Kohtulahend

EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99914700039009.

1(2)

Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Z.J süüdistatakse KarS § 25 lg 2 - KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema viibides 04.10.2014 kella 12:00 paiku Jõgeva linnas Põik tn 1 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Jõgeva Säästumarketi kaupluses ja olles poole aasta jooksul toime pannud vähemalt kahel korral varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu (so 01.04.2014 ja 08.08.2014 vargused kauplustest), ebaseaduslikult omastamise eesmärgil, püüdis süstemaatiliselt ära võtta võõraid vallasasju s.o ühte 500-grammist viilutatud juustu Eesti Juust väärtusega 4,29 eurot, ühte sulatatud juustu Päikseke väärtusega 0,89 eurot ja ühte Saaremaa lihatööstuse keedusalaami vorsti väärtusega 1,95 eurot, kokku väärtusega 7 eurot ja 13 senti, möödudes kassast ja jättes kauba eest tasumata, kuid tegevus jäi lõpule viimata kaupluse vanemteenindaja sekkumisel. KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 96 eurot riigituludesse. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Z.J palus menetluskulusid vähendada, kuna tal iseseisev sissetulek puudub, hetkel on ta invaliidist ema hooldaja. Töötamist on tal takistanud just vajadus ema hooldada, samuti enda tervislik seisund. Prokurör toetas esitatud taotlust ja lisaks palus määrata ka vähendatud menetluskulu tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Z.J-i ütlustest nähtub, et tal iseseisvaid sissetulekuid ei ole, ta on hetkel ise sisuliselt pensionärist ema ülalpeetav. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada põhjendamatult raskesse olukorda nii süüdimõistetu kui ka temaga koos elavate lähedaste igapäevase toimetuleku. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane arvestades tema majanduslikku olukorda ning asjaolu, et tasuda on vaja ka rahaline karistus. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada olulisel määral ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalslet/ Kohtunik 2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.