Kohtulahend

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

P.I süüdistatakse selles, et tema rikkus 18.06.2014.a kella 21.47 ajal Tallinnas, Ümera tn 3 asuva kaupluse Maxima ees asuvas parklas vägivallaga avalikus kohas käitumise üldnõudeid, tarvitades vägivalda võõra isiku vastu ilma igasuguse põhjuseta ja häiris konfliktis mitteosalenud isikute rahu. Nimelt avas alkoholijoobes P.I parkima asunud, XXXpoolt juhitud sõiduki Mitsubishi Colt, registreerimismärgiga XXX, juhiukse, haaras kätega juhikohal istuval XXXjõuliselt ümber kaela kinni, üritades XXXkägistades ja küüntega kriipides sõidukist välja tõmmata. Appi karjuv XXXpüüdis kätega P.I käsi enda kaela ümbert

ära võtta, kuid see ei õnnestunud, ent talle ruttasid appi parklas juhuslikult viibinud kaks kriminaalmenetluses senini tuvastamata naisterahvast, kes tõmbasid XXXkätega kaela ümbert kinni hoidva P.I sõiduki juhiukse vahelt välja asfaldile pikali. XXXtõmbas sõiduki juhiukse seestpoolt kinni, kuid P.I avas selle uuesti ja üritas XXXuuesti kätega kaela ümbert haarata. Taas sekkusid kaks eelnevalt abi osutanud naisterahvast, kes üritasid P.I sõiduki ukse vahelt välja tõmmata. Neile ruttas omakorda appi juhuslikult parkla suunas liikunud ja toimuvat eemalt pealt näinud XXX, kes haaras P.I õlgadest ning tõmbas ta sõidukist välja ja kelle rahu ja turvatunne sai P.I käitumisega tugevalt häiritud. Oma käitumisega põhjustas P.I XXXtugevat füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt marrastused kaela piirkonnas, kriimustuse paremale käele ja vererõhu tõusust tingituna vasaku silma veresoonte lõhkemise, samuti tõmbas P.I ründe käigus katki XXXseljas olnud kampsuni. Nimetatud P.I tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ja alates 01.07.2014.a käsitletav korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõuete rikkumisena, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani P.I tahtlikult toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava P.I karistamist vangistusega 1 aasta 3 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.06.2014.a kuni 19.06.2014.a , s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva. KarS § 73 lg 1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui P.I ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi Kuriteoga tekitati varalist kahju XXX. Kriminaalasjas on XXXesitanud tsiviilhagi P.I vastu varalise kahju nõudes summas 544.28 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. P.I nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb P.I temale esitatud süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab P.I süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et P.I esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb P.I-lt välja mõista sundraha 532.50 eurot ja lisaks sellele ka tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 96.00 eurot. Tsiviilhagi KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud avaliku rahu vastase kuriteoga. Kuna KrMS ei käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kannatanu XXXon esitanud P.I vastu tsiviilhagi summas 544.28 eurot. Süüdistatav P.I tunnistas kohtuistungil täies ulatuses XXXtsiviilhagi summas 544.28 eurot, olles selle juba ka kannatanule tasunud. Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus

käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahju välja mõistma P.I-lt kannatanu XXXkasuks. Asitõendid 2 CD-plaati kõne-ja videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.