Kohtulahend

CD-plaadid videosalvestusega – jätta peale kohtuotsuse jõustumist toimiku materjalide juurde.

Välja mõista S.D `lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; § 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot ning sundraha summas 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, s.o kokku 652 (kuussada viiskümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

S.D on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 27.05.2014.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi 13.11.2013.a ja 18.12.2013.a toimepandud varguste eest, seega isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 25.09.2014.a kell 19.53 viibides aadressil Sõle 51, Tallinn asuvas Pelgulinna Selveri kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-le kuuluvat kaupa koguväärtusega 28,19 eurot, nimelt seavälisfilee maksumusega 5,13 eurot, seavälisfilee maksumusega 5,35 eurot, seavälisfilee maksumusega 6,41 eurot, seavälisfilee maksumusega 5,21 eurot ning seavälisfilee maksumusega 6,09 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 05.10.2014.a kell 13:45 viibides Tallinnas Tammsaare tee 116 asuvas Mustamäe Prisma kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Prisma Peremarket AS-le kuuluvat kaupa koguväärtusega 209,23 eurot, nimelt veisesisefilee maksumusega 40,45 eurot, veisesisefilee maksumusega 39,25 eurot, veisesisefilee maksumusega 47,15 eurot, veisesisefilee maksumusega 38,04 eurot ning veisesisefilee maksumusega 44,34 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega S.D võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 21.11.2014.a süüdistatav S.D , tema kaitsja Merike Allikmäe ning prokuröri abi Silvia Kruusmaa sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 199 lg. 2 p. 9 -§ 25 lg. 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. Lähtuvalt KarS § 68 lg. 1 palub prokuröri abi eelvangistuses viibitud aja arvata karistuse hulka. Kuna S.D oli kinnipeetud 2 päeva, s.o 25.09.2014.a kuni 26.09.2014.a, kuulub kandmisele 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks palub prokuröri abi lugeda S.D kinnipidamise päeva, s.o 05.10.2014.a. Süüdistatav S.D tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav S.D selgitas, et 21.11.2014.a sõlmisid prokuröri abi Silvia Kruusmaa, tema (S.D) ja tema kaitsja Merike Allikmäe kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav kinnitas, et on nõus menetluskulud tasuma, kuid palus need ajatada 12 kuu peale. Prokurör selgitas samuti, et ta jääb 21.11.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde S.D `le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava S.D poolt KarS § 199 lg. 2 p. 9 -§ 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Samuti leiab kohus, et süüdistatava S.D käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava S.D selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav S.D on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb S.D süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 9 -§ 25 lg. 2 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 120 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 532,50 eurot. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaated. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et S.D `l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et ka sundraha tuleb S.D ́lt seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Küll aga peab kohus menetluskulude tasumise osas põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas S.D `l raskendatud, kuna

kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12 p. 7). Kohus lisab, et tulenevalt VangS §-st 37 on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Käesolevas asjas VangS § 37 lg. 2 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud. Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 2 CD-plaati videosalvestistega. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et 2 CD-plaati tulevad jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt. Kohus juhindub KrMS §-dest 126, 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.