Kohtulahend

2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end Töötukassas arvele; 3) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides. Alexander Lesonen vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Alexander Lesonenile ja prokurörile. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alexander Lesonen vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 02.08.2013 kohtuotsusega mõisteti Alexander Lesonen süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja teda karistati 4 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati tema kahtlustatavana kinni peetud aeg karistusaja hulka ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 4 kuud vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.06.2013. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kohtuistung Alexander Lesonen taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Praegu kannab karistust katseajal toimepandud kuriteo eest, sest katseajal sõitis riigist minema ja rikkus sellega kriminaalhoolduse nõudeid. Septembris sai abikaasa Eestis elamisloa ning praegu ta elab xxxx. Kinnipeetaval sündis xxxx laps ning selle tagajärjel muutus tema mõttemaailm. Tal on nüüd perekond ja teised sihid silme ees. Perekonnal on ilma temata raske hakkama saada. Kõik kohustused, mis vanglas on pandud on täidetud. Kinnipeetav avaldas, et vabaduses ta kogu aeg töötas ning ta asub ka vabanemise järgselt ühe kuu jooksul tööle. Kinnipeetav avaldas, et ta on avavanglas. Prokurör ei toetanud kinnipeetava vabastamist. Kinnipeetav on karistatud kriminaalkorras 6-l korral. Kinnipeetav ei ole saanud aru oma kuritegude tõsidusest ning tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustad. Kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute süütegude toimepanemise. Kinnipeetava poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vastavalt 74% ja 38%, mis ei ole madal risk. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Alexander Lesonen saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg-le 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav Alexander Lesonenile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav viibib käesoleval hetkel avavanglas, mis tähendab, et vangla on usaldanud isikut piisavalt, et võimaldada tal töötada väljaspool vanglat. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused, millest saab järeldada, et kinnipeetav on vangistuses viibides teinud pingutusi õiguskuuleka käitumise suunas. Samuti on kinnipeetav osalenud vangla majandustöödel, osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja omandanud riigikeelt. Vangla hinnangul isik kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Kohtu hinnangul on isikul motivatsioon seaduskuulekaks eluks olemas. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht xxxx, kus elavad kinnipeetava abikaasa koos nende ühise lapsega ning kinnipeetava vanemad. Kinnipeetava suhted abikaasaga on head ning abikaasa peab kinnipeetavat pereinimeseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni määratud karistusaja lõpuni. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et Alexander Lesonen kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 4 ls 1 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte vähem kui üks aasta. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.