lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5766/22

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-5766/22
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1523
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-5766

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

08.detsembril 2014.a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-5766

Kohtukoosseis

Kohtunik Orvi Tali, Meelika Aava ja Ivi Kesküla

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.novembri 2014.a. kohtuotsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

J.P (isikukood XXX, viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon

RESOLUTSIOON

1.J.P apellatsioon asitõendi osas, jätta läbi vaatamata.
2.Jätta kuriteo kvalifikatsiooni osas J.P apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
3.Väljamõistetud menetluskulude vaidlustamise osas jätta J.P apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 04.novembri 2014 otsusega mõisteti J.P kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta. Samuti tunnistati J.P süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 6 päeva ning ärakandmisele kuulus vangistus 1 aasta 1 kuu 24 päeva vangistust. Karistuse algust arvati J.P kinnipidamisest 28.01.2014.a. Sama otsusega mõisteti J.P-lt välja menetluskulud sundraha summas 532.50 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 336 eurot. Kriminaalmenetluse kulud määrati tasumisele 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, mitte vähem kui 72.46 eurot kuus arvates kohtuotsuse jõustumises. Asitõend: J.P-lt ära võetud jope- vabastada asitõendi staatusest ning tagastada J.P-le tema nõudmisel. Pappkarp, mille sees on kolm ühesugust kuldset värvi Hennessy

konjaki kinkekarpi – anda J.P-le pärast P AS-ile tsiviilhagi tasumist. 5 CD - plaati (heli- ja videosalvestistega) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist.

2.Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav J.P, kes märgib, et konjaki kinkekarbis olid ka pokaalid ja palub ka need tagastada temale. Lisaks huvitab teda kuidas saab tema tegu kvalifitseerida kahe paragrahvi järgi paralleelselt. Samuti vaidlustas J.P otsuse menetluskulude osas, kuna ei saa aru mille alusel kujunes sundraha suurus summas 532.50 eurot ja kaitsjatasu summa 336 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et J.P apellatsioon osas, mis puudutab asitõendit tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4, lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Apellatsiooni, mille on esitanud J.P , ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva Kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb J.P apellatsioon, mis puudutab asitõendit jätta läbi vaatamata.
4.J.P apellatsioon osas, kas tema tegu on võimalik kvalifitseerida paralleelselt kahe paragrahvi järgi, on apellant viidanud asjaolule, millise vaidlustamine on võimalik eeltoodud punktis viidatud seaduse kohaselt ka kokkuleppemenetluses. Samas kolleegium, tutvudes nii kriminaalasja materjalidega, kokkuleppega, kohtuotsusega ja apellatsiooni väidetega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on selles osas ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Kriminaalasjas on J.P , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe 27.oktoobril 2014.a (kd 3 lk 24-26). J.P kinnitab kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 3 lk 26). Seejuures on kokkuleppes kirjeldatud nii toimepandud kuritegusid, kuritegude kvalifikatsiooni kui ka nende eest taotletavat karistuse liiki ja määra. Seega on nii süüdistatav ja kaitsja nõustunud kuritegude kvalifikatsioonidega ja jõudnud kokkuleppele prokuröriga ka karistuste liigi ja määra osas.

Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus J.P kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta nõustub sellega (kd 3 lk 31 pöördel) ning sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu, s.h kuritegude kvalifikatsiooni, karistuste liigi ja määra osas. Lisaks on süüdistatav J.P kinnitanud kohtule, et nõustub kokkuleppega vabatahtlikult ja väljendas oma tõelist tahet (kd 3 lk 31 pöördel). Kohtus avaldatud kokkuleppe sõlmimist vabatahtlikult J.P poolt ja selle vastavust varasemale kokkulepitule kinnitab seejuures ka süüdistatava kaitsja (kd 3 lk 31 pöördel). Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-70-12 märkinud üheselt, et kokkuleppemenetluse erisus seisnebki selles, et kohtumenetluse pooled lepivad enne asja kohtulikku arutamist kokku nii teo faktilistes asjaoludes (KrMS § 306 lg 1 p-d 1 ja 2) kui ka sellistel asjaoludel toimepandu õiguslikus kvalifikatsioonis (KrMS § 306 lg 1 p 3). Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule. Maakohus on kaalunud kas süüdistatavale inkrimineeritud teod on kuriteod ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb need kvalifitseerida. Maakohtu otsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Apellatsioonis tõstatud kvalifikatsiooni seaduslikkuse osas märgib kolleegium järgmist. KarS § 199 sätestab kuriteokoosseisu – võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning KarS § 121 sätestab kuriteokoosseisu – teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kolleegium asub seisukohale, et kokkuleppes toodud teokirjeldused 28.09.2013.a. toimepandud episoodides vastavad karistusseadustiku eriosa sätete /KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ; § 121 /dispositsioonis sisalduvaga ning mõlemas 28.09.2013.a episoodis kirjeldatud faktilised asjaolud on KarS § 199 lg 2 p 5, 9; § 121 alla subsumeeritavad. Ülaltoodust lähtuvalt on J.P poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud nii KarS § 199 lg 2 p 5, 9; § 121 järgi. Kolleegium leiab, et maakohus on J.P süüditunnistamisel KarS § 199 lg 2 p 5, 9; § 121 järgi ja karistamisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 jätab ringkonnakohus üksmeelselt selles osas apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

5.Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et KrMS § 189 lg 2 kohaselt otsustatakse kohtumenetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebekorras. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lg-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Süüdistatav J.P on vaidlustanud kokkuleppemenetluses tehtud otsust menetluskulude osas, mistõttu tuleb lahendada J.P kaebus määruskaebemenetluses.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kolleegium osundab esmalt asjaolule, et antud kriminaalasjas kajastub menetluskulude väljamõistmine sõlmitud kokkuleppes. Kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et peab tasuma süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha ja kriminaalmenetluse kulud (kd 3 lk 26). Kohtuistungil on prokurör avaldanud kokkuleppe, milles viide ka kriminaalmenetluse kuludele. Ka on kohus selgitanud süüdistatavale menetluskuludega seonduvat (kd 3 lk 31 pöördel). Maakohtu istungil ei ole J.P ega tema kaitsja taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Süüdistatav ja tema kaitsja on taotlenud anda menetluskulude ositi tasumiseks aega 12 kuud (kd 3 lk 31 pöördel), mida antud juhul on maakohus ka teinud. Kaebuses toodud väitele, et on arusaamatu kuidas kujunes sundraha ja kaitsjatasu suurus, märgib kolleegium järgmist. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha menetluskulu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013. a määrusega nr 166 kehtestati alates 1. jaanuarist 2014 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot, mistõttu on sundraha suurus teise astme kuriteos 532, 50 eurot. Kuna süüdistatav J.P on mõistetud süüdi teise astme kuritegudes, siis on maakohus õigustatult süüdistatavalt J.P-lt välja mõistnud sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o summas 532,50 eurot. Kohtueelses menetluses moodustas kaitsjale makstud tasu kokku summas 180 eurot ( kd 2 lk 30-31, 71-72) ja kohtumenetluses summas 156 eurot (kd 3 lk 29-30), kokku summas 336 eurot. Käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale välja mõistetud kaitsjatasu suurus on kooskõlas RÕS § 21 lg-st 3, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korra punktidega. Seega on määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha arvutatud õigesti ja KrMS § 180 lg 1 kohaselt mõistetud ka J.P-lt välja. Arvestades kõike eeltoodut leiab ringkonnakohus, et J.P kaebus menetluskulude osas tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 326 lg 2 jätab ringkonnakohus J.P apellatsiooni asitõendi osas läbi vaatamata; kvalifikatsiooni seaduslikkuse osas jätab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 üksmeelselt apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. KrMS § 337 lg 1 p 1; § 390 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 04.novembri 2014.a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ning J.P kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali

/allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.