1-14-5766
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
08.detsembril 2014.a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-14-5766
Kohtukoosseis
Kohtunik Orvi Tali, Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.novembri 2014.a. kohtuotsus kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
J.P (isikukood XXX, viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon
1.Harju Maakohtu 04.novembri 2014 otsusega mõisteti J.P kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta. Samuti tunnistati J.P süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 6 päeva ning ärakandmisele kuulus vangistus 1 aasta 1 kuu 24 päeva vangistust. Karistuse algust arvati J.P kinnipidamisest 28.01.2014.a. Sama otsusega mõisteti J.P-lt välja menetluskulud sundraha summas 532.50 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 336 eurot. Kriminaalmenetluse kulud määrati tasumisele 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, mitte vähem kui 72.46 eurot kuus arvates kohtuotsuse jõustumises. Asitõend: J.P-lt ära võetud jope- vabastada asitõendi staatusest ning tagastada J.P-le tema nõudmisel. Pappkarp, mille sees on kolm ühesugust kuldset värvi Hennessy
konjaki kinkekarpi – anda J.P-le pärast P AS-ile tsiviilhagi tasumist. 5 CD - plaati (heli- ja videosalvestistega) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist.
Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus J.P kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta nõustub sellega (kd 3 lk 31 pöördel) ning sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu, s.h kuritegude kvalifikatsiooni, karistuste liigi ja määra osas. Lisaks on süüdistatav J.P kinnitanud kohtule, et nõustub kokkuleppega vabatahtlikult ja väljendas oma tõelist tahet (kd 3 lk 31 pöördel). Kohtus avaldatud kokkuleppe sõlmimist vabatahtlikult J.P poolt ja selle vastavust varasemale kokkulepitule kinnitab seejuures ka süüdistatava kaitsja (kd 3 lk 31 pöördel). Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-70-12 märkinud üheselt, et kokkuleppemenetluse erisus seisnebki selles, et kohtumenetluse pooled lepivad enne asja kohtulikku arutamist kokku nii teo faktilistes asjaoludes (KrMS § 306 lg 1 p-d 1 ja 2) kui ka sellistel asjaoludel toimepandu õiguslikus kvalifikatsioonis (KrMS § 306 lg 1 p 3). Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule. Maakohus on kaalunud kas süüdistatavale inkrimineeritud teod on kuriteod ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb need kvalifitseerida. Maakohtu otsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Apellatsioonis tõstatud kvalifikatsiooni seaduslikkuse osas märgib kolleegium järgmist. KarS § 199 sätestab kuriteokoosseisu – võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning KarS § 121 sätestab kuriteokoosseisu – teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kolleegium asub seisukohale, et kokkuleppes toodud teokirjeldused 28.09.2013.a. toimepandud episoodides vastavad karistusseadustiku eriosa sätete /KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ; § 121 /dispositsioonis sisalduvaga ning mõlemas 28.09.2013.a episoodis kirjeldatud faktilised asjaolud on KarS § 199 lg 2 p 5, 9; § 121 alla subsumeeritavad. Ülaltoodust lähtuvalt on J.P poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud nii KarS § 199 lg 2 p 5, 9; § 121 järgi. Kolleegium leiab, et maakohus on J.P süüditunnistamisel KarS § 199 lg 2 p 5, 9; § 121 järgi ja karistamisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 jätab ringkonnakohus üksmeelselt selles osas apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kolleegium osundab esmalt asjaolule, et antud kriminaalasjas kajastub menetluskulude väljamõistmine sõlmitud kokkuleppes. Kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et peab tasuma süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha ja kriminaalmenetluse kulud (kd 3 lk 26). Kohtuistungil on prokurör avaldanud kokkuleppe, milles viide ka kriminaalmenetluse kuludele. Ka on kohus selgitanud süüdistatavale menetluskuludega seonduvat (kd 3 lk 31 pöördel). Maakohtu istungil ei ole J.P ega tema kaitsja taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Süüdistatav ja tema kaitsja on taotlenud anda menetluskulude ositi tasumiseks aega 12 kuud (kd 3 lk 31 pöördel), mida antud juhul on maakohus ka teinud. Kaebuses toodud väitele, et on arusaamatu kuidas kujunes sundraha ja kaitsjatasu suurus, märgib kolleegium järgmist. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha menetluskulu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013. a määrusega nr 166 kehtestati alates 1. jaanuarist 2014 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot, mistõttu on sundraha suurus teise astme kuriteos 532, 50 eurot. Kuna süüdistatav J.P on mõistetud süüdi teise astme kuritegudes, siis on maakohus õigustatult süüdistatavalt J.P-lt välja mõistnud sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o summas 532,50 eurot. Kohtueelses menetluses moodustas kaitsjale makstud tasu kokku summas 180 eurot ( kd 2 lk 30-31, 71-72) ja kohtumenetluses summas 156 eurot (kd 3 lk 29-30), kokku summas 336 eurot. Käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale välja mõistetud kaitsjatasu suurus on kooskõlas RÕS § 21 lg-st 3, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korra punktidega. Seega on määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha arvutatud õigesti ja KrMS § 180 lg 1 kohaselt mõistetud ka J.P-lt välja. Arvestades kõike eeltoodut leiab ringkonnakohus, et J.P kaebus menetluskulude osas tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 326 lg 2 jätab ringkonnakohus J.P apellatsiooni asitõendi osas läbi vaatamata; kvalifikatsiooni seaduslikkuse osas jätab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 üksmeelselt apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. KrMS § 337 lg 1 p 1; § 390 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 04.novembri 2014.a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ning J.P kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali
/allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava
/allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.