Kohtulahend

(kaks) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistuse hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.07.2014 kuni 23.07.2014, so 2 päeva, lugedes mõistetud karistusest ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta L.S-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva L.S-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et L.S temale määratud 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142 Tallinnas, tel 6127 742). KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada L.S järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel arvestada L.S-ile määratud 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.12.2014. L.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 6 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: • teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; • asitõendi saatekulud 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti; • ekspertiisitasu DNAekspertiisi tegemise eest (akt nr 14E-GE0494 - tl 104) 2052 (kaks tuhat viiskümmend kaks) eurot, so kokku 2622 (kaks tuhat kuussada kakskümmend kaks) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „L.S, 1-149916, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse L.S-ile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: sõiduk Toyota Land Cruiser, mis on kohtueelsel menetlusel tagastatud selle seaduslikule valdajale, so XXX(XXX), jätta KrMS §126 lg 3 p 2 alusel XXX. Asitõendid: kummikinda osa (pakend 1), plastdetailid (pakend 18) ja näritud näts (pakend 19), mis on asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn – tl

109), hävitada kui väärtused esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: L.S süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, mille eest on teda viimati karistatud Harju Maakohtu 25.01.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-16217 KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi, uuesti pani toime varguse katse alljärgnevatel asjaoludel: 31.03.2014 kella 04.00 ja 04.40 vahelisel ajal L.S ja kohtueelse menetluse käigus tuvastama isik, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil tungisid Tallinnas, Siidisaba tn 11b asuva korterelamu juures pargitud, AS-le DNB Bank kuuluvasse, OÜ Audere vastutavas kasutuses ning XXX (XXX) ja XXX faktilises kasutuses olevasse sõidukisse Toyota Land Cruiser reg.nr-ga XXX, VIN-kood XXX, punast värvi, väljalaskeaasta 2012, väärtusega vähemalt 34 900 eurot. Sõidukisse tungisid L.S ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik sõiduki vasaku esiukse, s.o juhiukse luku lõhkumise teel. Seejärel hakkasid L.S ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik tegema toiminguid, mis olid suunatud sõiduki mootori käivitamisele ilma sõiduki originaalvõtmeta. Nimelt eemaldasid nad salongi esiosas oleva armatuuri katted (sh kaitsmekarbi katte rooli all vasakul, keskkonsooli katte ja kindalaekaga), et saada juurdepääs sõiduki mootori käivitamist juhtivatele seadmetele. Kuritegu jäi L.S-i ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, sest naaberkorterelamu majaaluses parklas süttis valgustus, mis viitas sellele, et seal keegi liigub ja nende tegevust võidakse märgata, mistõttu L.S ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isik lahkusid sündmuskohalt. Seega pani L.S oma tahtliku tegevusega toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse katse), s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, ja grupi poolt. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 25.11.2014 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Deniss Medvedev, süüdistatav L.S ja tema kaitsja Vladimir Sadekov sõlminud järgneva kokkuleppe: 1) KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 - § 25 lg-te 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava L.S-i karistamist vangistusega 2 (kaks) aastat. 2) KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.07.2014 kuni 23.07.2014, so kaks päeva ning lugeda

ärakandmata karistuseks vangistus 1 (aasta) 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa päeva). 3) KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ja ärakandmata karistust (1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust) täitmisele ei pöörata, kui L.S ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid, milliste kohaselt on ta kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4) Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta hüvitama menetluskulud, sh: • KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt riiklikul ekspertiisiasutusel seoses DNA ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (07.05.2014 ekspertiisiakt nr 14EGE0494) – 2 052 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 6 kohaselt asitõendi saatekulud (varguse katse objektiks olnud sõiduki toimetamine sündmuskohalt Tallinnas Siidisaba tn 11b asuva korterelamu juurest Tallinnas Pärnu nt 139 asuvasse hoiukohta) 38,40 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p-st 2 tulenevalt 532,50 eurot. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 6 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 199 lg 2 p-d 4 ja 7 – 25 lg 1 ja 2, §st 68 lg 1, 74 ja 75 asub kohus seisukohale, et L.S kuulub temale KarS § 199 lg 2 p-des 4 ja 7 – § 25 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, ekspertiisitasu ja asitõendi saatekulud. L.S on avaldanud, et tal töökoht puudub. Samas on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul on põhjendatud eeldada tema tööle asumist. Lisaks sellele ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus arvestades menetluskulude summa suurust kogumis ning võttes arvesse ka süüdistataval töökoha puudumist, et esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena (KrMS § 180

lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.