Kaitsja Vandeadvokaat Madis Mahlapuu Siim Kala, ik: 38410232726; elukoht: XXXXXXXX XX,
XXXXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXXX
XXXX; töökoht: AS B; varem kriminaalkorras karistamata
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 29. septembri 2014. a otsus muutmata.
2.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt AB Mahlapuu ja Partnerid kasuks 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot, s.h käibemaks 32 (kolmkümmend kaks) eurot vandeadvokaat Madis Mahlapuu poolt Siim Kalale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Välja mõista Siim Kalalt riigieelarve tuludesse 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks.
EDASIKAEBE KORD
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1.Siim Kalale esitati süüdistus selles, et 3. detsembril 2013 mõjutas ta suhtluskeskkonnas Skype kasutajakonto „XXXXXXXXXX“ alt 11-aastast RP Skype kasutajakontoga „XXXXXX.XXXXXXX“, üles astuma erootilises etteastes. Ettekäändel, et ta otsib fotomodelle, palus S. Kala kannatanul näidata läbi veebikaamera oma alasti keha, sealhulgas suguelundeid, mida tüdruk ka tegi. Samuti tema, varem KarS § 175 lg-s 1 sätestatud kuriteo toime pannud isikuna, mõjutas 28. jaanuaril 2014 suhtluskeskkonnas Skype kasutajakonto „XXXXXXXXXX“ alt 11-aastast LB’d Skype kasutajakontoga „XXXXXX.XXXXX“ ja temaga koos viibivat 10-aastast KHK üles astuma erootilises etteastes. Ettekäändel, et ta otsib fotomodelle, palus ta kannatanutel näidata läbi veebikaamera oma alasti keha, sealhulgas suguelundeid, mida tüdrukud ka tegid. Seega, mõjutades korduvalt nooremaid kui 18-aastasi isikuid astuma modelli või näitlejana üles erootilises etteastes, pani S. Kala toime KarS § 175 lg 11 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.2.Samuti S. Kala, varem KarS § 175 lg-s 11 sätestatud kuriteo toime pannud isikuna, hoidis oma mobiiltelefoni mälukaardil ja sülearvuti kõvakettal videofaili 11-aastase RP erootilise etteastega, mis oli salvestatud 3. detsembril 2013. Mobiiltelefoni mälukardilt S. Kala nimetatud videofaili hiljem kustutas, kuid sülearvuti kõvaketta failisüsteemis hoidis ta seda kuni 13. märtsil 2014 toimunud läbiotsimiseni. Seega pani S. Kala toime KarS § 178 lg-s 11 sätestatud kuriteo.
2.Harju Maakohtu 29. septembri 2014. a otsusega tunnistati S. Kala KarS § 175 lg 11 ja § 178 lg 11 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks vastavalt neli aastat ja üks aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks neli aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti S. Kalale karistuseks kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. KarS § 74 sätete alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kaks kuud kohesele ära kandmisele, kuid ülejäänud osas jääb vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui S. Kala ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samuti kohustas maakohus KarS § 75 lg 2 p 8 alusel S. Kala käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammides ja KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte külastama lastele mõeldud internetis olevaid suhtlusvõrgustikke ning mitte suhtlema alla 14-aastaste tütarlastega. KarS § 68 lg 1 alusel luges maakohus koheselt ära kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ühe päeva. 3 DVD-plaati alaealiste kannatanute videoülekuulamiste salvestistega jättis makaohus asitõendina kirminaalasja juurde. Samuti jättis makaohus kriminaalasja juurde 1 DVD-R ja 1 CD-R plaadi asitõendi vaatlusprotokollide lisadena. S. Kalale kuuluva sülearvuti ACER, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoiuruumis Tallinnas Rahumäe tee 6, määras maakohus S. Kalale kohtuotsuse jõustumise järel tagastada, kuid alles pärast sülearvuti kõvaketta hävitamist. Maakohtu otsusega mõisteti S. Kalalt välja ka menetluskulud, kuid määrati need tasumisele ositi 12 kuu jooksul.
3.1.Maakohus leidis, et S. Kala süü LB ja KHK suhtes toimepandud kuriteos on tõendatud kannatanute ja nende tunnistajatena üle kuulatud emade ütlustega, väljavõttega Skype’i vestlusest LB ja KHK ning kasutaja XXXXXXXXXX vahel. S. Kala süü RP suhtes toime
pandud kuriteos on tõendatud kannatanu ütluste ja asitõendite (S. Kala telefoni mälukaart ja tema sülearvuti kõvaketas) vaatlusprotokollide alusel. S. Kala on ka ise andnud ütlusi, et ta otsis interneti vahendusel noori tütarlapsi, keda veenda end veebikaamera ees lahti riietuma. Et seda hõlbustada, lõi ta endale Skype’i kasutajakonto LT (XXXXXXXXXX). Skype Communications ja AS EMT vastustega menetleja päringutele, samuti S. Kala enda ütlustega on tõendatud, et Skype kasutajanime XXXXXXXXXX taga peitus tegelikult S. Kala. ja Kohus luges kannatanute ütlustele tuginevalt tõendatuks ka selle, et S. Kala oli kannatanutega suheldes teadlik nende vanusest.
3.2.Maakohtu hinnangul oli S. Kala tegevus kuritegusid toime pannes tahtlik ja ettekavatsetud. Tema teod on õigusvastased ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.
3.3.Soovides enda jaoks teadvalt alaealisi tütarlapsi ära kasutades kogeda seksuaalelamust, kallutas S. Kala neid modelliks saamise ning selle eest saadava tasu ahvatlusel endid veebikaamera ees alasti võtma. Selline tegevus on kohtu hinnangul käsitatav mõjutamisena erootilises etteastes ülesastumiseks. Erootiline etteaste on muu hulgas salvestamata, reaalajas toimuv etteaste, mida võib jälgida ka info- ja sidetehnoloogia vahendusel, nt veebikaamera või mobiiltelefoni abil ning mis on mõeldud kehalise või vaimse seksuaalelamuse esile kutsumiseks. Süüdistatava eesmärki ja tema kannatanutele Skype teel edastatud juhtnööre arvestades on kannatanute etteaste vaadeldav erootilisena, eesmärgiga esile kutsuda süüdistataval seksuaalelamust. Kuna S. Kala mõjutas eelmainitud tegevuseks erinevaid tütarlapsi korduvalt ja eri aegadel, on tema tegevus õigesti hinnatud KarS § 175 lg 11 järgi.
3.4.Nooremat kui 14-aastast isikut erootilises situatsioonis kujutava videofaili hoidmisse puutuvalt leidis kohus, et olles mõjutanud teadvalt alaealist RP-t modelliks saamise lubadusega end veebikaamera vahendusel S. Kalale alasti näitama (üles astuma erootilises etteastes), salvestas süüdistatav RP tegevuse Skype’i abil nii enda arvutisse kui telefoni. Vastav videofail leiti 13. märtsil 2014 tehtud läbiotsimisel S. Kala arvutist. Seega on S. Kala tegevus õigesti kvalifitseeritud alla 14-aastat isikut kujutava erootilise teose hoidmisena. Kuigi RP ärakasutamine erootilises etteastes ülesastumiseks ja sellesama tegevuse salvestamine toimusid paralleelselt, on süüdistatav S. Kala oma ütlustes ka avaldanud, et salvestas sama videofaili ka endale mobiiltelefoni, mille aga hiljem küll kustutas. Selline tegevus ei saanud toimuda automaatselt arvutisse salvestamisega, vaid oma mobiiltelefoni samade videofailide talletamiseks pidi S. Kala ette võtma toiminguid, mis eelmisele salvestamisele ajaliselt järgnesid. Seega vastupidiselt kaitsja seisukohale leidis kohus, et S. Kala on isik, kes on varem toime pannud KarS § 175 lg 11 järgi kvalifitseeritava teo ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 178 lg 11 järgi.
3.5.S. Kalale karistust mõistes märkis maakohus, et süüdistatav pani kuriteod toime väga haavatavas eas kannatanute vastu. Tema süüd suurendab asjaolu, et kuriteod olid toime pandud eesmärgipäraselt ja ettevalmistatult. Ta oli teinud erilisi pingutusi, et varjata kannatanute eest oma tegelikku identiteeti ja suurendada kannatanute silmis enda jutu usaldusväärsust. Samas hindas kohus S. Kala süüd vähendavaks asjaoluks seda, et kannatanud ei pidanud temaga vahetult kokku puutuma, mis oleks tõenäoliselt suurendanud neile kuriteoga tekitatud psüühilist traumat. Neil kaalutlustel karistas maakohus S. Kala KarS § 175 lg 11 alusel alla sanktsiooni keskmise määra jääva karistusega. Puutuvalt süüdistusse KarS § 178 lg 11 järgi, leidis maakohus, et S. Kala süü selles kuriteos ei ole suur – ta salvestas vaid ühe faili, mida ta ei näidanud teistele isikutele. Kuna videofail ei levinud, siis jäi tekkimata muidu kannatanu jaoks
korvamatu kahju. Kohus arvestas karistust mõistes ka seda, et S. Kala on varem kriminaalkorras karistamata, tal on töökoht ja perekond, sh alaealine laps. Seetõttu ei pidanud kohus otstarbekaks S. Kala karistamist pikaajalise vangistusega.
3.6.Maakohus ei nõustunud aga kaitsja taotlusega jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, leides, et toimepandud süütegude raskus ja mõistetud karistuse pikkus välistavad selle variandi. Pole ka erandlikke asjaolusid, mis muudaksid mõistetud karistuse osalisegi reaalselt ära kandmise ebaotstarbekaks. Kohus märkis, et kohane on S. Kala vangistusest osaliselt vabastada, andes šokivangistusega S. Kalale tõsise hoiatuse, kuid tagades samas ka karistuse üldpreventiivse eesmärgi realiseerimise. Kohus leidis, et peale šokivangistust tuleb S. Kala allutada käitumiskontrollile ja suunata ta ka sotsiaalprogrammi, mis aitaks vältida tema poolt edaspidi kuritegude toimepanemist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule S. Kala kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu, taotledes maakohtu otsuse tühistamist S. Kala süüdi tunnistamises KarS § 178 lg 11 ja § 175 lg 11 järgi ning kvalifitseerida tema tegevus umber vastavalt KarS § 178 lg 1 ja § 1751 või § 179 järgi. Alternatiivselt taotles kaitsja S. Kalale mõistetud karistuse tervikuna KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata jätmist.
4.1.Kaitsja hinnangul kohaldas maakohus materiaalõigust ebaõigesti, tunnistades S. Kala KarS § 178 lg 11 järgi süüdi videofaili salvestamises isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 175 lg-s 11 sätestatud kuriteo. Momendil, mil S. Kala kõnealuse videofaili salvestas, ei olnud ta KarS § 175 lg-s 11 sätestatud kuritegu toime pannud. S. Kala salvestas videofaili enda arvutisse ja telefoni paralleelselt kannatanu RP ärakasutamisega erootilises etteastes. Seetõttu tuleb videofaili salvestamine kvalifitseerida KarS § 178 lg 1 järgi. Kaitsja arvates on maakohus asunud meelevaldselt seisukohale, et S. Kala võttis ette täiendavaid toiminguid, et salvestada RP-st tehtud video lisaks sülearvuti kõvakettale ka mobiiltelefoni mällu. Seda ei kinnita ükski tõend. Kaitsja arvates oli tegemist ühekordse salvestusega kahte erinevasse vahendisse. Maakohus on oma teistsuguse järeldusega lubamatult süüdistuse piiridest väljunud.
4.2.Ebaõige on ka S. Kala käitumise kvalifitseerimine KarS § 175 lg 11 järgi episoodides, kus ta käskis kannatanu RP-l ning kannatanutel LB’l ja KHK-l end veebikaamera ees alasti näidata. S. Kala ei mõjutanud kannatanuid alustama või jätkama kuriteo toimepanemist, kerjamist, prostitutsiooniga tegelemist või tavapäratutel tingimustel töötamist või astuma modelli või näitlejana üles pornograafilises või erootilises etteastes või teoses. S. Kala sellekohast eesmärki ei kinnita ükski asjas kogutud tõend. Seetõttu tuleb S. Kala käitumine nendes episoodides ümber kvalifitseerida muu alaealise vastase süüteo koosseisu alusel.
4.3.Kaitsja leiab, et S. Kalale mõistetud karistuse osaliselt kohene täitmisele pööramine on põhjendamatu, sest ta on varem kriminaalkorras karistamata. Ka peab kaitsja mõistetud karistust varasema kohtupraktikaga analoogsetes asjades mitte kooskõlas olevaks.
5.Prokurör esitas apellatsioonile vastuse, milles taotleb apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse müütamata jätmist. Vastuses märgitakse, et S. Kala oli RP-st videosalvestist tehes juba varem KarS § 175 lg-s 11 sätestatud teo toime pannud isik, mistõttu on maakohus tema käitumise selles episoodis kvalifitseerinud õigesti. Samuti leitakse vastuses, et apellant ei põhjenda sisuliselt, miks ei ole S. Kala käitumine kannatanute mõjutamiseks end veebikaamera vahendusel alasti näitama käsitatav KarS § 175 lg 11 järgi kvalifitseeritava kuriteona. Samuti
on prokuröri arvates ebaõige kaitsja seisukoht seoses RP-st videosalvestise tegemise kvalifitseerimisega. Prokurör leiab, et ei olegi oluline, millal täpselt süüdistatav video lisaks arvuti kõvakettale ka telefoni mällu salvestas. Apellandi väidet seoses karistuse põhjendamatu raskusega peab prokurör asjakohatuks. Apellandi viidatud teised kohtulahendid puudutavad teise astme kuritegusid, mitte esimese astme kuritegu, milles S. Kala süüdi tunnistati.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei anna apellandi argumendid alust maakohtu otsust tühistada ja seda alljärgnevatel põhjustel.
6.1.Apellant väidab, et S. Kala käitumine kannatanute mõjutamisel end veebikaamera ees paljana demonstreerima ei vasta KarS § 175 koosseisule. See väide on väär. KarS § 175 üheks koosseisualternatiiviks on alaealise kannatanu mõjutamine üles astuma modellina erootilises etteastes. Väljamõeldud ettekäändel esitatud isikule esitatud üleskutse end kaamera eest lahti riietuma ja enda alasti keha demonstreerida võib olla hinnatav üleskutsega erootiliseks etteasteks. Hinnang, kas konkreetsel juhul oleks tegevus hinnatav üleskutsega erootiliseks etteasteks või mitte, sõltub eeskätt hinnangust toimepanija eesmärgile. Arutatavas asjas kinnitavad nii kannatanute ütlused (vt tl 19 (LB), tl 91-93 (RP), kd I) kui ka S. Kala enda ütlused (vt tl 52, kd 1), et S. Kala eesmärk oli alasti kannatanuid nähes kogeda seksuaalset elamust. Seetõttu asub kolleegium maakohtu sellekohase järeldusega nõustudes seisukohale, et S. Kala tegevus on õigesti kvalifitseeritud alaealiste isikute mõjutamisena just nimelt erootiliseks etteasteks. Kaitsja vastupidised väited on nii põhistamata kui ka sisult ainetud, mistõttu jääb kaitsja taotlus nendes episoodides S. Kala käitumise ümber kvalifitseerimiseks KarS § 178, § 1751 või § 179 järgi rahuldamata.
6.2.Apellant leiab ka, et momendil, mil S. Kala salvestas videofaili end veebikaamera vahendusel alasti näitavast RP-st, polnud ta isik, kes on toime pannud KarS § 175 lg-s 11 sätestatud kuriteo, sest videofaili salvestas ta paralleelselt RP ärakasutamisega. See apellandi seisukoht on ebaõige. KarS §-s 175 sätestatud koosseisualternatiiv – alaealise isiku mõjutamine, et ta astuks üles modellina erootilises etteastes – on hinnatav deliktitüübilt kärbitud deliktina. Koosseis on realiseeritud esimese käitumisaktiga, mille puhul saab rääkida püüdest kannatanu tahet seatud eesmärgil kujundada. Seega realiseeris S. Kala nimetatud koosseisu juba sellega, kui ta tegi RP-le ettepaneku enda keha paljastada ja seda veebikaamera vahendusel talle näidata. Alates sellest hetkest oli ta KarS § 178 sätestatud kontekstis hinnatav KarS §-s 175 sätestatud kuriteo toime pannud isikuna, sest videofaili salvestamine S. Kala kasutuses olnud seadmetesse toimus alles peale keelatud mõjutamistegevuse toimumist ning oli sellest lahutatud ka sisuliselt. Soovitava videofaili sai S. Kala salvestada alles seejärel, kui RP oli tema mõjutamistegevuse tulemusel enda keha paljastanud ja seda veebikaamera vahendusel demonstreerima asunud. Seega ei toimunud kannatanu ärakasutamine ja ärakasutamise salvestamine paralleelselt.
6.3.Maakohtu järeldus, nagu oleks RP ärakasutamine erootilises etteastes ülesastumiseks ja sellesama tegevuse salvestamine sülearvutisse Acer toimunud paralleelselt, on seega ebaõige. Niisugune viga ei muuda aga valeks maakohtu lõppjäreldust S. Kala käitumise kvalifitseerimises ega too seetõttu kaasa maakohtu otsuse tühistamist.
6.4.Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, nagu oleks S. Kalale mõistetud liiga range karistus. Esmalt tuleb märkida, et kaitsja ajab segamini karistuse kohaldamist ja karistusest vabastamist puudutavad regulatsioonid. Apellatsioonis on kaitsja küll leidnud, et S. Kalale on
mõistetud liiga raske karistus, kuid samas ei ole ta taotlenud mitte karistuse kergendamist, vaid üksnes mõistetud karistuse täielikku täitmisele pööramata jätmist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asjakohaselt selgitanud, miks tuleb S. Kalale mõistetud karistus osaliselt kohe täitmisele pöörata. S. Kala pani kuriteo toime süstemaatiliselt ette valmistatud kuriteo ja tegi seda korduvalt. Tema isikut ja teo tehiolusid iseloomustavad andmed ei kätke endas selliseid märkimisväärseid erisusi, mis õigustaks mõistetud karistuse täielikult täitmisele pööramata jätmist. Tuleb märkida, et pöörates kahe aasta ja kaheksa kuu pikkusest vangistusest kohesele täitmisele üksnes kaks kuud vangistust, on maakohus juba niigi süüdistatavat olulisel määral soodsamalt kohelnud ja arvestanud tema kasuks rääkivaid eripreventiivseid asjaolusid. Samas on arvestades S. Kala toimepandu süstemaatilisust ja ettevalmistatust arvestades ka ringkonnakohtu arvates vajalik kohaldada talle šokivangistust, et anda süüdistatavale tõsine hoiatus sellest, millised tagajärjed võivad kuritegude toimepanemisega kaasneda.
6.5.Apellatsioonis esitatud väide, nagu ei oleks S. Kalale mõistetud karistus kooskõlas varasema kohtupraktikaga sarnastes asjades, on eksitav ja väär. Kaitsja toodud näited teistest analoogsetest kohtuasjadest puudutavad teise astme kuritegusid ja pole seega relevantsed. Senises kohtupraktikas KarS § 175 asjades (peale selle koosseisu esimese astme kuriteoks muutmist 21. märtsil 2012) on isikuid seni süüdi tunnistatud üksnes koosseisu esimese lõike kohaselt, mille puhul on sanktsiooni alammäär madalam kui lõikes 11 (vastavalt 2 aastat ja 3 aastat). Ometi on ka neil juhtudel mõistetud karistused ulatunud sanktsiooni alammäärast tunduvalt kõrgemale – kuni kuue aasta vangistuseni. S. Kala on aga arutataval juhul karistatud KarS § 175 lg 11 sanktsiooni alammäärast, s.o kolmest aastast vangistusest vaid veidi pikema vangistusega, mistõttu puudub alus ka väitel, justkui oleks mõistetud karistus ülemäära range.
6.6.Kolleegium nõustub muus osas maakohtu otsuse põhistustega ega pea KrMS § 342 lg 3 ple 1 tuginedes vajalikuks neid korrata.
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium S. Kala kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 29. septembri 2014. a otsuse muutmata.
8.Kaitsja taotleb ringkonnakohtule koos apellatsiooniga edastatud tasutaotluses töötasuna 160 euro väljamõistmist apellatsiooni koostamise eest kaheksa pooltunni vältel. Taotletavale tasule lisandub käibemaksuna 32 eurot. Kohtukolleegium peab ettevalmistamise tasu põhjendatuks ja taotlust nõuetekohaseks. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et apellatsioonimenetluses KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi tegemisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna kolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata, siis kannab määratud kaitsja tasu süüdimõistetu ise.
Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/
Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/
Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.