Harju Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsus kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatava Z.I (Z.I, ik xxx) kaebus menetluskulude ja tsiviilhagide väljamõistmise ning lisakaristuse peale; Aleksei Ševerdalkini (Ševerdalkin, ik 37308250308) ja Kirill Matrossovi (Matrossov, ik 37605240347) määruskaebused menetluskulude väljamõistmise peale
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Z.I kaebus tsiviilhagi ja lisakaristust puudutavas osas läbi vaatamata.
2.Harju Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsus Z.I-lt, Aleksei Ševerdalkinilit ja Kirill Matrossovilt menetluskulude väljamõistmises jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsusega tunnistati Z.I kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7; § 121; § 424; § 213 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aastat ja 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja määrati karistuse kandmise alguseks kinnipidamise päev 17. juuni 2014. a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena Z.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Vastavalt LS § 127 on Z.I kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 1(5)
1-14-7821 VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel mõisteti Z.I-lt SL (L) kasuks välja tsiviilhagi summas 82,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti Z.I-lt välja menetluskuludena riigituludesse ekspertiistasud summas 262 eurot; kaitsjatasu kokku 546 eurot; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1 euro ja sundraha 532,50 eurot. Kohus määras, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi Aleksei Ševerdalkin KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja määrati karistuse kandmise alguseks kinnipidamise päev 17. juuni 2014. a. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti A. Ševerdalkinilt välja menetluskuludena riigituludesse kaitsjatasu 276 eurot; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1 euro ja sundraha 887,50 eurot. Kohus määras, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi Kirill Matrossov KarS § 200 lg 2 p 7, 8; 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 28. juuni 2013. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aasta 9 kuu ja 4 päeva vangistuse võrra, ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 6 aastat 3 kuud ja 29 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti K. Matrossovi kinnipidamise päev 17. juuni 2014. a. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel mõisteti K. Matrossovilt SMM (M) kasuks välja tsiviilhagi summas 295,41 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti K. Matrossovilt välja menetluskuludena riigituludesse kaitsjatasu 192 eurot; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1 euro ja sundraha 887,50 eurot. Kohus määras, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maakohtu otsuse peale esitasid Z.I, A. Ševerdalkin ja K. Matrossov kaebused.
4.1.Z.I palub tühistada maakohtu otsus osas, mis puudutab menetluskulude väljamõistmist. Kaebaja palub ekspertiisitasud summas 260 eurot jätta täies ulatuses või osaliselt riigi kanda. Kaebaja märgib, et tunnistas täielikult oma süüd ning joobe tuvastamiseks ei olnud vaja ekspertiisi läbi viia. Kui seda summat ei saa täielikult riigi kanda jätta, siis palub kaebaja jaotada see kaheks osaks, millest pool kohustub tasuma tema ja teise poole riik. Samuti palub kaebaja tühistada kohtuotsus osas, millega teda kohustati tasuma sundraha 532,50 eurot ja määrati maksegraafik igakuiste maksetena. Praegusel hetkel viibib ta vanglas ja tal ei ole võimalik neid nõudeid tasuda. Samuti ei ole tal vabaduses inimesi, kes võiksid seda summat tema eest maksta. Palub võimaldada tal tasuda see summa seaduses ettenähtud maksimaalse tähtaja jooksul ning võimalusel siis, kui ta vabaneb vanglast. Palub lükata kõikide menetluskulude, sealhulgas kaitsjatasude ja tsiviilhagide tasumine esdasi kuni tema vanglast vabanemiseni või selle ajani, kui ta asub vanglas tööle. Tal ei ole võimalik maksta neid summasid osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti palub Z.I tühistada kohtuotsus osas, kus teda kohustati LS § 127 alusel 5 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ära andma juhiload Maanteeametile. Palub ümber vaadata see osa kohtuotsusest ja lubada tal anda load ära vanglast vabanemisel.
2(5)
1-14-7821
4.2.A. Ševerdalkin palub võimaldada tal tasuda menetluskulud pärast vanglast vabanemist või pärast vangistuses tööle asumist. Kaebaja märgib, et tal ei ole võimalik tasuda kulusid oma isikuarvelt, kuna sellel ei ole raha. Tal ei ole võimalik menetluskulusid alates detsembrikuust tasuma hakata. Samuti palub vähendada temalt väljamõistetud kaitsjatasu, kuna ta nägi advokaati vaid kahel korral – kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil, kaitsjaga on suhelnud 15 minutit. Kohtuotsuse kuulutamisele kaitsja ei tulnud.
4.3.K. Matrossov palub menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda ja ülejäänud osa tasumine lükata edasi tema vabanemiseni vangistusest, kuna vanglas olles on ta maksejõuetu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Esmalt märgib ringkonnakohus seonduvalt Z.I kaebusega tsiviilhagide väljamõistmise ja lisakaristuse peale järgmist. Harju Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS 318 lg 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud kuriteo eest karistus, mida seadus ette ei näe. Selliseid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ja neile ei viita ka kaebuse esitaja.
18.septembril 2014 sõlmisid prokurör, Z.I ja tema kaitsja kokkuleppe, milles on, nagu seda nõuab KrMS § 245, välja toodud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid ja täpsed summad, mis tuleb süüdistatavatelt kannatanutele tekitatud kahjude katteks välja mõista. Samuti on kokkuleppes välja toodud karistuse liik ja määr, sh lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmine KarS § 50 lg 1 p 1 alusel (3. kd, tl 194-198). Kohtuistungil on Z.I kinnitanud, et sõlmis kokkuleppe vabal tahtel, jääb selle juurde (3. kd, tl 224). Kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks (vt. Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-05). Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik alates tema suhtes mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2, § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 tuleb Z.I kaebus tsiviilhagi ja lisakaristust puudutavas osas jätta läbi vaatamata.
6.KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Kuna Z.I, A. Ševerdalkin ja K. Matrossov on esitatud kaebustes vaidlustatud kohtuotsust ka menetluskulude väljamõistmise osas, siis ülaltoodu alusel kuulub nimetatud küsimus lahendamisele määruskaebemenetluse korras. Prokuröri, süüdistatavate ja nende kaitsjate vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt on nii A. Ševerdalkinile (3. kd, tl 186-188), K. Matrossovile (3. kd, tl 189-193) kui Z.I-le (3 kd, tl 194-198) selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peavad nad tasuma kriminaalmenetluse kulud ja sundraha. Z.I-ga sõlmitud kokkuleppes on kriminaalmenetluse kuludena välja toodud joobeseisundi tuvastamise uuringute kulud kogusummas 262 eurot, kaitsjale materjalidest koopia tegemise kulu 1 euro ja kaitsjate M. Söördi ja T. Veske kaitsjatasu kohtueelses menetluses (3. kd tl 197). Harju 3(5)
1-14-7821 Maakohtu 13. oktoobri 2014. a kohtuistungil jäid süüdistatav Z.I ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see kinnitada (3. kd, tl 224). Kaitsja palus menetluskulud ajatada maksimaalse aja peale, kuna Z.I on vanglas. Süüdistatav ei esitanud menetluskuludega seonduvalt ühtegi taotlust. A. Ševerdalkiniga sõlmitud kokkuleppes on kriminaalmenetluse kuludena välja toodud kaitsjale materjalidest koopia tegemise kulu 1 euro ja määratud kaitsja D. Školjari kaitsjatasu kohtueelses menetluses kogusummas 252 eurot (3. kd tl 188). Harju Maakohtu 13. oktoobri 2014. a kohtuistungil jäid süüdistatav A. Ševerdalkin ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see kinnitada (3. kd, tl 224). Kaitsja palus menetluskulud ajatada aasta peale. Süüdistatav ei esitanud menetluskuludega seonduvalt ühtegi taotlust. K. Matrossoviga sõlmitud kokkuleppes on kriminaalmenetluse kuludena välja toodud kaitsjale materjalidest koopia tegemise kulu 1 euro ja määratud kaitsja K. Mägi kaitsjatasu kohtueelses menetluses (3. kd tl 192). Harju Maakohtu 13. oktoobri 2014. a kohtuistungil jäid süüdistatav K. Matrossov ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see kinnitada (3. kd, tl 224). Kaitsja palus menetluskulud ajatada maksimaalse aja peale, kuna kaitsealune viibib pikalt vanglas. Süüdistatav ei esitanud menetluskuludega seonduvalt ühtegi taotlust.
7.KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Ringkonnakohus ei nõustu Z.I-ga selles, et tulenevalt teo ülestunnistamisest oli ekspertiisi tegemine põhjendamatu. Süüdistatava poolt teo ülestunnistamine kujutab endast süüdistatava ütlust KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Seega ei erine ülestunnistus põhimõtteliselt teistest isikulisest allikast pärinevatest tõenditest, mistõttu võib tõe väljaselgitamiseks kriminaalasjas olla vaja koguda ka muid objektiivseid tõendeid. Sealhulgas võib vastavalt KrMS § 105 lg-le 1 olla tarvis lähtuvalt tõendamisvajadusest korraldada teatud ekspertiise. Ringkonnakohus leiab, et joobeseisundi tuvastamise uuringute seonduva osas on toimitud õigesti. Prokuratuuril ja uurimisasutustel kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Joobeseisundi uuringute tegemist ei saa käesoleval juhul pidada põhjendamatuks. Vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav (RKKKm nr 3-11-120-12). Kuivõrd praegusel juhul sellistest erandjuhtudest kõneleda ei saa, on joobeseisundi uuringute kulud õigesti jäetud Z.I kanda. Seonduvalt A. Ševerdalkini vastuväidetega kaitsjatasu osas, märgib ringkonnakohus, et nii Põhja Ringkonnaprokuratuur kohtueelses menetluse kui Harju Maakohus kohtumenetluses kontrollisid kaitsja esitatud taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrasid riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluvaks põhjendatud tasuks kohtueelses menetluses 252 eurot (3. kd, tl 175) ja kohtumenetluses 24 eurot (3. kd, tl 229). Ka ringkonnakohtul puudub alus eelnimetatud kulude põhjendatuses kahelda. Seega on maakohus õigesti mõistnud A. Ševerdalkinilt riigi tuludesse välja kaitsjatasu summas 276 eurot. Maakohus ei tuvastanud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kohtul kaaluda menetluskulude vähendamist või menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel aga arvestanud, et süüdimõistetud viibivad vanglas ning kohaldanud KrMS § 180 lg 3 sätteid ja määranud kõigilt süüdistatavatelt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on praegusel 4(5)
1-14-7821 juhul süüdistatavatele vastu tulles ka võimaldanud. Süüdimõistetud ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus juba ei oleks menetluskulude väljamõistmisel arvestanud. Maakohus arvestas asjaoluga, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas süüdistatavatel Z.I, A. Ševerdalkinil ja K. Matrossovil raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Viidates Riigikohtu seisukohale kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 märkis aga maakohus, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistatavatel osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. VangS § 37 lg-s 2 toodud töötamise kohustusest vabastamise aluseid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
8.Juhindudes KrMS §-st 180, § 337 lg 1 p 1 ja § 390 lg-st 1, 2, 3 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
Andres Parmas
Meelika Aava
Orvi Tali
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.