Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaeg KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla KrHO juhatajal määrata R.M-ile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

SÜÜDISTUS

R.M 07.03.2014, viibides Tallinnas Pae 11-35 korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära XXXkuuluva elektroonse raamatu Amazon Kindle (väärtusega 149 eurot) ümbrises (väärtusega 15 eurot), millega tekitas kannatanule kahju summas 164 eurot. Samuti tema ajavahemikus 2014 aprilli lõpust kuni 2014 maikuu lõpuni, viibides Maru Betoonitööd OÜ ehitusobjektil Tallinnas Vibu 5, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Maardu Betoonitööd OÜ-le kuuluva lasernivelliiri Hilti PRE 3, seeria 144130005 väärtusega 1 200 eurot. Nende tegudega pani R.M toime korduva võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus R.M-i süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning tema karistamist 9-kuulise vangistusega. KarS § 74 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui R.M 18kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Tsiviilhagisid antud asjas esitatud ei ole. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil R.M tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Süüdistatav taotles menetluskulude tasumist ositi 6 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on nad teadlikud. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning R.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu 144 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 532,50 eurot. Arvestades R.M-i varalist ja perekondlikku seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.