaselt sõiduki juhipoolse ukse sahtlist leitud ja võetud kaasa kaks kimpu võtmeid. Samuti tõendab seda, et just Ramiz Rakhmanov tegeles xxx garaažikompleksis narkootilise aine valmistamisega ekspertiisiakt nr 13E-AN1490, mille kohaselt 27.11.2013.a aadressil xxx garaažboksi nr xx sündmuskoha vaatluse käigus võeti ära hulgaliselt esemeid, mis sisaldavad amfetamiini jälgi. Samuti oli sealt leitud kontsentreeritud (kange) väävelhape, etanooli ning fenüülatsetooni ja alfa-fenüülatsetoatsetonitriiti (APAAN). Kohtuistungil üle kuulatud eksperdi Peep Rausbergi ütluste kohaselt, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda, vedelikud, mis sisaldasid amfetamiinsulfaati küllaltki vähesel määral ehk siis näiteks vedelik objektis 2.7, 2.8, kus amfetsamiinsulfaadi sisaldus on 2, 4%, 2, 3%, siin võib olla tegemist amfetamiini valmistamisel tahke amfetamiini eraldamisel järele jääva vedelikuga. Objekt 2.1.1, mis oli metallist kuubikujuline anum, siis sellest kuubikujulisest anumast leiti amfetamiini jälgi. See eseme kuju viitab, et tegemist võib olla amfetamiini valmistamisel kasutatava seadme osaga. Seega tõendavad ka eksperdi ütlused seda, et xxx garaažiboksis nr xx valmistati amfetamiini. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab Ramiz Rakhmanovi poolt süüdistusaktis toodud kohas ja ajal narkootilise aine valmistamist ka ekspertiisiakt nr 13E-GE1423, mille kohaselt 27.11.2013.a aadressil xxx garaažiboksi nr xx sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud objektidelt võetud proovide kohaselt saadi sõrmkinnastelt (proov A136156, A136157, A136160) DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA profiilid on kokkulangevad Ramiz Rakhmanovi DNA profiiliga, kuid mitte Aleksei Blagihhi ega Sergey Nikiforovi DNA profiilidega. Ramiz Rakhmanovi DNA profiili esinemissagedus on 1, 4×10-21. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 7, 3×1020 inimese kohta. Sõrmkinnastelt (proov A136154, A136155, A136159) saadi DNA analüüsil täisporfiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Ramiz Rakhmanovi DNA profiiliga. See, et kõikidelt süüdistatavatelt võeti DNAekspertiisiks vajalikud süljeproovid on tõendatud ekspertiisimaterjali võtmise protokollidega. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et Ramiz Rakhmanov ajavahemikul 24.11.2013.a kuni 27.11.2013.a valmistas narkootilist ainet. Süüdistuse kohaselt tegi ta seda grupis Aleksei Blagihhiga, kuna valmistamine toimus kokkuleppel ja kooskõlastatult. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-16-04 kohaselt isiku süüdistamisel narkootilise aine valmistamises isikute grupis ei pea alati ära näitama käitumisakte, millega isik narkootilise aine valmistamise protsessis osales, kui süüdistuses on määratletud valmistatav aine ja toodud ära valmistamise aeg ja koht ning tõendatud on isiku puutumus valmistamisega. Ramiz Rakhmanov on eitanud seda, et ta pani talle inkrimineeritava kuriteo toime grupis Aleksei Blagihhiga. Kuna kohus tuvastas eelpool, et Ramiz Rakhanovi ütlused ei olnud usaldusväärsed selles osas, kas Sergey Nikiforov teadis, et ta toob üle Vene Föderatsiooni piiri amfetamiini, siis kohus leiab, et ka käesoleval juhul ei ole võimalik pidada Ramiz Rakhanovi ütlusi usaldusväärseks, kuna grupis kuriteo toimepanemine on kuriteo toimepanemine raskendavatel asjaoludel ning kohus leiab, et süüdistatava ütluste eesmärgiks on kergendada enda vastutust. Süüdistatav Aleksei Blagihh on eitanud enda osalust narkootilise aine amfetamiini valmistamises. 30(59)

1-14-4047

Mõistmaks isikut süüdi kuriteos kaastäideviijana peab isik olema andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Samuti peab isik ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendite põhjal pole võimalik asuda seisukohale, et süüdistatavad Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh valmistasid narkootilist ainet grupis, kuna tõendatud pole see, et süüdistatavatel oli ühtne teoplaan ning Aleksei Blagihhil oli olemas kontroll selle üle, kuidas kulgeb narkootilise aine valmistamine. Jälitustoimingu protokolliga on tõendatud see, et Aleksei Blagihh oli 10.09.2013.a ja 24.11.2013.a koos Ramiz Rakhmanoviga, kui toimus etanooli hankimine H S. Tulenevalt ekspert Peep Rausbergi ütlustest on etanool lahusti, mida tavaliselt kasutatakse just nimelt amfetamiinist ehk vabast amfetamiinist amfetamiinsulfaadi valmistamisel. Nähtuvalt jälitustoimingu protokollist, mis on koostatud 18.03.2014.a, oli Ramiz Rakhanov see, kes leppis kokku etanooli üleandmise ajas ja koguses, mis nähtub 23.11.2013.a kell 18:24:04 toimunud telefonikõnest Ramiz Rakhmanovi ja H S vahel. Nimetatud protokollist nähtuvalt on 24.11.2013.a on kell 10:23:42 toimunud telefonikõne Aleksei Blagihhi ja Ramiz Rakhmanovi vahel, kus viimane teatab: “Vot ... nagu pärast seda aega praegu ma sellele ... helistan, uurin mis tal seal on? Kuidas ta on?” Sellest kõnest nähtub, et initsiatiiv etanooli hankimiseks tuleb Ramiz Rakhmanovilt ning viimane vaid teavitab sellest Aleksei Blagihhi. Kohus leiab, et nende kahe eelpool nimetatud protokolli põhjal pole võimalik asuda seisukohale, et süüdistatav Aleksei Blagihh andis olulise panuse narkootilise aine valmistamisse. Puudub kaastäideviimise kvaliteediga teopanus ühise teoplaani realiseerimisse, kuna Aleksei Blagihh ei lisanud tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulist teopanust. Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks kunagi viibinud kuriteo toimepanemise kohas, mis koos eeltoodud tõenditega võimaldaks jaatada tema kaastäideviimise kvaliteediga panust narkootilise aine valmistamises ning järeldada, et oli ühine teoplaan. Kohtule esitatud tõendite põhjal tema osalus piirdub sellega, et ta viibis kohal siis, kui toimus etanooli hankimine narkootilise aine valmistamiseks. Samas arvestades süüdistuse teksti ja seda, et KarS § 189 taandub kuriteost osavõtu korral, siis pole võimalik arvestades alltoodut Aleksei Blagihhi karistada eraldi selle paragrahvi järgi. Seega kohus leiab, et tõendatud pole see, et Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh kaastäideviijatena valmistasid vedelast amfetamiinist ebaseaduslikult suures koguses pulbrilist narkootilist ainet amfetamiinsulfaati. Aleksei Blagihh tuleb selles süüdistuses õigeks mõista, kuna tõendmata on tema puutumus narkootilise aine valmistamisega, mis võimaldaks järeldada, et ta on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse. Süüdistuse kohaselt toimus ajavahemikul 24.11.2013.a kuni 27.11.2013.a xxx asuvas garaažiboksis nr xx vedelast amfetamiinist ebaseaduslikult suures koguses pulbrilise narkootilise aine – vähemalt 1338 grammi amfetamiinsulfaadi, mis sisaldas 982, 46 grammi puhast amfetamiini valmistamine. Kohus leiab, et see on tõendatud ekspertiisiaktiga nr 13E-AN1490, mille kohaselt võeti 27.11.2013.a Ramiz Rakhmanovi elukohast xxx läbiotsimisel ära kokku pulbrit, mis sisaldas 841, 56 g amfetamiini ning lisaks sellele võeti ära ka 27.11.2013.a Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa teeUdria vahelisel tee 22. kilomeetriposti juures kokku 712, 8 g amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 140, 9 g puhast amfetamiini. See, et tegemist on suure koguse narkootilise ainega on tõendatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktiga nr 68, mis on koostatud 23.12.2013.a, ja mille kohaselt on ekspert jõudnud 31(59)

1-14-4047 järeldusele, et nakrootilise aine amfetamiini tavaline narkojoovet tekitav üksikannus/kogus on 130 mg (0, 13 g). Nakrootilise aine amfetamiini kümnele inimesele narkojoobeks piisav kogus on 1300 mg (1, 3 g). Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav Ramiz Rakhmanov pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku valmistamise otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav teadis, et ta valmistab narkootilist ainet ning tal puudub selleks vastavasisuline luba ning ta tahtis seda. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Ramiz Rakhmanov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Ramiz Rakhmanovi ja Aleksei Blagihhi süüdistatakse ka selles, et ajavahemikul 24.11.2013.a kuni 27.11.2013.a valmistatud narkootilisest ainest suurema osa – 3185, 74 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 841, 56 grammi puhast amfetamiini – jättis Ramiz Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult Aleksei Blagihhiga hoiule enda elukohta, aadressile xxx. Seejärel Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh isikute grupis ebaseaduslikult valdasid suures koguses narkootilist ainet – 3185, 74 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 841, 56 grammi puhast amfetamiini – ebaseaduslikult hoides seda Ramiz Rakhmanovi elukohas, aadressil xxx kuni kõnealune narkootiline aine 27.11.2013.a politseiametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Süüdistatav Ramiz Rakhmanov on tunnistanud ennast süüdi narkootilise aine ebaseaduslikus valdamises suures koguses. Lisaks sellele tõendab tema poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist läbiotsimisprotokoll, mis on koostatud 27.11.2013.a, ja mille kohaselt otsiti läbi kahtlustatava Ramiz Rakhmanovi elukoht xxx. Läbiotsimisega leiti köögist Ramiz Rakhmanovi poolt ette näidatud kohast köögi põrandal asuv valget värvi kilekott, mille sees on punast värvi RIMI kilekott, mille sees on omakorda üheksa minigrip kilepakendit, millede sees on valget värvi pulbriline aine ja üks väiksem minigrip kilepakend, mille sees on ka valget värvi pulbriline aine. Selle protokolli kohaselt kööki sisenedes vasakul pool asuva kapi riiuli pealt leitud ja võetud kaasa musta värvi kilekott, mille sees valget värvi pulbriline aine, mis pakendatud paberkotti. Sama riiuli peal asuv veel üks läbipaistev kilekott, mille sees valget värvi pulbriline aine ja üks läbipaistev kilekott, mille sees oranži värvi tükiline aine. Köögis paremal pool asub selle protokolli kohaselt külmkapp ja selle seest üleval sügavkülmast võetud kaasa musta värvi kilekott, mille sees on musta värvi kilekott, mille sees on läbipaistev kilekott koos oranži värvi ainega, mis on külmunud üheks kamakaks. Esikust seina peal nagis asuva valget värvi tuulejope taskust võeti kaasa minigrip kilepakend, mille sees valget värvi aine. Seda, et süüdistatav Ramiz Rakhmanov valdas enda kasutuses olnud korteris ebaseaduslikult suures koguses amfetamiini tõendab ka ekspertiisiakt nr 13E-AN1490, mille eksperdiarvamuse punktist 3 tuleneb, et 27.11.2013.a Ramiz Rakhmanovi elukohas xxx läbiotsimisel võeti ära kokku 3185, 74 grammi (711,3 g +24,62 g +1589 g +47,73 g +389,6 g +419,5 g +3,99 g) lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 841, 56 grammi ( 172 g+ 6,51 g + 420 g + 34 g + 100 g + 108 g + 1, 05 g) puhast amfetamiini.

32(59)

1-14-4047 Lisaks tõendab Ramiz Rakhmanovi poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist ekspertiisiakt nr 13E-GE1423, mille eksperdiarvamuse punkt 3 kohaselt 27.11.2013 Ramiz Rakhmanovi elukoha xxx läbiotsimisel ära võetud minigrip kilekotilt nr 1 (milles oli aine ja mis oli punast värvi kilekotis RIMI; pakend nr 1) võetud proovist (proov A136161) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev Ramiz Rakhmanovi DNA profiiliga, kuid mitte Aleksei Blagihhi ega Sergey Nikiforovi DNA profiiliga. Sama ekspertiisiakti kohaselt proovist minigrip kilekotilt nr 3 (milles oli aine ja mis oli punast värvi kilekotis RIMI; pakend nr 1; proov A136163) ja proovist minigrip kilekotilt nr 4 (milles oli aine ja mis oli punast värvi kilekotis RIMI; pakend nr 1; proov A136164) saadi DNA analüüsil osalised profiilid, milles kõik konsensusprofiili alleelid on leitavad Ramiz Rakhmanovi DNA profiilis. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud Ramiz Rakhmanovi poolt narkootilise aine ebaseaduslik valdamine süüdistuses toodud ajal ja kohas. See, et tegemist oli suure koguse narkootilise ainega on tõendatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktiga nr 68, mis on koostatud 23.12.2013.a ja mille kohaselt on ekspert jõudnud järeldusele, et nakrootilise aine amfetamiini tavaline narkojoovet tekitav üksikannus/kogus on 130 mg (0, 13 g). Nakrootilise aine amfetamiini kümnele inimesele narkojoobeks piisav kogus on 1300 mg (1, 3 g). Süüdistuse kohaselt pani Ramiz Rakhmanov selle kuriteo toime grupis Aleksei Blagihhiga. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega pole tõendatud see, et süüdistatavad Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh panid selle kuriteo toime kaastäideviijatena. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Käesoleval juhul on tõendamata, et Aleksei Blagihh andis mingi panuse suure koguse amfetamiini ebaseaduslikku valdamisse, rääkimata sellest, et tegemist oleks olulise teopanusega. Nähtuvalt ekspertiisiaktist nr 13E-GE1423 27.11.2013.a Ramiz Rakhmanovi elukoha xxx läbiotsimisel ära võetud objektidelt Aleksei Blagihhi DNA profiili ei leitud. Ka ei nähtu kohtule esitatud teistest tõenditest, et Aleksei Blagihh oleks leppinud Ramiz Rakhmanoviga kokku narkootilise aine amfetamiini valdamises viimase elukohas ja et see tegevus oli kooskõlastatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aleksei Blagihh tuleb mõista õigeks selles süüdistuses, kuna pole tõendatud tema poolt selle kuriteo objektiivse koosseisu täitmine. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav Ramiz Rakhmanov pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku valdamise otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav teadis, et ta valdab narkootilist ainet, kuna ta oli ise selle eelnevalt valmistanud ning tal puudub selleks vastavasisuline luba ning ta tahtis seda. Seega on süüdistatav Ramiz Rakhmanov oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Ramiz Rakhmanov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Ramiz Rakhmanovi ja Aleksei Blagihhi süüdistatakse veel selles, et ajavahemikul 24.11.2013.a kuni 27.11.2013.a valmistatud narkootilisest ainest väiksema osa – 712, 8 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 140, 9 grammi puhast amfetamiini – võtsid Aleksei Blagihh ja Ramiz Rakhmanov viimase elukohast, aadressilt xxx endaga kaasa ja ebaseaduslikult vedasid seda 33(59)

1-14-4047 nende kasutuses olnud sõiduautos Toyota Picnic (reg nr xxx) oma teekonnal Ida-Viru maakonnas kuni nende kinnipidamiseni politseiametnike poolt 27.11.2013.a. Kinnipidamise käigus viskas Aleksei Blagihh Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tee – Udria maantee 22. kilomeetriposti läheduses pakendi kõnealuse narkootilise ainega sõiduauto Toyota Picnic (reg nr xxx) aknast välja tee äärde. Nimetatud kohas teostati 27.11.2013.a vahetult pärast Aleksei Blagihhi ja Ramiz Rakhmanovi kinnipidamist sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti ära kilekott 712, 8 grammi amfetamiinsulfaadiga, mis sisaldas 140, 9 grammi puhast amfetamiini. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-23-10 kohaselt vedu tähendab narkootilise või psühhotroopse aine edasitoimetamist transpordivahendiga. Keelatud aine valdamine transpordivahendis ilma edasitoimetamise eesmärgita ei ole samastatav veoga. Edasitoimetamise eesmärk ei ole vedamise puhul subjektiivse koosseisu tunnus, vaid iseloomustab kõnealust tegu. See tähendab, et vedamine kui tegevus on sihipärane käitumine, st see peab olema suunatud narkootilise või psühhotroopse aine edasitoimetamisele. Süüdistatav Ramiz Rakhmanovi ütluste kohaselt oli tema autost välja visatud amfetamiini puhul tegemist jäägiga sellest kogusest, mis oli talt leitud läbiotsimisel kodus. Ta võttis need garaažist, pidi koju tooma, siis panema pakenditesse ja siis viima kokku lepitud kohta. Ta nägi, et mingi auto sõidab nende järgi. Ta ütles Alekseile, et võtta pakk ja viska see, mis sisaldub selle sees välja. See oli mingite sekundite jooksul. Aleksei tuli tema juurde, kuna vajas rehve auto jaoks. Tal ei olnud rehve auto jaoks, aga tal oli auto ja suur pagasiruum, kuhu mahuvad autorehvid sisse. Aleksei ütles, et tema pagasiruumi see ei mahu. Nad ei saanud rehve kätte, siis kui sõitsid, siis olukord oli muutunud ja Aleksei leppis hilisemaks ajaks selle inimesega. See inimene ütles, et ta ise toob need linna. Aleksei ütles, et ta peab oma ema juures kuuris vaatama, et seal peavad olema ka mingid rehvid, et äkki nad sobivad talle. Nad sõitsid ema juurde tallu. Ta ei öelnud Aleksei Blagihhile, et tal on väga ohtlik kaup peal – amfetamiin. Ta ei pidanud seda vajalikuks. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 ja § 293 lg 1 alusel süüdistatava Ramiz Rakhmanovi poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused: “Seda ma ei näinud, et Aleksei oleks autost kilekoti enne kinnipidamist välja visanud, sest ma vaatasin teed ja tahavaate peeglist lähenevaid autosid. Seda kilekotti ei näinud ma üldse, sest kui Aleksei oma ema majast välja tuli, siis ma parasjagu panin pumpa pagasiruumi. Nägin vaid seda, et Aleksei pani tagumisele istmele labida. Sellest amfetamiinist, mis minu autost välja visati enne meie kinnipidamist ei tea ma midagi. Mina ei ole Alekseile amfetamiini üle andnud ja selle päritolu ma ei tea”. Süüdistatav selgitas kohtuistungil vastuolu tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustes ja kohtumenetluses antud ütlustes selliselt, et tollel ajal, kui ta andis ütlusi ta ehmatas ja ei tahtnud enda peale liigset süüd võtta ja selletõttu ta andis selliseid ütlusi. Kohus leiab, et süüdistatav ei ole osanud usutavalt ja arusaadavalt selgitada seda, miks ta on andud diametraalselt erinevaid ütlusi ning seega tema ütlused tuleb jätta tervikuna tõendikogumist välja selles osas, kas ta pani toime nakrootilise aine suures koguses vedamise koos Aleksei Blagihhiga. Süüdistatav Aleksei Blagihh on andnud kohtuistungil ütlused, mille kohaselt tema oli 27.11.2013.a Rakhmanoviga kohtumise initsiaatoriks. Tal oli vaja vahetada suverehvid talverehvide vastu autol ja ta palus Roma abi, et sõita rehvide järgi. Nad kohtusid kella 12 paiku ja sõitsid tema ema juurde tallu Narva-Jõesuus, kuna ta teadis, et tema talus kuuris on mingid rehvid olemas. Ta veetis ema juures mitte palju aega, võib-olla 15 minutit. Ta läks sisse vaatas, ei leidnud midagi sobivat ja läks tagasi ja sõitsid. Nad kavatsesid tagasi sõita Narva. Tee peal Roma karjus, et neid jälitatakse, et ta võtaks autost kilekotti ja viskaks ära. Ta tegi lahti kindalaeka ja hakkas närviliselt sealt kilekotte välja tõmbama ja viskas neid kilekotte aknast välja. Ta ei teadnud, mis on nendes kilekottides. Tal ei olnud selle kohta tol hetkel mõtteid, sest kõik toimus nii kiiresti, nii äkiliselt, närviliselt, et ta ei 34(59)

1-14-4047 jõudnud isegi millestki mõelda. Neid kohe peatati. Ta suhtles telefoni teel Rakhmanoviga tihti. Rakhmanov on tema tuttav ja neil on huvi Venemaalt sigarettide ja alkoholi vastu, mida ta edaspidiselt müüs edasi. Kohus rahuldas prokuröri taptluse ning KrMS § 289 lg 1 ja § 293 lg 1 alusel avaldas süüdistatava Aleksei Blagihhi ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mis olid diametraalselt vastuolus tema poolt kohtuistungil antud ütlustega enda ema pangakaardi kasutamise kohta. Süüdistatav Aleksei Blagihh selgitas seda vastuolu sellega, et esiteks ta kartis, et kui see raha ilmneb, kuna see on võõras raha, siis tal tekivad suured probleemid ja äkki nad tekivad ka tema lähedastel. See on kõik. Kohus leiab, et süüdistatav ei osanud usutavalt selgitada seda, mis tingis tema poolt selliste vastuoluliste ütluste andmise kohtumenetluses ja kohtueelses menetluses, kuna kohus leiab, et süüdistataval polnud mingit takistust anda ka kohtueelsel uurimisel samasugused ütlused, kuna ka kohtumenetluses ei nimetanud ta isikut, kellele väidetavalt kuulus raha, mille ta kandis enda ema arvelduskontole. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-131-13 välja toodunud seisukoha, mille kohaselt kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et Aleksei Blagihhi ütlused selle kohta, et ta ei osalenud narkootilise aine amfetamiini vedamisel ei ole samuti usaldusväärsed ning on antud eesmärgiga vältida kuriteo toimepanemisele järgnevat karistust. Kohus leiab, et kui kohtuliku uurimise tulemusena selgub, et isik on andnud kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses diametraalselt vastuolulisi ütlusi ning ei ole osanud usutavalt selgitada tema poolt vastuoluliste ütluste andmist, siis tekib tõsine kahtlus tema kui isikulise tõendiallika usaldusväärsuses üldse ning kohus leiab, et alltoodud kohtu jaoks usaldusväärsed tõendid annavad aluse asuda seisukohale, et Aleksei Blagihhi ütlused ei ole usaldusväärsed ka selles osas, kas ta pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku veo koos Ramiz Rakhmanoviga. Kohus leiab, et Ramiz Rakhmanovi ja Aleksei Blagihhi poolt neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud jälitustoimingu protokolliga, mis on koostatud 25.02.2014.a, ja mille kohaselt 27.11.2013.a kell 13.22 parkis Ramiz Rakhmanov Toyota rm 567 ASE 26. juuli tn 9 asuva koolimaja taha parklasse. Samas sõitis sinna ka Aleksei Blagihhi juhitav BMW rm 611 MNC. Toimetanud midagi korraks oma BMW tagaistmel, istus Blagihh sõidukisse Toyota rm 567ASE kõrvalistmele ning kahekesi Ramiz Rakhmanoviga alustati sõitu. Kell 13.30 alustas Toyota rm 567 ASE Narva linnast mööda Peterburi mnt-d sõitu Jõhvi poole ning keeras kell 13.41 paremale Narva-Jõesuu poole. Kell 13.53 fikseeriti Toyota, mille juhikohal Ramiz Rakhmanov ning kõrvalistmel endiselt Aleksei Blagihh, seismas Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Koidula tn 77 maja vastas teeotsas ning mõlemad vaatasid otsivalt ringi. Umbes mõne minuti pärast sõitsid nad Koidula tn 88 palkmaja juures asuva infosildi kõrvalt väikesele sissesõiduteele, mis viis Koidula tn 94 maja suunas. Kell 14.24 sõitis Toyota rm 567 ASE, mille juhikohal Ramiz Rakhmanov ning kõrvalistmel Aleksei Blagihh, majade vahelt Koidula tänavale välja, suunaga Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tee ja Peterburi mnt. Kell 14.27 vahetult peale Narva-Jõesuust väljasõitu, Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tee 22. kilomeetril, peeti Toyota Picnic rm 567ASE, mille juhikohal Ramiz Rakhmanov ning kõrvalistmel Aleksei Blagihh, keskkriminaalpolitsei

35(59)

1-14-4047 politseiametnike poolt kinni. Samaaegselt visati kõrvalistuja (Aleksei Blahihhi) poolsest aknast välja valget värvi Maxima logoga kilekott. Kohus leiab, et sellest protokollist nähtub see, et mõlemad süüdistatavad tegutsesid ühiselt ning olid kooskõlastanud selle, et veavad süüdistuses toodud ajal ja kohas narkootilist ainet ebaseaduslikult suures koguses, kuna mõlemad süüdistatavad vaatasid otsivalt ringi enne kui sõitsid kõrvalisele väikesele sissesõiduteele, mis viis Aleksei Blagihhi ema maja juurde. Kohus leiab, et selline süüdistatavate poolne tegevus on selgitatav sellega, et kontrolliti ega keegi pole ennast neile sappa haakinud ning soov oli varjata kohta, kuhu plaaniti Narva-Jõesuus sõita, sest plaanis oli tegeleda karmilt kriminaalkorras karistatava tegevusega. Seega pole eluliselt usutav see, et mindi rehvidele järgi, kuna siis puuduks vajadus eelpool kirjeldatud eelpeatuseks. Samuti peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu selle, et kui süüdistatav asub ennast aktiivselt kaitsma, siis ta peab ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks. Käesoleval juhul on süüdistatavate väited selles osas, et mindi Narva-Jõesuu rehvide järgi paljasõnalised ning mitte miski ei takistanud süüdistatavate kaitsjatel taotleda selle isiku, kellelt plaaniti rehvid osta, ülekuulamist kohtuistungil, keda kohus oleks eelnevalt hoiatatanud kriminaalvastutuse eest teadvalt valeütluste andmise eest. Kohus leiab, et isegi kui jaatada seda, et Narva-Jõesuu sõitmise eesmärgiks oli leida sobivad talverehvid, siis see ei muuda olematuks seda, et toimus ka süüdistuses toodud ajal ja kohas narkootilise aine amfetamiini vedu suures koguses. Kohus leiab, et ka Ramiz Rakhmanovi ja Aleksei Blagihhi kahtlustatavana kinnipidamise protokollid, mille kohaselt peeti mõlemad süüdistatavad kinni 27.11.2013.a kell 14:27 IdaVirumaal, Narva-Jõesuu Hiiemetsa tee ja Udria tee vahel asuva tee 22 km (22 km posti juures) tõendavad seda, et süüdistatavad panid ühiselt ja kooskõlastatult toime narkootilise aine amfetamiini veo, kuna nähtuvalt nendest protokollidest süüdistataval Ramiz Rakhmanovil mobiiltelefoni ei olnud kaasas ning Aleksei Blagihhi telefon oli lahti võetud. Kohus leiab, et need protokollid tõendavad seda, et mõlemad süüdistatavad olid kooskõlastanud enda kriminaalkorras karistatava tegevuse ning neil oli ühine tahe käidelda ebaseaduslikult narkootilist ainet suures koguses, kuna mõlemad süüdistatavad olid kasutusele võtnud ettevaatusabinõud ning nende liikumisteekond ei olnud telefonide abil jälgitav. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab süüdistatavate pool neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist nende poolt sündmuskoha vaatlusprootkoll koos fototabeliga, mis on koostatud 27.11.2013.a, ning mille kohaselt vaatlust alustatakse Narva-Jõesuu-Hiiemetsa tee-Udria vahel asuva tee 22. kilomeetriposti juurest. Liikudes antud postist Narva-Jõesuu suunas on näha tee ääres teepeenral seismas sõidukit Toyota rm 567 ASE. Liikudes antud sõidukist edasi (ca 50 meetri kaugusele 22. kilomeetripostist) on näha pinnasteed, mis viib mere poole. Antud pinnastee ja asfalttee ristumiskoha juures on näha heina sees (ca 5 meetri kaugusel asfaltteest) Maxima kilekotti. Maxima kilekoti avamisel on näha: kilekotti kirjega „Rademar”, mille sees omakorda on musta värvi kilekott, mille sees on valget värvi pulbriline aine – nimetatud esemed pakendati paberkotti ning kaaluti – pakendi kogukaal on umbes 0, 263 kilogrammi. Maxima kilekoti sees asus veel kaks minigrip kilepakendit (punase triibuga sulgurriba juures), mille mõlema sees on valget värvi pulbriline aine – Maxima kilekott koos kahe minigrip kilepakendi ja valget värvi pulbrilise ainega pakendati paberkotti. Pakendi kogukaal on umbes 0, 651 kilogrammi. Seda, et vaadeldud valget värvi pulbrilise aine puhul oli tegemist amfetamiiniga tõendab ekspertiisiakt nr 13E-AN1490, mille eksperdiarvamuse p 1 kohaselt 27.11.2013.a Narva-NarvaJõesuu-Hiiemetsa tee-Udria vahelisel tee 22. kilomeetriposti juures sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud pulber massiga 191, 2 g musta värvusega kilekotis, mis on kilekotis „Rademar” (pakend nr 1), sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinisisaldus on 27%, pulbris sisaldub 37, 9 g amfetamiini ja pulber kogumassiga 521, 6 g kahes minigrip kilepakendis, mis on kilekotis 36(59)

1-14-4047 „Maxima”, sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 27%, pulbris sisaldub 103 g amfetamiini. Tegemist on suure koguse amfetamiiniga, kuna arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktiga nr 68, mis on koostatud 23.12.2013.a, on tõendatud, et nakrootilise aine amfetamiini tavaline narkojoovet tekitav üksikannus/kogus on 130 mg (0, 13 g). Nakrootilise aine amfetamiini kümnele inimesele narkojoobeks piisav kogus on 1300 mg (1, 3 g). Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab seda, et Aleksei Blagihh pani talle inkrimineeritava kuriteo toime kaastäideviijana ekspertiisiakt nr 13E-GE1423, mille kohaselt 27.11.2013.a Narva, NarvaJõesuu, Hiiemetsa tee, Udria vahelisel tee 22. kilomeetriposti juures sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud musta värvi kilekotilt (milles oli aine ja mis oli kilekotis Rademar) võetud teisest proovist (proov A136141) saadi DNA analüüsil osaline profiil, milles kõik konsensusprofiili alleelid on leitavad Aleksei Blagihhi DNA profiilis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert Marina Peetsalu 03.10.2014.a kirjast prokurör Andres Ülvistele nähtub, et DNA ekspertiisi käigus arvutati proovist A136141 saadud profiili alusel tõepära suhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar: 1) proovis A136141 leiduv bioloogiline materjal pärineb Aleksei Blagihhilt; 2) proovis A136141 leiduv bioloogiline materjal pärineb ühelt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepära suhe saadi 5, 5×1010, mis näitab, et esimene hüpotees on 5,5×1010 korda tõepärasem kui teine hüpotees. Nimetatud tõendist nähtub samuti see, et Aleksei Blagihh täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu, kuna tema bilooogilist materjali leiti ülisuure tõenäosusega sisemiselt kilekotilt ning kohus leiab, et äärmiselt ebatõenäoline on see, et see sai sattuda sinna alles vahetult enne süüdistatavate kinnipidamist, siis kui toimus selle pakendi väljaviskamine autost. Kohus leiab, et sellise võimaluse esinemist võiks tõsisemalt kaaluda siis, kui bioloogilist materjali oleks leitud kummaltki välistest kilekottidest. Kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Seda, et süüdistatavad vedasid narkootilist ainet amfetamiini ühiselt ja kooskõlastatult tõendab kohtu hinnangul ka jälitustoiningu protokoll, mille kohaselt oli Aleksei Blagihh 10.09.2013.a ja 24.11.2013.a koos Ramiz Rakhmanoviga, kui toimus H S etanooli ostmine. Kohus leiab, et kui esimesel korral isegi jaatada seda, et Aleksei Blagihh sõitis juhuslikult kaasa Ramiz Rakhanoviga, siis teisel korral pole eluliselt usutav, et ta ei saanud aru, milleks Ramiz Rakhmanov ostab etanooli, arvestades ka seda, et Aleksei Blagihhi on varasemalt karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kohus leiab, et see, et Aleksei Blagihh oli teadlik sellest, et Ramiz Rakhmanov tegeleb narkootilise aine käitlemisega tõendab ka jälitustoimingu protokoll, mis on koostatud 18.03.2014.a ja mille kohaselt 24.11.2013.a kell 10:23:42 toimus telefonikõne Ramiz Rakhmanovi ja Aleksei Blagihhi vahel, kus Ramiz Rakhmanov teatab: “Vot ... nagu pärast seda aega praegu ma sellele ... helistan, uurin mis tal seal on? Kuidas on? Natuke hiljem teatab Aleksei Blagihh: “Helista kohe, ütle mida, kuidas ta ....”. Nähtuvalt 24.11.2013.a kell 10:25:07 toimunud telefonikõnest helistas Ramiz Rakhmanov H S, kuid viimane ei vasta. Pärast seda toimus 24.11.2013.a kell 10:38:54 telefonikõne Aleksei Blagihhi ja Ramiz Rakhamanovi vahel, kus Aleksei Blagihh küsib: “Nii kas sa helistasid?”, millele vastab Ramiz Rakhmanov: “See? Ah ei võta toru millegipärast, helistasin”. Kohus leiab, et nende kõnede pinnalt järeldub see, et Aleksei Blagihh teadis, millise ebaseadusliku tegevusega tegeleb Ramiz Rakhmanov, kuna mõlemad isikud on kasutanud mitte tavapärast kõneviisi, jättes nimetamata isiku nime, kellele on plaanis helistada, mida ei saa pidada tavapäraseks. 37(59)

1-14-4047

Samuti annab kohtule aluse asuda seisukohale, et ka Aleksei Blagihh andis kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse, s.o narkootilise aine suures koguses veosse see, et tulenevalt läbiotsimisprotokollist, mis on koostatud 27.11.2013.a, ja mille kohaselt oli läbiotsimise kohaks kahtlustava Aleksei Blagihhi elukoht xxx , kus magamistoast leiti minigrip kilekott, milles hulgaliselt minigrip kilekotte. Üldteada asjaoluna toimub narkootilise aine edasiandmine just nimelt pakendatuna sellistesse kottidesse. Kohus leiab, et paljasõnalised on süüdistatava ütlused selle kohta, et need kotid olid ülejäänud emale seemnete jaoks vajaminevatest kottidest. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on leidnud tõendamist see, et Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh grupis vedasid ebaseaduslikult 27.11.2013.a narkootilist ainet amfetamiini suures koguses. Arvestades selle koguse hulka leiab kohus, et selle veo eesmärgiks oli narkootilise aine edasiandmine, mis jäi aga süüdistatavate kinnipidamise tõttu toime panemata. Seega leidis kohtuliku uurimise tulemusena eeltoodud tõenditega kogumis tõendamist see, et süüdistatavad täitsid narkootilise aine suures koguses vedamise objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatavad Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh panid toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku vedamise otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on süüdistatavad oma tegevusega täitnud neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad panid neile inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelistena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. II Süüdistatavatele on esitatud süüdistus ka KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimetatud süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb seaduses ammendavalt loetletud kaupade, sh narkootilise või psühhotroopse aine üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri või riigipiiri toimetamises. Ramiz Rakhmanovit, Aleksei Blagihhi ja Sergey Nikiforovit süüdistatakse selles, et nad isikute grupis panid toime suures koguses narkootilise aine amftamiini ebaseadusliku toimetamise üle riigipiiri, s.o KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr 73 kohaselt „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“) lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kohus luges eelpool tõendatuks selle, et Ramiz Rakhmanov ja Sergey Nikiforov tegutsedes kaastäideviijatena omandasid 2013.a suvest kuni 27.11.2013.a korduvalt ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet vedelat amfetamiini Vene Föderatsioonist. Kohus leidis, et Aleksei

38(59)

1-14-4047 Blagihhi poolt selle kuriteo toimepanemine pole tõendatud ning seega tuleb ta mõista õigeks ka süüdistuses KarS § 392 lg 2 p 2 järgi. Kohus leiab, et kohtu poolt eelpool tuvastatud ajaoludega, mille kohaselt 2013.a suvel kuni 27.11.2013.a omandas Sergey Nikiforov Vene Föderatsioonis Ramiz Rakhmanovi ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt korduvalt ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet - kokku vähemalt 22 372 grammi vedelat amfetamiini, mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini on tõendatud ka see, et Ramiz Rakhmanov ja Sergey Nikiforov oma tegevusega täitsid KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu toimetades isikute grupis suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ebaseaduslikult üle riigipiiri. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatavad panid eriluba nõudva kauba ebaseadusliku väljaveo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatavad teadsid, et nad teostavad narkootilise aine väljavedu ning see on ebaseaduslik, kuna neil puudub eriluba. Seega on süüdistatavad oma tegevusega täitnud neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad panid neile inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelistena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. III Kohus leiab, et Sergey Nikiforovi poolt toimepandud kuriteod on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi. Süüdistusakti kohaselt panid Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh narkootlise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime suure varalise kasu saamise eesmärgil ning nende poolt toime pandud kuritegu tuleks kvalifitseerida KarS § 184 lg 21 p 1 järgi. Kohtul on, lähtudes isikule esitatud süüdistusest, õigus omal algatusel otsustada, millise süüdistusaktis kirjeldatud ja süüteokoosseisus sisalduva alternatiivi süüdlane realiseeris, sest kohtu pädevus teole karistusõigusliku hinnangu andmisel ei piirdu üksnes selle kontrollimisega, kas tegu vastab süüdistusaktis märgitud karistusseaduse sättele, vaid hõlmab ka kohtu aktiivset rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-18-08 p 17 kohaselt KarS § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte. Varalise kasu saamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Koosseisutüüpide aspektist kujutab KarS § 184 lg 21 p-s 1 ette nähtud kvalifitseeritud koosseis endast nn mittekongruentset süüteokoosseisu, kus toimepanijal subjektiivselt erinev eesmärk ulatub objektiivsetest koosseisutunnustest kaugemale. Seega ei lange kõnealuse süüteokoosseisu puhul objektiivsed ja subjektiivsed tunnused kokku, vaid subjektiivsest küljest tuleb täiendavalt tuvastada varalise kasu saamise eesmärk, millele koosseisu objektiivses küljes aga vaste puudub. Ühtlasi järeldub sellest, et kui KarS § 184 lg 21 p-s 1 kirjeldatud koosseisu muude objektiivsete tunnuste suhtes piisab toimepanijal KarS § 15 lg-st 1 tulenevalt kaudsest tahtlusest, siis varalise kasu saamise eesmärgi puhul on nõutav KarS § 16 lg-s 2 sätestatud kavatsetus. Eelnevaga on selgitatav, 39(59)

1-14-4047 miks vaadeldava süüteokoosseisu puhul puudub vajadus tuvastada objektiivselt müügile või muu varalise kasu saamisele suunatud tegevus. Piisab kui süüdistatava puhul on kohtulikul arutamisel subjektiivsest küljest kindlaks tehtud varalise kasu saamise suhtes kavatsetus. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-38-11 andnud juhised selle kohta, millist süüdistatavate käitumist on õige vaadata KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteona. Nimelt tuleneb sellest otsusest, et käideldud narkootilise aine kogus iseenesest ei tõenda veel seda, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Küll võib see kogumis teiste tõenditega olla oluliseks suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks, sest reeglina ei ole eluliselt usutav, et narkootilist ainet, mille kogusest piisaks narkojoobe tekitamiseks sadadele ja tuhandetele inimestele, valmistatakse või omandatakse enda tarbeks või varalist kasu taotlemata. Otsuses on seega asutud seisukohale, et ei piisa üksnes narkootilise aine koguse ja selle maksumuse tõendamisest, vaid välja tuleb selgitada isikute tegevuse tegelikud eesmärgid. Kohus leiab, et süüdistatava Ramiz Rakhmanovi poolt narkootilise aine omandamine, valmistamine, valdamine ja vedu kohtu poolt tuvastatud eelpool toodud koguses annab põhjendatud aluse järelduseks, et narkootilise aine käitlemise osateod olid kantud kaugemale ulatuvast eesmärgist ja soov oli narkootilise ainet tasu eest edasimüüa ning saada sellise tegevuse eest kasu. Samuti leiab kohus, et arvestades narkootilise aine kogust, mida kaastäideviijana vedas Aleksei Blagihh saab järeldada sellest, et tegemist ei olnud isiklikuks tarvitamiseks mõeldud narkootilise ainega. Vastavalt senisele kohtupraktikale lähtutakse suure varalise kasu kindlakstegemisel karistusseadustiku rakendamise seaduse (edaspidi KarSRS) § 8 p 2 sätestatud suure varalise kahju mõistest, millega sisustatakse mõistet suur varaline kasu. KarSRS § 8 lg 2 kohaselt loetakse suureks kahjuks kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse määruse, mis kehtis perioodil 14.01.2013.a kuni 31.12.2013.a “Töötasu alammäära kehtestamine” §-i 1 kohaselt kehtestada tunnitasu alammääraks 1, 90 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot. Seega suureks varaliseks kahjuks tuleb 2013.a toime pandud kuritegude puhul lugeda 32 000 eurot. Kohus leidis, et tõendatud on see, et Ramiz Rakhmanov valmistas 3898, 54 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati ning Aleksei Blagihh vedas koos Ramiz Rakhmanoviga 712, 8 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist, mis on koostatud 27.11.2013.a, asus vasakul pool seina ääres põrandal kilekotis kokku neli vedelikuga täidetud klaasist 0, 5 liitrist pudelit kirjega “Zlaty grad pivo”. Tulenevalt ekspertiisiaktist nr 13E-AN1490 vedelik kogumassiga 1904 g neljas 0, 5 liitrises klaaspudelis “Zlaty grad privo” sisaldab amfetamiini (vaba alusena), vedeliku amfetamiini sisaldus on 53%, vedelikus sisaldub 1009 g amfetamiini. Eksperdi Peep Rausbergi poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, 1904 grammis vedelikus, mis oli 4-s 0, 5 liitrises õllepudelis sisaldus siis 1009 grammi amfetamiini. Arvestades seda, et kui sellest valmistada amfetamiinsulfaat ja seda, et amfetamiinsulfaat sisaldab 73, 4% amfetamiini, siis sellele kogusele vastab 1375 g amfetamiinsulfaati. Kui arvestada nüüd see kogus ümber 35% produkti peale, siis see arvutus annab koguseks 3928 g sellist 35% amfetamiinsulfaati. Kohus leiab, arvestades seda, et kohus tuvastas selle, et Ramiz Rakhmanov valmistas 24.11.2013.a kuni 27.11.2013.a vedelast amfetamiinist ebaseaduslikult pulbrilist narkootilist ainet, siis tal oli plaanis ka valmistada lisaks 3928 grammi amfetamiinsulfaati.

40(59)

1-14-4047 Tulenevalt vastusest päringule kriminaalasjas nr 13221000074 teatas politseimajor Ene Ginter, et narkootilise aine amfetamiini jae- ja hulgimüügi hind 2013. aastal oli järgmine: jaekaubanduses (tänavakaubanduses) oli amfetamiini 1 (ühe) grammi hind 10-20 eurot. Hulgikaubanduses (alates 1 kg) on grammi hind 4-5 eurot. Kuna amfetamiini hinnas esines 2013. aasta jooksul mitmeid kõikumisi, ongi jaehinnas sedavõrd suur vahemik. Vastus on koostatud EUROPOLI andmete alusel narkootiliste ainete keskmiste jae- ja hulgimüügi hindade kohta Eestis. Narkootilise aine hind kõigub olenevalt müügipiirkonnast, müüja-ostja omavahelistest suhetest, ostetud aine kogusest ja selle puhtuseastmest (narootilise aine % müüdavas aines). Süüdistatav Ramiz Rakhmanov on eitanud seda, et tal oli eesmärk saada suurt varalist kasu ning tema ütluste kohaselt oli tema rolliks üksnes narkootilise aine valmistamine, mille eest talle plaaniti maksa 500 eurot ühe korra eest. Ta sai kokku ainult 250 eurot selle eest, et ta valmistas vedelast amfetamiinist tahket amfetamiini. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on paljasõnalised ja ei ole ka eluliselt usutavad ning on antud eesmärgiga vältida enda karistamist kuriteo kvalifikatsiooni järgi, mis näeb ette karmima karistuse. Kohus leiab, et läbiotsimisprotokolliga, mis on koostatud 27.11.2013.a, on tõendatud see, et süüdistatava rolliks narkootlise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ei olnud üksnes kokkulepitud summa eest tahke amfetamiini valmistamine. Nimelt tuleneb sellest protokollist, et köögist leiti aknalaualt elektrooniline kaal kirjega “Soehnle”. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 13E-AN1490 punktile 3-7 leidub elektroonilisel kaalul “Soehnle” amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli jälgi. Kui süüdistatava rolliks oleks olnud ainult kindla summa eest tahke narkootilise aine valmistamine, siis oleks puudunud tal vajadus kaaluda narkootlise aine kogust. Arvestades kohtule esitatud amfetamiini hinda hulgikaubaduses 2013.a, siis oli võimalik Ramiz Rakhmanov`i poolt käideldud koguses amfetamiinsulfaadi müümise eest saada mitte vähem kui 31 306, 16 eurot (3928 g + 3898, 54 g × 4). Summa 31 306, 16 eurot jääb alla selle summa, mida sai kuriteo toimepanemise ajal, so 2013.a pidada suureks varaliseks kasuks. Tõendatud pole see, et süüdistataval oli plaanis müüa amfetamiini tänavakaubanduses. Kohus leiab ka, et süüdistatava poolt narkootilise aine müügist saadavat summat ei saa võrdsustada kasuga, mida süüdistataval oli eesmärk saada. Suure varalise kasu saamise eesmärgi kindlakstegemiseks tuleb müügist saadud summast maha arvata kulud, mis tekivad seoses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega suures koguses. Käesoleval juhul pole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, millise ligikaudse hinnaga oli võimalik 2013.a omandada Vene Föderatsioonist vedelat amfetamiini ning millise hinnaga Eesti Vabariigis etanooli ja väävelhappet, mis aga omab tähendust suure varalise kasu saamise eesmärgi kindlakstegemisel. Käesoleval juhul leidis tõendamist ka see, et Ramiz Rakhmanovi poolt valmistatud 3898, 54 grammist lahjendatud amfetamiinsulfaadist käitles viimane 712, 8 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati grupis Aleksei Blagihhiga. Eluliselt usutav pole see, et Aleksei Blagihh oli nõus narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega selliselt, et ta ei saa sellise tegevuse eest varalist kasu, mis aga vähendab omakorda Ramiz Rakhmanovil tekkivat varalist kasu. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul pole tõendatud see, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet ebaseaduslikult suures koguses suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kuna tõendamist ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena see, et süüdistatavad Ramiz Rakhmanov ja Aleksei Blagihh panid toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil, siis tuleb Ramiz Rakhmanovi poolt toime pandud kuriteod kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ning Aleksei Blagihhi poolt toime pandud kuritegu KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. IV

41(59)

1-14-4047 Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et karistuse mõistmisel ei ole kohus seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-91-07). Küll on kohus kuriteo toimepanemisele järgnevate õiguslike järelmite kohaldamisel seotud kindlate karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Nii on asutud ka seisukohale, et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema teosüüd reeglina suurena (Riigikohtu otsus nr 3-1-176-12, p 7). Samas ei saa karistuse mõistmisel vaadata mööda ka kuriteo toimepannud isikust endast. Nii on ka Riigikohtu kriminaalkolleegium toonitanud, et olukorras, kus isikule on varasemate karistuste kaudu antud korduvalt võimalus enda käitumisharjumusi muuta, kuid ta jätkuvalt ei ole pidanud vajalikuks enda hoiakuid korrigeerida õiguskuulekuse suunas ning on jätkanud kuritegude toimepanemist, peab see asjaolu leidma raskemate karistusmeetmete näol väljenduse ka isikule mõistetavas karistuses. Iseäranis selge on see olukorras, kus need kuriteod on raskeliigilised (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-13-11, p 9.1). Kohtu hinnangul karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta ka seda, kui pika ajavahemiku vältel ning mitmel korral isik käitles narkootilist ainet, kui suure kogusega oli tegemist ning kas ta tegi seda omakasulistel eesmärkidel ning milles see omakasu väljendus. Kohus peab süüdistatavatele karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-10-09 väljendatud seisukohale, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt KrMS § 312 p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kõikide süüdistatavate osas karistust raskendavaks asjaoluks KarS 58 p 1 mõttes on omakasu. Kohus leiab, et narkootilise aine käitlemine omakasulistel eesmärkidel on õiguslikult eriti taunitav, arvestades seda, millised tagajärjed sellise tegevusega kaasnevad rahva tervisele. Karistust 42(59)

1-14-4047 kergendavaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine ühegi süüdistatava puhul. Ramiz Rakhmanov on nähtuvalt läbiotsimisprotokollist, mis on koostatud 27.11.2013.a, andnud välja narkootilise aine amfetamiini, seda on natuke rohkem kui kaks kilogrammi, kuid kohus leiab, et selline süüdistatava käitumine on vaadeldav süüteo avastamisele kaasaaitamisena, kuid karistust kergendava asjaoluna on võimalik arvestada süüteole aktiivset kaasaaitamist, mida käesoleval juhul ei esine. Vähetõenäoline on see, et Ramiz Rakhmanovi elukoha läbiotsimisel oleks jäänud narkootiline aine leidmata. Samuti on süüdistatav Ramiz Rakhmanov kahetsenud kuriteo toimepanemist, kuid karistust kergendava asjaoluna saab kohus arvestada ainult puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtuliku uurimise tulemusena jõudis kohus seisukohale, et süüdistatav on andnud kohati ebausaldusväärseid ütlusi, üritades vältida seda, et tema poolt toime pandud kuritegu oleks õiguslikult käsitletav kaastäideviimisena. Kohus leiab, et sellises olukorras ei ole võimalik rääkida puhtsüdamilikust kahetsusest. Puhtsüdamlik kahetsus eeldab teo siirast puhtsüdamlikku ülestunnistamist. Olukorras, kus süüdistatav oma ütlustega püüab vähendada vastutuse määra, ei ole alust rääkida seega puhtsüdamlikust kahetsusest. Süüdistatavad on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelistena esimese astme kuriteod. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka varasemat karistatust ning ka süüdistatavate süü astet kuritegude toimepanemisel, mis kohtu hinnangul sõltub süüdistatavate rollist grupiviisiliste kuritegude toimepanemisel. Karistust mõistes tuleb silmas pidada ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-4-04 välja toodut, mille kohaselt isikut ei tohi karistada KarS § 184 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu iga osateo toimepanemise eest eraldi. Taoline käsitlus viiks nn teoühtsuse põhimõtte rikkumiseni ja eraldaks ühtse inimkäitumise kunstlikult erinevateks osategudeks. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Sisuliselt tähendab see isiku suhtes teatud prognoosotsuse tegemist – kohus usub, et isik ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi, mis võimaldabki jätta mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Karistust mõistes tuleb arvestada ka KarS § 32 lg-st 2 tulenevat, mille kohaselt karistatakse teo toimepanijat vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. Vastavalt KarS § 63 lg 1 kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 392 lg 2 p 2 sätestatud kuritegude ideaalkogumiga. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-9712 on Riigikohtu praktika kohaselt ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus 315 aastat vangistust ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2-10 aastat vangistust. Seega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 43(59)

1-14-4047 on ette nähtud raskem karistus ning süüdistatavatele tuleb mõista karistus selle sätte alusel. KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette nähtud karistuse keskkmäär on 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Süüdistatava Ramiz Rakhmanovi karistus Kohus leiab, et Ramiz Rakhmanovi süü suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada tema keskset rolli narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ning ka tema poolt käideldud narkootilise aine kogus on märkimisväärne, mis suurendab süüdistatava süüd. Lisaks esineb ka üks karistust raskendav asjaolu, s.o kuriteo toimepanemine omakasu motiivil. Kohus leiab, et arvestades nimetatud asjaolusid tuleb Ramiz Rakhmanovi karistada üle sanktsiooni keskmäära jääva karistusega, milleks on 10 aastat vangistust. Karistuse alguseks tuleb lugeda 27.11.2013, mil süüdistatav vastavalt kinnipidamise protokollile kinni peeti. Nähtuvalt kaitsja poolt kohtuistungil esitatud sünnitunnistustest on kahtlustataval kaks alaealist poega ning alust ei ole kahelda ka süüdistatava ütlustes, mille kohaselt osales ta aktiivselt enda poegade kasvatamises, kuid nimetatud asjaolu ei ole aluseks karistuse määra vähendamiseks ega karistuse kandmisest tingimisi vabastamiseks. See, et süüdistataval on kaks alaealist last oli talle teada juba ka kuritegude toimepanemise ajal ning see ei suutnud ära hoida tema poolt raske rahvatervise vastu suunatud kuriteo ja maksualase süüteo toimepanemist ning seega kohus leiab, et saavutamaks karistuse erija üldpreventiivset eesmärki on käesoleval juhul põhjendatud karistuse täielik täitmisele pööramine. Süüdistatava Aleksei Blagihhi karistus Aleksei Blagihhile karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist tema poolt ainult ühel korral grupis narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses, s.o 27.11.2013.a vedas ta koos Ramiz Rakhmanoviga 712, 8 grammi amfetamiinsulfaati. Talle karistust mõistes tuleb arvestada seda, et esineb karistust raskendav asjaolu, s.o omakasu motiiv, kuna eluliselt usutav pole see, et süüdistatav otsustas vedada narkootilist ainet saamata selle eest mingit kasu, arvestades ka tema legaalse sissetuleku nappust. Samuti tuleb arvestada talle karistust mõistes sellega, et ta enda ütluste kohaselt, milles kohtul ei ole alust selles osas kahelda, sattus vanglasse septembris 2007 ja vabanes 22.-23. detsembril 2010.a enne jõule. Talt leiti narkootiline aine amfetamiin, mida ta tarvitas suvel 2007. Seega pani süüdistatav toime uue raske rahvatervise vastase kuriteo vähem kui kolme aasta möödumisel pärast eelmise vangistuse ärakandmist, mis näitab seda, et varasem karistus ei saavutanud soovitud eesmärki ning ei suutnud ära hoida süüdistatava poolt uue rahvatervisevastase kuriteo toimepanemist. Arvestades neid eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et saavutamaks ka karistuse erija üldpreventiivset eesmärki tuleb ka Aleksei Blagihhi karistada üle sanktsiooni keskmäära jääva karistusega, s.o 9 aasta pikkuse vangistusega. Kohtule ei anna alust mõista Aleksei Blagihhile teistsugust karistust see, et S xxxx nr 519173 kohaselt on süüdistatavale määratud xxx kuni 29.02.2016.a. Nähtuvalt sellest tunnistusest oli süüdistataval selline töövõimetus ka kuriteo toimepanemise ajal, mis ei hoidnud ära aga tema poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Karistuse alguseks tuleb lugeda 27.11.2013, mil süüdistatav vastavalt kahtlustatava kinnipidamise protokollile kinni peeti. Süüdistatava Sergey Nikiforovi karistus Kohus leiab, et süüdistatav Sergey Nikiforovile karistust mõistes tuleb arvestada sellega, et tegemist polnud kuriteo toimepanemise initsiaatoriga, vaid tema roll piirdus suures koguses narkootilise aine omandamisega ning üle riigipiiri toimetamisega. Ka tema puhul esineb karistust raskendav asjaolu, s.o omakasu motiiv. Samas tema süüd kergendab see, et ta käitles narkootilist 44(59)

1-14-4047 ainet sellisel kujul, mis ei olnud valmis lõpptarbimiseks, ohustades sellisel kujul rahvatervist vähem. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et süüdlase isik võib iseseisvalt teha põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsused 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistuse mõistmisel peab kohtul kujunema veendumus, et isiku suhtes on alust teha nn positiivset prognoosotsust eripreventiivses tähenduses. Kohtul käesoleval juhul selline veendumus kujunes, arvestades seda, et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kes enda ütluste kohaselt, milles selles osas pole kohtul alust kahelda, hetkel töötab ametlikult kahes erinevas töökohas ning kellel on olemas ka abipakkuvad lähedased. Samuti pole alust kahelda ka tema ütlustes, mille kohaselt tal on olemas ka vanavanetmatelt saadud elukoht. Nimetatud asjaolud peaksid aitama ära hoida seda, et Sergey Nikiforov ei pane tulevikus toime uusi kuritegusid ning teeb mõistetud karistusest sellised järeldused, mis välistavad tulevikus tema kriminaalkorras karistamise. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-80-04 jõudnud seisukohale, et isegi kui on tegemist raske kuriteoga, mille eest tuleb karistada üldreeglina reaalse vangistusega, ei saa välistada võimalust, et sellise kuriteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isik võivad evida taolisi erisusi, mis teeb karistuse tervikliku reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada Sergey Nikiforovit vangistusega alla keskmäära, s.o 5 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg 28.11.2013, so 1 päev arvata karistusaja hulka ja mõista Sergey Nikiforovile lõplikult ärakandmisele 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohus peab võimalikuks jätta Sergey Nikiforovile mõistetava karistuse täielikult täitmisele pööramata kohaldades KarS §-i 73 ning sama paragrahvi lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks määrata katseajaks 5 aastat. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o 11.12.2014.a. Kohus leidis seega, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud süüdistatava Sergey Nikiforovi karistamine ka nn šokivangistusega, kuna see tooks tõenäoliselt kaasa süüdistatavale töökoha kaotuse ning arvestades seda, et üldteada asjaoluna on Ida-Virumaal raske leida tööd, siis pärast osalise vangistuse ärakandmist oleks suure tõenäosusega raskendatud süüdistatava resotsialiseerumine.

V KarS § 184 lg 5 p 2 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kohaldab kohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 832 sätestatule. Kuriteo toimepanemise ajal ja kuni 07.03.2014.a kehtinud KarS § 832 lg 1 kohaselt, mis on süüdistatava suhtes kergem regulatsioon võrreldes kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva redaktsiooniga, mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase (kehtiva redaktsiooni kohaselt vähemalt üheaastase) või eluaegse vangistusega, konfiskeerib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt erandina võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel ja ulatuses konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. 2013. a kuni 07.03.2014.a kehtinud KarS § 832 lg 3 kohaselt konfiskeerimist ei kohaldata kolmanda isiku varale, mis on omandatud rohkem kui viis aastat enne kuriteo toimepanemist. KarS § 832 lg 4 kohaselt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimisel arvestatakse käesoleva seadustiku § 831 lõikes 3 sätestatut, mille 45(59)

1-14-4047 kohaselt süüteoga saadud vara võib jätta osaliselt või täielikult konfiskeerimata, kui konfiskeerimine oleks süüteo asjaolusid või isiku olukorda arvestades ebamõistlikult koormav või kui vara väärtus on vara hoiu-, võõrandamis- või hävitamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalselt väike. Kohus võib tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi eseme võrra. KarS § 84 kohaselt kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-4-11 andnud juhised, kuidas tuleb tõlgendada KarS § 84 regulatsiooni. Nimetatud otsuse p 9 kohaselt KarS § 84 moodustab konfiskeerimise regulatsiooni suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Sarnaselt KarS §-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärgiks takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Kriminaalpoliitilisi eesmärke silmas pidades pole seetõttu loogiliselt põhjendatav ka kriminaaltulu ära tarvitanud või selle konfiskeerimise vältimiseks võõrandanud isikute soodsam karistusõiguslik kohtlemine võrreldes nende isikutega, kellel kriminaaltulu või selle arvelt soetatud vara jätkuvalt alles on. Kolleegiumi arvates võimaldab just see teha järelduse, et konfiskeerimise asendamine on lubatav ka KarS § 832 lg-s 1 kirjeldatud kriminaaltulu osas. Sama otsuse punkt 10 kohaselt võib samale järeldusele jõuda ka KarS § 84 grammatilise tõlgendamise tulemusena. Nimelt räägitakse KarS §-s 84 süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamisest. KarS § 3 lg 2 kohaselt hõlmab süüteo mõiste kuritegusid ja väärtegusid. KarS § 831 võimaldab konfiskeerida süüteo, KarS § 832 aga kuriteoga saadud vara. Laiemas mõttes võib seega mõlema normi puhul rääkida süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara konfiskeerimisest. Sellest järeldub samuti, et KarS §-s 84 märgitu hõlmab nii KarS § 831 kui ka §-s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist. Nimetatud Riigikohtu lahendist tuleneb ka see, et KarS § 832 lg 1 kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Kõnealuse sätte mõttes pole kirjeldatud seose tuvastamine nõutav, nagu pole nõutav seegi, et laiendatud tulukonfiskeerimine saaks järgneda üksnes omakasulise kuriteo toimepanemisele. KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Vastavalt KarS § 832 lg 1 teisele lausele peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav. Kriminaalkolleegium on ka varasemas praktikas osutanud, et KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi. Prokurör esitas kohtule kriminaaltulu kokkuvõtte, mis kohtu hinnangul ei ole tulenevalt KrMS §st 63 iseseisvaks tõendiks ning see tuleb tõendikogumist välja jätta. Sisuliselt on tegemist KrMS §-s 4034 reguleeritud konfiskeerimismenetluse kokkuvõttega, mis on abistavaks materjaliks prokurörile konfiskeermistaotluse esitamiseks kohtule. Samuti kohus leiab, et vaatlusprotokollil, mis on koostatud 03.04.2014.a ning mille kohaselt on vaatluse tulemusena tuvastatud, et K B pangakontodelt ajavahemikul 01.01.2008-06.01.2014 ei ole teostatud mitte ühtegi ülekannet Elion Ettevõtted AS-ile ei oma käesolevas kriminaalasjas mingit tõenduslikku tähendust ja see tuleb seetõttu jätta tõendikogumist välja. Samuti tuleb tõendikogumist välja jätta kinnistusraamatu väljavõtted, millest nähtub, milline kinnisvara kuulub kolmandale isikule K B , kuna need tõendid 46(59)

1-14-4047 ei oma käesolevas kriminaalasjas tõenduslikku tähendust konfiskeerimise taotluste põhjendatusele hinnangu andmisel. Süüdistatava Ramiz Rakhmanovi vara konfiskeerimine Prokurör on palunud KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Ramiz Rakhmanovilt tema kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 265 eurot, mis on Viru Maakohtu 05.03.2014.a määrusega arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole tulenevalt vara arestimise protokollist. KarS § 84 alusel palus prokurör mõista Ramiz Rakhmanovilt konfiskeerimise asendamiseks välja 8436, 17 eurot, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva selle vara väärtusele, milline on ära tarvitatud. Tulenevalt tõendist Ramiz Rakhmanovi maksustatava tulu kohta, siis 2012.a tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 3352 eurot. 27.01.2014.a koostatud õiendist nähtuvalt oli Ramiz Rakhmanovi neto sissetulek (aasta väljamakse summast on lahutatud aasta tulumaksu, töötuskindlustuse ja kogumispensioni summad) 2008.a 12 348, 2012.a 3159, 52 ja 2013.a 599, 04. Isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolliga koos lisadega on tõendatud see, et Ramiz Rakhmanov on saanud tulu teadmata allikast 8701, 17 eurot. Nimelt tuleneb selle protokolli punktist 8, et Ramiz Rakhmanovi legaalne sissetulek perioodil 01.01.2008-10.12.2013 oli kokku 21 941, 44 eurot. Isiku tegelikud kulutused perioodil 01.01.2008-10.12.2013 olid kokku 30 354, 66 eurot ning vara seisu muutus (varad suurenesid) oli sama perioodil kokku 287, 96 eurot. Nimetatud järeldusi kinnitavad nimetatud vaatlusprotokolli lisad. Tulenevalt vara arestimise protokollist, mis on koostatud 27.03.2014.a, KrMS § 142 lg 7 alusel võeti Ramiz Rakhmanovilt ära käesolevas protokollis kirjeldatud sularaha kokku summas 265 eurot, mis on 17.03.2014.a paigutatud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Seda, et Ramiz Rakhmanovilt võeti ära 265 eurot kinnipidamisel tõendab ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli punkt 9.2. Viru Maakohus on andnud 05.03.2014.a määrusega loa selle summa arestimiseks ning tulenevalt Politsei- ja Piirivalveameti raha tagatiskontole kandmise määrusele, mis on koostatud 17.03.2014.a, on määratud kanda 27.11.2013.a Ramiz Rakhmanovi kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud rahasumma 265 eurot Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Seda, et see summa on kantud eeltoodud tagatiskontole tõendab SEB sularaha sissemakse kviitung. Ramiz Rakhmanovi poolt antud ütluste kohaselt ta pidi saama amfetamiini valmistamise eest 500 eurot ühe korra eest ning tema kinnipidamisel 250 eurot see oli ettemaks. Ta andis loomulikult kasutada enda kliendikaarte: Fama, Maxima, Statoili, põhimõtteliselt kõikide toidupoodide kaarte ja samuti ehituspoodide kaarte: ABC, 1000 pisiasja ja Espak. Mõnikord ta andis neile, kes vajasid mingit allahindlust. Statoili kaardi andis ta poistele, kes töötasid VKG-s. Nad käisid ja tankisid seal tema kaardiga. Ehituspoodides kui keegi vajas allahindlust. Ta sai raha selle eest kui käis Eestist second-hand kaupa laadimas Venemaal. Kohus leiab, et süüdistatava Ramiz Rakhmanovi poolt antud ütlused on paljasõnalised ning ta ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit enda väidete tõendamiseks. Vastavalt KarS § 832 lg 1 teisele lausele peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav. Kuna Ramiz Rakhmanov seda teinud ei ole ning arvestades toime pandud kuritegude olemust ning isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust on kohtul alus eeldada, et 265 eurot, mis võeti ära Ramiz Rakhmanovi kinnipidamisel ning samuti tema poolt saadud tulu teadmata allikast 8701, 47(59)

1-14-4047 17 eurot on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kuna viimati nimetatud summat enam alles ei ole on selle summa puhul põhjendatud KarS §-i 84 kohaldamine. Ka konfiskeerimise asendamise eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et prokuröri konfiskeerimise taotlused seoses süüdistatava Ramiz Rakhmanoviga on põhjendatud. Seega tuleb KarS § 832 lg 1 alusel Viru Maakohtu 05.03.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-1839 Ramiz Rakhmanovilt arestitud sularaha summas 265 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole, konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 84 alusel mõista konfiskeerimise asendamisena Ramiz Rakhmanovilt välja riigituludesse 8436, 17 (8701, 17 eurot - 265 eurot) eurot kohtuotsuse jõustumisel, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva selle vara väärtusele, milline on ära tarvitatud. Süüdistatava Aleksei Blagihhi ja kolmanda isiku K B vara konfiskeerimine Prokurör on palunud KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Aleksei Blagihhilt tema elukoha, aadressil xxx läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha summas 45 eurot, mis on Viru Maakohtu 29.01.2014.a määrusega arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole tulenevalt vara arestimise protokollist ja raha tagatiskontole kandmise määrusest ning AS SEB Pank sularaha sissemakse kviitungist. Süüdistatava Aleksei Blagihhi ütluste kohaselt oli 45 euro puhul, mis oli temalt ära võetud ja arestitud, tegemist jäägiga tema pensionist. Vaatlusprotokollist, mis on koostatud 15.01.2014.a, nähtub, et Aleksei Blagihh on 05.11.2013.a saanud xxx eurot ja samal kuupäeval ka xxx 53, 70 eurot ning ta on enda kontolt võtnud sularahas välja 15.11.2013.a 220 eurot. 27.11.2013.a läbiotsimisprotokolli kohaselt, mis on koostatud 27.11.2013.a, otsiti läbi Aleksei Blagihhi elukoht xxx ning läbiotsimisega leiti elutoast diivani pealt teksapüskte vasakust taskust sularaha kokku 45 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik tõsikindlalt asuda seisukohale, et süüdistatav on andnud 45 euro päritolu osas tegelikkusele mittevastavad ütlused ja elukohast xxx ära võetud 45 euro puhul ei ole tegemist Aleksei Blagihhi legaalse tuluga. Tegemist on küll süüdistatava Aleksei Blagihhi paljasõnalise väitega 45 eurot päritolu kohta, kuid kohus leiab, arvestades konfiskeerimise taotluses ära toodud vara iseärasusi pole võimalik ka välja tuua, milliseid tõendeid oleks olnud süüdistataval antud olukorras võimalik esitada enda väite tõendamiseks. Seega kohus leiab, et prokuröri taotlus konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel Aleksei Blagihhilt tema elukoha aadressil xxx läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha summas 45 eurot, mis on Viru Maakohtu 29.01.2014.a määrusega arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole, tuleb jätta rahuldamata. Samuti palus prokurör KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Aleksei Blagihhilt ära võetud tahvelarvuti iPad (IMEI-koodiga 013214007138813, mudel A1430, 64GB). Vara arestimise protokolli kohaselt, mis on koostatud 27.03.2014.a, KrMS § 142 lg 7 alusel võetakse Aleksei Blagihhilt ära tahvelarvuti iPad, mis on paigutatud Politsei- ja Piiirvalveameti hoiuruumi aadressil Tööstuse 52, Tallinn. Nimetatud iPad on arestitud Viru Maakohtu 29.01.2014.a määrusega. Tulenevalt tõendist Aleksei Blagihhi maksustatava tulu kohta 2012.a tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 2429 eurot. Õiendi 48(59)

1-14-4047 kohaselt, mis on koostatud 09.01.2014.a, puudusid Aleksei Blagihhi kohta Maksu- ja Tolliameti andmebaasis andmed talle perioodil 01.2008-12.2013 tehtud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksetega maksustatavate tulude kohta. Nähtuvalt vaatlusprotokollist, mis on koostatud 15.01.2014.a, on Aleksei Blagihhi peamiseks sissetulekuks aastatel 2008-2013 xxx ja xxx ning nendel aastatel on ta teinud sularaha sissemakseid enda arvelduskontodele vaid 2012. a ning summaks oli 40 senti. Süüdistatava Aleksei Blagihhi ütluste kohaselt ostis ta selle tahvelarvuti odavalt. Ta saab xxx ja ta ostis odavalt, kuna ta ostis selle 25 euro eest eesmärgiga parandada ja jätta endale. Kohus leiab, et Aleksei Blagihh ei ole tõendanud seda, et tahvelarvuti iPad on omandatud legaalsete vahendite arvel. Õiendiga koos lisadega, mis on koostatud 14.01.2014.a, on tõendatud see, et sellise tahvelarvuti keskmine turuväärtus 14.01.2014.a seisuga on 455 eurot. Kohus leiab, et Aleksei Blagihhi ütlused, mille kohaselt tegemist on katkise tahvelarvutiga, mille omandas ta 25 euroga on paljasõnalised, kuna süüdistatav ei esitanud ühtegi tõendit enda väidete tõendamiseks. Võimalik oleks olnud näiteks taotleda tunnistajana selle isiku ülekuulamist, kellelt tahvelarvuti osteti. Arvestades Aleksei Blagihhi legaalset sissetulekut, mis nähtub vaatlusprotokollist koos lisadega, mis on koostatud 15.01.2014.a, siis kohus leiab, et süüdistataval ei olnud võimalik omandada seda enda legaalsest sissetulekust ning seega kuulub see arvuti konfiseerimisele KarS § 832 lg 1 alusel, kuna selle eest ei ole kohtu hinnangul tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. KarS § 832 lg 2 p 1 alusel palus prokurör konfiskeerida kolmanda isiku K B pangakontol nr xxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank olevad rahalised vahendid summas 3055, 51 eurot, mis on Viru Maakohtu 29.01.2014.a määrusega arestitud. Kohus leiab, et prokuröri taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna pole võimalik asuda seisukohale, et kolmanda isiku AS-is SEB Pank kontol olevad rahalised vahendid on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel. Kohus leiab, et vaatlusprotokolliga, mis on koostatud 14.01.2014.a, on tõendatud see, et K B on kandnud enda AS Swedbanga arveldusarvelt enda AS SEB Pank pangakontole 04.12.2013.a 8000 eurot, 20.12.2013.a 8000 eurot ja 23.12.2013.a 15 000 eurot. Kokku seega 31 000 eurot. Nähtuvalt kolmanda isiku AS SEB Pank konto väljavõttest oli enne 04.12.2013.a tema kontol 2 403, 37 eurot. Lisaks sellele on enne vara arestimist K B AS SEB Pank arvelduskontole kantud järgmised õiguspärased rahasummad: 05.12.2013.a 344, 79 eurot (xxx); 06.12.2013.a 210, 98 eurot (xxx); 17.12.2013. a 32, 95 eurot (BAKKER HOLLAND OÜ rahatagastus); 01.01.2014.a 0, 05 eurot (intress); 03.01.2014.a 347, 13 eurot (xxx) ja 08.01.2014.a 210, 98 eurot (xxx). Kokku seega 1146, 88 eurot. Kuna kolmanda isiku AS SEB Pank pangakontol olevad õiguspäraselt saadud rahalised vahendid moodustavad kokku 3550, 25 eurot, mis on suurem kui selle konto lõppsaldo, siis kohus leiab, et pole võimalik asuda tõsikindlalt seisukohale, et Viru Maakohtu 29.01.2014.a määrusega arestitud rahalised vahendid K B AS SEB Pank pangakontol summas 3055, 51 eurot on omandatud täielikult või olulises osas Aleksei Blagihhi arvel. Nähtuvalt vara arestimise protokollist, mis on koostatud 03.02.2014.a, moodustas K B AS SEB Pank pangakonto nr xxxxxxxxx saldo arestimise hetkel (29.01.2014.a kell 16:49) 2803, 77 eurot, seega väiksema summa kui konfiskeerimistaotluses ära toodu. KarS § 832 lg 2 p 1 alusel palus prokurör konfiskeerida kolmandale isikule K B kuuluva sõiduauto BMW 745I L (reg nr xxx, VIN-kood: WBAGN61060DP82571), mis oli Aleksei Blagihhi kasutuses. Nimetatud sõiduauto, mis on arestitud Viru Maakohtu 29.01.2014.a määrusega ning asub vara arestimise protokolli, mis on koostatud 03.02.2014.a, kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti kinnisel territooriumil aadressil Tiigi 9, Narva. Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt nr 323 on koostatud 49(59)

1-14-4047 03.02.2014.a ja autotarvikutena registreerimistunnistus nr EK160332.

on

ära

märgitud

võti

(signalisatsioonipult)

ja

Tulenevalt õiendist, mis on koostatud 13.01.2014.a nähtub, et K B sai 2008.a tulu 63 832 krooni, 2009.a 58 902 krooni, 2010.a 59 592 krooni, 2011.a 3810 eurot, 2012.a 3932 eurot ja 2013.a 2759, 13 eurot. Õiendist, mis on koostatud 14.01.2014.a, nähtub, et M B , kes on süüdistatava Aleksei Blagihhi isa ja kolmanda isiku abikaasa, sai tulu 2008.a 58 023 krooni, 2009.a 62 904 krooni, 2010.a 66 282 krooni, 2011.a 4208 eurot ja 2012.a 4317 eurot ja 2013.a 4481, 28 eurot. Maanteeameti poolt 03.01.2014.a kirja lisana saadetud väljavõttest liiklusregistri registrikannetest sõiduauto BMW 745i L, reg nr xxx MNC kohta ja nende kannete tegemisel esitatud alusdokumentidest nähtub, et 22.08.2013.a on kantud omanikuna sisse K B ja selle sõiduki vastutavaks kasutajaks on Ramiz Rakhmanov ning kasutajateks Aleksei Blagihh ja A A ning olemas on ka taotlus nr N72591, mille kohaselt K B palub muuta registriandmeid seoses omaniku vahetusega ning selle mootorsõiduki müügileping on sõlmitud 21.08.2013.a ning ostjaks on K B. Seega pole tulenevalt 2013.a kehtinud KarS § 832 lg-st 3 kolmandale isukule kuuluva vara konfiskeerimine välistatud, kuna mootorsõiduk ei ole omandatud rohkem kui viis aastat enne kuriteo toimepanemist. Tulenevalt õiendist, mis on koostatud 14.01.2014.a ja selle lisast on sõiduauto BMW 745I L registeerimisnumbriga xxx MNC keskmine turuväärtus 13.01.2014.a seisuga 6700 eurot. Süüdistatava Aleksei Blagihhi ütluste kohaselt tal oli auto kasutusel BMW 745il, xxx MMC. Ema ostis selle auto. Ema andis talle raha, aga ta ise ostis selle. See oli ema raha, aga sõitis tema. Ema andis talle raha, aga auto järgi ta käis ise Tallinnas. Ema andis 5700 või 5750. Kolmanda isiku ütluste kohaselt tal on xxx, eestkostja toetused, põllumajandusest tulu. Tal on maa, kus asub suvila, kus nad elavad ja see on 4000 ruutmeetrit, kus tal on kasvuhooned, kus ta kasvatab kurke, tomateid ja teisi juurvilju. Samuti on tal palju metsast korjatud erinevaid marju. Samuti tegeleb ta kalaga – silmudega. Ta ostab silmud ja siis teeb valmistoodangut. Tegeleb kõigega, mida saab metsast: erinevaid marju, läheb seeni. Kõik läheb käiku. Tal on ehitis, tal on maja ehitus ja nad elavad selles majas alates aastast 1989. Ta hakkas selle ehitamisega tegelema 9 aastat tagasi, kui läks xxx. Selleks, et midagi ehitada hakkas ta põllumajandusega tegelema. Selline raha tal oli sellistest allikatest. Üks tema kasvuhoone on väga suur 25 m x 5 m, kus kasvavad tomatid ja järgmised kasvuhooned on 10 meetrilised. Seal on ainult kurgid. Samuti “Oktoobris” tal on suvilas ka kasvuhoone 10 meetriline, seal on ka kurgid, tomatid ja rohelist, mida on võimalik müüa: sibulat, küüslauku. Seda, mis toob sisse põllumajandus ta ei pannud kõike isegi panka, ainult osaliselt kandis sisse. Ehitamine maksab palju, ta läheb ostab midagi ja tal on limiit 300 eurot ja siis hakkab otsima, üks annab, teine annab, siis tagastab seda raha. Selletõttu ta hoidis raha kodus. Muidugi tuleb magada ainult 4 tundi ööpäevas ausalt ja avameelselt öeldes. Ta ei ole kunagi kirja pannud kui palju tuleb raha, aga suveperioodil tal oli kas tuhat eurot või isegi rohkem. 1000 eurot see oli päevas kui nad suvel müüsid metsmaasikaid 3 eurot ühe klaasi eest. Selle juurde veel lisandub väga palju asju ja siis vaadake ise. Mõnikord, kui tal kogunes mingi summa ja ta ei kulutanud seda ehitamisele ja tuli talv, siis mõnikord ta jättis raha koju, aga mõnikord pani arvelduskontole oli ka nii. Tema poeg unistas BMW autost ja kuna pojal oli hea eluviis: ei joonud, ei suitsetanud, samuti siin oli öeldud, et kunagi narkootikumid olid ja see oli kunagi tema haiguseks. Poeg enam sellega ei tegelenud ja nad otsustasid abikaasaga, et aitavad teda. Ta andis raha auto ostmiseks. Nad koos abikaasaga otsustasid ja andsid raha. See raha ei olnud võetud arvelduskontolt. Need olid kogutud nendest põllumajandussaaduste müükidest. Ta andis oma allkirja ARK-is. Selliseid 1000 euroseid päevi aastas oli juuni, juuli ja siis edasi on juba vähem. Juunis-juulis oli iga päev 1000 eurot sissetulek ilma puhkepäevadeta. Ta üldse ei pannud seda raha 50(59)

1-14-4047 kuskile, sest ta kohe kasutas seda. Tal on ehitus ja see on väga kallis. Talle on Narva-Jõesuu Linnavalitsus väljastanud loa müümiseks turul. Kohus leiab, et kolmanda isiku ütlused seoses sõiduauto BMW 745I L (reg nr xxx MNC) ostu finantseerimisega ei ole usaldusväärsed, kuna ta on andnud vastuolulisi ütlusi kohtueelses menetluses ja kohtus selle kohta, kas ta teadis, et ta pojal on juhiload. Kohtus antud ütluste kohaselt ta teadis, et ta pojal olid juhiload. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ning avaldas kolmanda isiku ütluste usaldusväärsuse kontrolli eesmärgil viimase poolt kohtueelsel uurmisel antud ütlused: “Mina ei ole selle autoga sõitunudki. Sellega sõitis minu poeg Aleksei, kuigi tal autolube pole. Minu teada andis ta autot kasutada ka Ramizile.” Kolmas isik on selgitanud seda vastuolu selliselt, et ta isegi ei tea, kuidas siin öelda. Üldse tema pojal olid juhiload, sellest ta teab. Äkki ta kaotas need. Kohus leiab, et kolmas isik ei ole usutavalt ja arusaadavalt osanud selgitada seda vastuolu tema poolt kohtueelses menetluses antud ütluste ja kohtumenetluses antud ütluste vahel. Kohtuistungil on ta välja toonud, et äkki poeg kaotas need juhiload, kuid kohtueelsel uurimisel on ta kindlalt teatanud, et juhilube tema pojal ei ole. Kolmas isik on ka öelnud, et närvilisus loomulikult mõjutas tema vastuseid. Ta ei teadnud, mida rääkida. Kohus leiab, et kui ülekuulatav soovib anda ausaid tegelikkusele vastavaid ütlusi, siis ei tohiks tekkida sellist küsimust, mida rääkida. Kohus leiab, et kolmanda isiku ütluste ebausaldusväärsust tõendab ka õiend, mis on koostatud 03.04.2014.a koos lisaga, millest nähtuvad andmed kodumaiste aiasaaduste kohta Tallinna turgudel aastal 2012. Keskmiseks aiasaaduste kilohinnaks oli 3, 89 eurot kilo. Kohus leiab, et aiasaaduste sellise kilohinna puhul pole eluliselt usutav see, et on võimalik teenida suvekuudel 1000 eurot päevas, kuna üldteada asjaoluna ei ole Narva-Jõesuu linna puhul tegemist suurlinnaga. Kohus leiab, et kolmandal isikul oli aiasaaduste müügiga võimalik teenida kena lisa enda ja enda abikaasa pensionile. Samas kohtul pole alust kahelda kolmanda isiku ütlustes selles osas, et ta tegeleb ka enda maja lõpuni ehitamisega, kuna seda kinnitab ka vaatlusprotokoll, mis on koostatud 15.01.2014.a ning millest nähtub, et kolmanda isiku abikaasa on 24.12.2013.a ja 31.12.2013.a teostanud sisseoste kaupluses Ehituse ABC. Nimetatud kauplus müüb üldteada asjaoluna ehitusmaterjale. Seega olid kolmandal isikul ka tavapärasemast suuremad väljaminekud ning säästude tekkimine sellises olukorras, millest osta enda juhtimisõiguseta pojale sõiduauto, ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav. Seda, et kolmas isik ja süüdistatav Aleksei Blagihh on andnud tegelikkusele mittevastavaid ütlusi seoses sõiduauto BMW 745I L (reg nr xxx MNC) ostu finantseerimisega kinnitab kohtu hinnagul lisaks eeltoodule ka see, et nad on andnud erinevaid ütlusi selle kohta, kui palju K B andis raha Aleksei Blagihhile auto ostmiseks. Viimase ütluste kohaselt oli selleks summaks 5700 või 5750. Samas kolmanda isiku ütluste kohaselt andis ta 6000. Seal tee peale veel lisaks. Kui poeg ostis väiksema raha eest, siis oli hea. Kohus leiab, et kolmas isik K B on omandanud sõiduauto BMW 745I L (reg nr xxx MNC) täielikult Aleksei Blagihhi arvel, kellel puudus aga selline legaalne sissetulek, mis võimaldaks järeldada, et tegemist on õiguspäraselt saadud vahendite arvel soetatud sõiduautoga. Kohus leiab, et kolmas isik K B oli teadlik ka sellest, et tema pojal pole võimalik sellist sõiduautot omandada legaalsete vahendite arvel ning vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning KarS § 832 lg 2 p 1 alusel tuleb konfiskeerida kolmandale isikule K B kuuluv sõiduauto BMW 745I L (reg nr xxx MNC, VIN-kood: WBAGN61060DP82571).

51(59)

1-14-4047 KarS § 84 alusel palus prokurör mõista Aleksei Blagihhilt konfiskeerimise asendamiseks välja 62 669, 49 eurot, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva selle vara väärtusele, milline on ära tarvitatud. Vaatlusprotokollist, mis on koostatud 14.01.2014.a ning kus on vaadeldud K B AS SEB Pank pangakontot nr xxxxxxxxx ajavahemikul 01.01.2008-10.01.2014 ja AS Swedbank pangakontot nr xxxxxxxxx ajavahemikul 01.01.2008-06.01.2014 nähtub, et 2013.a on K B Swedbanga pangakontodele kantud sularaha kokku 63 770 eurot ning SEB Panga kontole 2820 eurot. Kokku seega 66 590 eurot. See, et vaatlusprotokollis kajastatud ülekanded on tehtud Aleksei Blagihhi poolt on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle lisaks oleva fototabeliga, mis on koostatud 28.03.2014 ja kus on vaadeldud fotosid ja videofaile, millest nähtub Aleksei Blagihhi poolt kolmanda isiku K B pangakontodele sissemaksete tegemine. Seda, et kolmanda isiku K B Swedbanga kontole on sissekande teinud Aleksei Blagihh on nimetatud vaatlusprotokolliga tõendamata kokku 1725 (75+1150+180+290+20+10) euro ulatuses ning SEB Panga konto puhul kokku 320 (220+100) euro ulatuses. Kohus leiab, et seega tuleb nimetatud summade ulatuses vähendada summat, mida saab lugeda Aleksei Blagihhi poolt kolmanda isiku kontodele sissekantuks. Kokku kandis Aleksei Blagihh seega K B kontodele 2013.a 64 545 eurot. Õiendist, mis on koostatud 14.01.2014.a koos lisadega nähtub, kus Narvas asuvad pangaautomaadid, mida kasutas Aleksei Blagihh sissemaksete tegemiseks. Seda, et süüdistatav Aleksei Blagihh kasutas enda ema Swedbanga kaarti tõendab ka läbiotsimisprotokoll, mis on koostatud 27.11.2013.a ning mille kohaselt on süüdistatava Aleksei Blagihhi elukohast xxx elutoast diivani pealt teksapükste vasakust taskust leiti Swedbank seenior kaart K B nimele. Süüdistatav Aleksei Blagihh on andnud kohtumenetluses ütlused, mille kohaselt ta kasutas enda xxx K B pangakaarti. xxx andis talle Swedbanga oma, sest tema konto on arestitud, ta ei saanud kasutada pangateenuseid. Ta pani sinna võõrast raha. Tema poole pöördus üks tema tuttav, kellel on arestitud kontod, palvega hoida tema raha. Ta nõustus. Tuttav andis talle 5% sellest summast, mida ta kandis sisse. Selline koostöö algas kuskil 2012.a lõpust. See inimene mõnikord käis tema juures ja palus raha kontolt välja võtta ja siis anda talle. Ta hoidis võõra inimese raha sel moel 65 000 eurot. Asi on selles, et sellel inimesel oli kogu aeg vihik kaasas ja ta andis oma allkirja sinna, kui ta võttis mingi raha tema käest või andis talle mingi raha, kuhu oli määratud ka jääk. Need 5% andis see inimene talle eraldi, ta ei pannud neid kontole. Ta ei või seda inimest nimetada, et selle raha eest tapetakse ilma mingi kahtlemiseta. Ta teab, et peale tema vahistamist see inimene tuli tema ema juurde ja ema andis need talle. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ning KrMS § 289 lg 1 ja § 293 lg 1 alusel avaldas süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: “Olen kasutanud minu xxx K B pangakaarti. Enne minu kinnipidamist minu xxx andis mulle oma pangakaardi, et osta talle toidukaupu. Ma ei mäleta täpselt, millal minu xxx mulle pangakaardi andis, see võis olla mõned päevad enne minu kinnipidamist. Enne seda ma ei ole ema nimel olevaid pangakaarte tehingute teostamiseks kasutanud”. Süüdistatav selgitas vastuolu enda kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel sellega, et esiteks ta kartis, et kui see raha ilmneb, kuna see on võõras raha, siis tal tekkivad suured probleemid ja äkki nad tekivad ka tema lähedastel. See on kõik.

52(59)

1-14-4047 Kohus leiab, et süüdistatav pole osanud usutavalt ja arusaadavalt selgitada, misk ta on andnud kohtueelsel uurimisel ja kohtus niivõrd vastuolulisi ütlusi. Kohus leiab, et kui isegi jaatada seda, et Aleksei Blagihh kandis enda ema kontole teise inimese raha, siis ei takistanud tal miski ka kohtueelsel uurimisel seda öelda isikut konkretiseerimata. Samuti vaadates A. Blagihhi poolt enda ema kontole kantud ebamääraseid rahasummasid, siis ei ole eluliselt usutav see, et tegemist oli kellegi teise raha sissekandmisega K B kontodele. Samuti pole eluliselt usutav, et keegi on valmis sellise teenuse eest maksma 5% sissemakstavast summast, kuna üldteada asjaoluna pole pangakonto ainuke koht, kus on võimalik sularaha hoida. Seega kuna süüdistatav on andnud kohtu hinnangul ebausaldusväärseid ütlused seoses tema poolt enda ema kontodele kantud rahasummadega leiab kohus, et tema ütlused kui ebausaldusväärsed tuleb jätta tõendikogumist välja, sest need on ka paljasõnalised. Kolmas isik K B andis kohtuistungil ütlused, mille kohaselt poeg palus, et anna talle, kuna tema arvelduskonto on arestitud. Arusaadav, see on poeg, kuidas ta ei anna, andis. See oli Swedbank. Ta ei tundnud huvi selle arvelduskonto vastu selle ajani kui Ljoša kinni peeti. Isegi siis ta ei tundnud huvi, aga umbes nädal pärast tema kinnipidamist tuli inimene – keskealine veel noor inimene, koputas uksele ja ütles, et Ljoša peeti kinni, aga tema arvel on minu raha ja ütles, et 65 000. See inimene ütles, et palun tagastage mulle 65 000. Ta ütles, et ta uurib seda asja ja järgmisel päeval või kahe päeva pärast Aleksei helistas talle ja ütles, et tuleb inimene, aga arvel on selline summa ja ütles, et palun anna ära see ei ole meie oma, anna talle koheselt. Ta andis ja hakkas rahulikult magama. Ta ütles, et tulge palun jaanuaris, ta ei mäleta isegi kuupäeva, ei hakka ütlema ja ta andis talle raha ja inimene läks ära ja kõik. Ta andis sularahas. Mehe arvel oli, tema konto SEB Pangas ja Swedbangas ja ta võttis raha nendelt kontodelt. Ta hakkas raha sealt võtma ja pani raha kokku. Kolmest kontost oli vajadus raha võtta, et oleks kiiremini ja probleemi ei tekiks. Seal on mingid piirangud panga poolt sularaha väljavõtmiseks. Ta pani kuidagi, et tal oleks 3500 eurot, et ta saaks rohkem välja võtta. Iga kord, kui tahad rohkem võtta, siis kirjutab, et soovitav summa ei ole lubatav. Ta andis ära 65 000. Tema Swedbanga arvelduskontol oli peale Aleksei Blagihhi kinnipidamist 66 000, 65 000 ta andis ära, aga see summa, mis oli rohkem kui 65 000 – see on see summa, mis tal oli siis, kui ta andis kaardi Alekseile. Ta täpselt ei mäleta, aga ligikaudu 3000 oli tal SEB Pangas raha kui ta hakkas kandma sinna raha üle Swedbangast. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas kolmanda isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mill kohaselt: “ Minu poeg ei ole kasutanud minu pangakaarte, kaart oli mõnikord tema käes, et ta tooks meile toitu ja muid vajalikke asju. Ka tema kinnipidamise ajal oli nii, et ootasime, et ta tooks meile toitu ja seetõttu ka pangakaart oli tema käes. Need rahalised vahendid on minu omad ja nende päritolu olen juba eelnevalt selgitanud.” Kolmas isik selgitas seda vastuolu enda kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlustes selliselt, et kui tulevad politseitöötajad koos koeraga, siis ei tea mida öelda. Ta võttis süüd enda peale, et mitte halba teha oma pojale. Tal polnud kaitsjat või kedagi, kes ütleks talle. Nendest politseitöötajatest ei tundnud ta ohtu, aga oht oli selles, et äkki ta ütleb midagi valesti. Ei olnud kaitsjat ega advokaati ega kedagi, kes ütles, kuidas õigesti öelda. Ta ei tahtnud sellest inimesest, kellele ta raha andis, rääkida, et temalt ei hakkaks keegi küsima, kus mille jaoks. Ta ei hakanud temast rääkima. Ta ei tahtnud, et see olukord, millesse ta sattus, muutuks veel halvemaks. Ta otsustas praegu seda rääkida, sest kohus on kohus. Kohtus on kõik objektiivne, siin on tema kaitsja ja ta arvab, et kohtus peab rääkima tõtt nii nagu on. Kohus leiab, et kolmas isik ei osanud usutavalt selgitada seda, miks ta on kohtueelsel uurimisel ja kohtus andnud diametraalselt erinevad ütlused selle kohta, kellele kuulusid tema Swedbanga kontol olnud 65 000 eurot ning selles osas tuleb tema ütlused kui ebausaldusväärsed jätta tõendikogumist välja. Kui ütlusi andev isik soovib anda tegelikkusele vastavaid ütlusi, siis puudub tal vajadus kaitsja või advokaadi järele, kes ütleks, kuidas õigesti öelda. 53(59)

1-14-4047

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Aleksei Blagihh ei ole tõendanud seda, et tema poolt enda ema kontodele kantud sularaha on täielikult või olulises osas õiguspäraselt omandatud. Kuna süüteoga saadud vara äravõtmine pole võimalik, siis peab kohus prokuröri taotlust põhjendatuks ning mõistab KarS § 84 alusel Aleksei Blagihhilt konfiskeerimise asendamiseks välja 64 545 eurot, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva selle vara väärtusele, milline on ära tarvitatud. Süüdistatava Sergey Nikiforovi vara konfiskeerimine Prokurör palus KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Sergey Nikiforovilt tema elukoha aadressil xxx läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha summas 150 eurot, mis on Viru Maakohtu 05.03.2014.a määrusega arestitud ja kantud Politsei- ja Piirvalveameti tagatiskontole vastavalt raha tagatiskontole kandmise määrusele. Samuti palus prokurör KarS § 84 alusel mõista Sergey Nikiforovilt konfiskeerimise asendamiseks välja 6072, 44 eurot, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva selle vara väärtusele, milline on ära tarvitatud. Nähtuvalt tõendist Sergey Nikiforovi maksustatava tulu kohta süüdistatav Sergey Nikiforov 2012.a aastal tuludeklaratsiooni ei esitanud. Nähtuvalt õiendist, mis on koostatud 27.01.2014.a, sai Sergey Nikiforov 2008.a 60 237 krooni (neto summa arvutamisel on aasta väljamakse summast lahutatud aasta tulumaksu, töötukindlustuse ja kogumispensioni summad). 2013.a sai süüdistatav kokku 746, 04 eurot. Süüdistatava Sergey Nikiforovi ütluste kohaselt kui võtta aasta 2008, siis tol ajal ta veel töötas ametlikult. Ta töötas kuni oktoobrini tema meelest. See ei ole saladus, et oli majanduskriis tol ajal ja siis olid paljud ettevõtted suletud ja pankrotti palju ettevõtteid oli läinud. Nende ettevõttel oli samasugune saatus. See oli suletud ja ta nii öelda sattus tänavale. Ta oli töötukassas arvel, tegi juhutööd, töötas laadijana sõbra juures, kuulutuste järgi võis ta teha mingit lisatööd, juhutööd. Samuti käis ta pidevalt Venemaal sigarette ja viina toomas ja samuti töötas ta mitteametlikult. Perioodil kuni septembrini 2012 elas ta koos vanematega. Nad ei küsinud temalt raha kommunaalkulude eest. Samuti andsid talle toitu ja samal perioodil aastast 2008 kuni aasta 2012 oli tal laen võetud pangast. Ta võttis laenu 50 000 krooni 4-ks aastaks, igakuine makes oli 1500 krooni peaaegu – 100 eurot. Selle raha eest ta ostis endale auto. Siis kui teda vallandati, siis läks ta töötukassasse arvele, sai sealt raha, siis tegi lisatööd. Mõnikord aitasid ka vanemad ja andsid talle raha, et ta saaks laenu eest maksta. 2010.a ta müüs auto ja hinnaks oli tema meelest 21 000 krooni ja saadud raha ta andis oma vanematele. Tal on praegu legaalne sissetulek rohkem kui aasta. Restoranis ta töötab käesoleva aasta maist, aga G septembrist 2012 ja ta töötas ehituses lisaks. Nad töötasid ja neil olid betoonitööd. Elektrijaamades talle tundus, et see on ametlik objekt. Neil olid sissepääsukaardid, aga kui ta tahtis sealt lahkuda sellest firmast, siis tuli välja, et tal puudus tööleping, sest teda ei olnud kuskil paberites. Narvas suurem osa inimesi töötab miinimumi eest ja on hea, kui on mingi töö ja kui tekib võimalus, siis see inimene haarab sellest võimalusest kinni, et raha teenida. Kohus leiab, et süüdistatava Sergey Nikiforovi ütlused on paljasõnalised, kuna ta pole esitanud kohtule ühtegi tõendit enda väidete kinnitamiseks. Tulenevalt isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist koos lisadega on tõendatud see, et Sergey Nikiforovil esineb teadmata allikatest pärit sissetulekuid perioodil 01.01.2008-10.12.2013 kokku summas 6222, 44 eurot. Nimetatud summa sisaldab ka Sergey 54(59)

1-14-4047 Nikiforovilt kinnipidamisel ära võetud 150 eurot. Seda, et süüdistataval oli enda elukohas 150 eurot tõendab ka tema elukoha läbiotsimisprotokoll, mis on koostatud 28.11.2013.a. Seega leiab kohus, et prokuröri kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise taotlus ja konfiskeerimise asendamise taotlus on põhjendatud ning need kuuluvad rahuldamisele, sest süüdistatav pole tõendanud, et eeltoodud vara on saadud õiguspäraselt. Arvestades kuriteo olemust ning isiku legaalset sissetulekut vaadeldaval perioodil ja hädavajalikke kulutusi, siis on alust eeldada, et Sergey Nikiforov on konfiskeerimisele kuuluva vara saanud kuriteo toimepanemise tulemusena. Tulenevalt KarS § 832 lg-st 4 kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimisel arvestatakse käesoleva seadustiku § 831 lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt süüteoga saadud vara võib jätta osaliselt või täielikult konfiskeerimata, kui konfiskeerimine oleks süüteo asjaolusid või isiku olukorda arvestades ebamõistlikult koormav või kui vara väärtus on vara hoiu-, võõrandamis- või hävitamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalselt väike. Kohus võib tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi eseme võrra. Kohus leiab, et nimetatud võimalus kehtib ka konfiskeerimise asendamise korral. Arvestades süüdistatava Sergey Nikiforovi olukorda, kus tal tuleb maksta käesolevas kriminaalasjas süüdimõistmise tõttu märkimisväärne summa kriminaalmenetluse kulude katteks, oleks konfiskeerimise asendamise korras temalt 6222, 44 euro väljamõistmine teda ebamõistlikult koormav ning võib saada ka takistuseks süüdistatava edaspidisele seaduskuulekale käitumisele ja katseaja edukale läbimisele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks rahuldada prokuröri konfiskeerimise asendamise taotluse osaliselt pooles taotletud summas, s.o 3036, 22 euro suuruses summas ja kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise taotluse täielikult konfiskeerides 150 eurot. Süüdistatav pole tõendanud, et eeltoodud vara on saadud õiguspäraselt. Arvestades S. Nikiforovi poolt toime pandud kuritegude olemust ning isiku legaalset sissetulekut vaadeldaval perioodil ja hädavajalikke kulutusi, siis on alus eeldada, et Sergey Nikiforov on konfiskeerimisele kuuluva vara saanud kuriteo toimepanemise tulemusena. VI KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; Kohus leiab, et asitõendite suhtes tuleb kohaldada järgmiseid meetmeid: - narkootilised ained, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, konfiskeerida vastavalt KarS §-le 191 ning KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta ekspertiisiasutusse; - 27.11.2013 Narva-Jõesuu - Hiiemetsa tee - Udria maantee 22. kilomeetriposti läheduses teostatud sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud kolm kilekotti ja kaks minigrip kilepakendit, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 27.11.2013 xxx garaažiboksis nr xx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud esemed: ruudulise mustriga kott, halli värvi pott, metallist anum, valget värvi voolik, viis 55(59)

1-14-4047

-

-

-

-

-

-

plastkanistrit, kilekott minigrip kilepakenditega, kümme 5-liitrist plastpudelit, 0,5-liitrine pudel, kaks plastikust lehtrit, kaks sinist värvi vaati, kolm 1,5-liitrist plastpudelit, neli 0,5liitrist klaasist õllepudelit, valget värvi vaat, ämber koos kaanega, kaks lauda ja puidust plaat, seitseteist 0,5-liitrist tühja õllepudelit koos kilekotiga, kaheksa heledat riidetükki, kilekott lõhkise pudeli ja valget värvi kaltsuga, elektritrell vispli ja valge riidega, nuga, kaks rohelist värvi voolikut, kuus kinnast, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 27.11.2013 Ramiz Rakhmanovi elukoha, aadressil xxx, läbiotsimisel ära võetud esemed: kaheksa kilekotti, hulgaliselt minigrip kilepakendeid, mikser, elektrooniline kaal, minigrip kilepakend koos väiksemate kilepakenditega, hulgaliselt kilest kindaid, karp kummikinnastega, respiraator/näomask, märkmepaber kirjega „Irina“, Tele2 sim-kaardi ümbris nr 89533456212, Tele2 sim-kaardi ümbris nr 89522045948, BEELINE sim-kaardi ümbris nr 897019912074259790, BEELINE stardipaketi ümbris nr 89675988463, reisija läbivaatuse akt nr 13-12.1-5/00/6718, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 27.11.2013 Ramiz Rakhmanovi elukoha, aadressil xxx, läbiotsimisel ära võetud esemed: mobiiltelefon Samsung Galaxy IMEI-koodiga 35737705050542001, mobiiltelefon Nokia IMEI-koodiga 357900057002826, mobiiltelefon Nokia IMEI-koodiga 354872047256619, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Ramiz Rakhmanovile või tema poolt nimetatud isikule; 27.11.2013 xxx lähedal asuva metsa juurest sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud esemed: kümme õllepudelit koos kilekottidega, üksteist õllepudelit koos kilekottidega, viis õllepudelit koos kilekottidega, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 27.11.2013 Aleksei Blagihhi elukoha, aadressil xxx, läbiotsimisel ära võetud esemed: hulgaliselt minigrip kilekotte, must karp termomeetriga, Zara ostukviitung, EMT simkaardi ümbris numbriga 8937201012061551526, Megafon sim-kaardi ümbris numbriga tagaküljel 897010210547394991, Tele 2 sim-kaardi ümbris abonentnumbrile xxxxxx, Tele 2 sim-kaardi ümbris abonentnumbrile xxxxxx, Tele 2 sim-kaardi ümbris abonentnumbrile xxxxxxxx, Tele2 sim-kaardi ümbris käsikirjas kirjega 57703762, Elisa kõnekaardi simkaardi ümbris abonentnumbriga xxxxxxx, Elisa kõnekaardi sim-kaardi ümbris abonentnumbriga xxxxxxxx, Elisa kõnekaardi sim-kaardi ümbris abonentnumbrile xxxxxxxx, Megafon sim-kaardi ümbris numbriga 897010210561200272, Elisa sim-kaart numbriga EE21120316025442, Elisa sim-kaart numbriga EE21120316025541, Megafon sim-kaart numbriga 897010210564531772, Zen sim-kaart numbriga EE21100804328235, Megafon sim-kaart numbriga 897010210547394991, Tele 2 sim-kaart numbriga 89372034110043967508, Beeline sim-kaart numbriga 897019907070777886x+, Tele 2 sim-kaart 89372036110020590503, Tele 2 sim-kaart numbriga 89372034110041362835, Megafon kõnekaardi ümbris mobiiltelefoni numbriga +xxxxxxxxx, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 27.11.2013 Aleksei Blagihhi elukoha, aadressil xxx, läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefon Nokia 100 IMEI-koodiga 353253054344765, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Aleksei Blagihhile või tema poolt nimetatud isikule; 27.11.2013 Aleksei Blagihhilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Nokia IMEI-koodiga 353253054342322, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti 56(59)

1-14-4047

-

-

-

-

keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Aleksei Blagihhile või tema poolt nimetatud isikule; 03.02.2014 Aleksei Blagihhi viibimiskoha, aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud esemed: kümme pakki Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette „MORE BLUE“, teleskoopnui, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 28.11.2013 Sergey Nikiforovi elukoha, aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefon Nokia C2-05 IMEI-koodiga 351674056583047, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Sergey Nikiforovile või tema poolt nimetatud isikule; 28.11.2013 Sergey Nikiforovi elukoha aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud hulgaliselt minigrip kilekotte, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas aadressil Tööstuse 52, Tallinn, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; DVD-plaadid ja CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. VII

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS § 190 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja: kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Ramiz Rakhmanovilt, Aleksei Blagihhilt ja Sergey Nikiforovilt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu igaühelt summas 887, 50 eurot, milline summa vastab 2, 5 kuupalga alammäärale. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jääb riigi kanda menetluskulu, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. veebruari 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-4-12, p 16) KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel tuleb süüdistatavatelt välja mõista kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu, milleks on 1 euro. Arvestades kõikide süüdistatavate osalist õigeksmõistmist peab kohus põhjendatuks mõista igaühelt välja 50 senti kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kuluna. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt Ramiz Rakhmanovilt, Aleksei Blagihhilt ja Sergey Nikiforovilt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu. Kaitsja Galina Tšelnokova poolt oli süüdistatav Ramiz Rakhmanovile osutatud õigusabi eest makstav tasu kohtueelses menetluses kokku 96 eurot ning arvestades süüdistatava osalist õigeksmõistmist peab kohus põhjendatuks mõista sellest summast Ramiz Rakhmanovilt välja 32 eurot. Kaitsja Igor Belugini poolt oli süüdistatav Aleksei Blagihhile osutatud õigusabi eest makstav tasu kohtueelses menetluses 120 eurot ning arvestades Aleksei Blagihhi õigeksmõistmist enamikes kuriteoepisoodides, mis puudutas narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist suures koguses ning ka süüdistuses KarS § 392 lg 2 p 2 järgi peab kohus põhjendatuks mõista sellest summast Aleksei Blagihhilt välja 24 eurot. Kaitsja Andrei Matvejevi poolt oli süüdistatav Sergey Nikiforovile osutatud õigusabi eest makstav tasu kohtueelses menetluses kokku 396 eurot ja kohtumenetluses kokku 3816 eurot. Arvestades Sergey Nikiforovi osalist õigeksmõistmist ühes suures koguses 57(59)

1-14-4047 narkootilise aine käitlemise osateos, s.o suures koguses narkootilise aine edasiandmises ja osaliselt omandamises ja isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus toimetamises üle riigipiiri ajavahemikul 2013.a märtsist kuni 2013.a suve alguseni ́peab kohus põhjendatuks mõista nendest summadest süüdistatavalt välja kokku 855 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tuleb igalt süüdistatavalt välja mõista ka ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulu. Ekspertiisiakti nr 13E-GE1423 maksumus on 3819 eurot ja seega tuleb igalt süüdistatavalt välja mõista 1273 eurot. Ekspertiisiakti nr 13E-AN1490 maksumus on 3276 eurot ja seega igalt süüdistatavalt tuleb välja mõista 1092 eurot kriminaalmenetluse kuluna. KrMS § 180 lg 3 lause 2 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodust tulenevalt arvestades välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude kogusummat määrab kohus, et Ramiz Rakhmanovil, Aleksei Blagihhil ja Sergey Nikiforovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-315.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Kiik Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Ert Rahvakohtunik

58(59)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.