Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
3-1-1-79-14 2. detsember 2014 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Lea Kivi ja Eerik Kergandberg Kriminaalasi Ruslan Tangijevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 392 lg 1 järgi ning KarS § 202 lg 2 p 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2014. a otsus asjas nr 1-12-9546 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ruslan Tangijevi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Marek Vahing Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 5. november 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2014. a otsus ja Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2013. a otsus osas, millega Ruslan Tangijevilt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 435 eurot 24 senti; tunnistajatele makstud hüvitis 108 eurot 84 senti; ekspertiisikulu 3559 eurot 50 senti; sõiduki BMW X5 puksiirteenuse ja garaažiboksi sulgemise kulu 116 eurot 65 senti; postikulu 25 eurot ja veterinaarteenuse kulu 74 eurot 16 senti.
Mõista Ruslan Tangijevilt menetluskulu (välja arvatud sundraha) katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 1645 (üks tuhat kuussada nelikümmend viis) eurot 23 senti.
Sundraha ja eelmises punktis märgitud muu menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE701700017001577198 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: "Ruslan Tangijev, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 1-12-9546, menetluskulu". Sundraha ja muu menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
4.Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
5.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maakohtu otsus
1.Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2013. a otsusega tunnistati Ruslan Tangijev süüdi 1)
KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 392 lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 63 lg-st 1 juhindudes karistuseks vangistus 6 aastaks ja
2) KarS § 202 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastaks.
2.Maakohus mõistis R. Tangijevi KarS § 392 lg 1 - § 22 lg 3 järgi õigeks kaasaaitamises amfetamiini toimetamisele üle riigipiiri oktoobris ja novembris 2010, 28. novembril 2010 ja 13. detsembril 2010 ning kaasaaitamises fentanüüli toimetamisele üle riigipiiri 26. juunil 2011.
3.KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus R. Tangijevile liitkaristuseks 7 aastat vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus R. Tangijevile mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa - 1 aasta 8 kuu ja 13 päeva - võrra, mõistes talle liitkaristuse 8 aastat 8 kuud ja 13 päeva vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistusaja karistusaja hulka, lugedes R. Tangijevi vangistuse kandmise algusajaks 6. novembri 2011.
6.R. Tangijevilt mõisteti KrMS § 180 lg 1 alusel riigi kasuks välja sundraha 800 eurot, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 435 eurot 24 senti, tunnistajatele makstud hüvitistest 108 eurot 84 senti, ekspertiisikulu 1559 eurot 50 senti, sõiduki puksiirteenuse ja garaažiboksi sulgemise kulu 116 eurot 65 senti ja postikulu 25 eurot. Seoses R. Tangijevi osalise õigeksmõistmisega jättis kohus menetluskuluna riigi kanda 2000 eurot ekspertiisikulust, 74 eurot 16 senti veterinaarteenuse tasu, samuti riigi õigusabi kulu 230 eurot. R. Tangijevi valitud kaitsjale makstud tasu 10 320 eurot jättis kohus süüdistatava kanda.
Sama kohtuotsusega tunnistati erinevates kuritegudes süüdi või mõisteti õigeks veel mitu isikut, kuid nende osas kassatsioonimenetlust ei toimu.
Apellatsioonid
8.Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid teiste hulgas apellatsioonid R. Tangijevi kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso ja prokuratuur.
9.R. Tangijevi kaitsja apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse tühistamist ja R. Tangijevi õigeksmõistmist või alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
10.Prokuratuuri apellatsioonis taotleti muu hulgas maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis riigi kanda 2000 eurot ekspertiisikulust ja veterinaarteenuse kulu 74 eurot 16 senti. Prokuratuur taotles nende summade väljamõistmist R. Tangijevilt. Ringkonnakohtu otsus
11.Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2014. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega 2000 eurot ekspertiisikulust ja 74 eurot 16 senti veterinaarteenuse eest jäeti menetluskuluna riigi kanda. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis R. Tangijevilt välja ekspertiisikulu summas 3559 eurot 50 senti ja veterinaarteenuse kulu 74 eurot 16 senti. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. R. Tangijevi kaitsja apellatsiooni ringkonnakohus ei rahuldanud. R. Tangijevi poolt apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 3300 eurot jättis ringkonnakohus selle kulu kandnud K.-M. P. kanda.
12.Põhjendades maakohtu otsuse osalist tühistamist, märkis ringkonnakohus, et kuna tehtud ekspertiisid ja veterinaarteenuse kulu ei seondu süüdistuse selle osaga, milles R. Tangijev õigeks mõisteti, tuleb need kulud täies ulatuses R. Tangijevilt välja mõista.
13.Veel leidis ringkonnakohus, et kuna ta jätab maakohtu otsuse R. Tangijevi süüditunnistamises muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata ning kuna kaitsjatasu taotlusest ei nähtu, et kulud oleksid tekkinud seoses prokuröri apellatsiooniga, tuleb R. Tangijevi apellatsioonimenetluse kulu (kaitsjatasu) jätta KrMS § 185 lg 2 alusel isiku kanda, kellel need on tekkinud.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
R. Tangijevi kaitsja kassatsioon
14.Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas teiste hulgas kassatsiooni R. Tangijevi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kes taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Juhul kui Riigikohus seda taotlust ei rahulda, palub kaitsja vähendada R. Tangijevile mõistetud liitkaristust ühe päeva võrra. Lisaks leiab kassaator, et süüdistatavale tuleb hüvitada osaliselt esimese astme kohtus valitud kaitsjale makstud tasu ja täielikult see kaitsjatasu, mille süüdistatav kandis ringkonnakohtus.
15.Kaitsja leiab, et kohtud on R. Tangijevit süüdi tunnistades rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, jättes otsuse nõuetekohaselt põhistamata ja tuginedes lubamatutele tõenditele. Kriminaalmenetlus R. Tangijevi suhtes ei olnud aus ega objektiivne. R. Tangijevile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja tema isikule (KrMS § 338 p 4). See tingib kohtuotsuste tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.
16.Kohtud eksisid R. Tangijevile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel. Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a otsusega karistati R. Tangijevit vangistusega 4 aastaks. Karistusaja algust hakkas kohus lugema R. Tangijevi kinnipidamisest, s.o 4. juunist 2007. Viru Maakohtu 10. septembri 2009. a määrusega vabastati R. Tangijev karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt koos tema allutamisega elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile. R. Tangijev vabanes kinnipidamiskohast 21. septembril 2009. Kohtupraktika kohaselt tuleb põhiõiguste piirangu (vangistus, kinnipidamine, katseaeg) tähtaegu arvestada piirangu esimesest päevast, mitte üldkorras järgmisest päevast. Seega tuleb praeguses asjas karistuse kandmise esimeseks päevaks lugeda 4. juuni 2007 ja viimaseks päevaks 21. september 2009. Sellest tulenevalt on R. Tangijev varasema otsusega mõistetud vangistusest ära kandnud 1 aasta 3 kuud ja 18 päeva, mitte aga 1 aasta 3 kuud ja 17 päeva, nagu kohtud ekslikult leidsid. Järelikult on R. Tangijevi ärakandmata karistuseks, mis on võimalik tema karistusele KarS § 65 lg 2 alusel liita, 1 aasta 8 kuud 12 päeva, mitte 1 aasta 8 kuud 13 päeva.
17.Maakohus mõistis R. Tangijevilt välja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 435 eurot 24 senti ja jättis valitud kaitsjale makstud tasu 10 320 eurot R. Tangijevi kanda. Kuna kohus mõistis R. Tangijevi osaliselt õigeks, tulnuks kaitsjatasu ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu osaliselt riigi kanda jätta. Kassaatori hinnangul moodustab see osa süüdistusest, milles R. Tangijev õigeks mõisteti, umbes 1/3 süüdistuse kogumahust. Seega pidanuks riik R. Tangijevile hüvitama 1/3 valitud kaitsjale makstud tasust ja kandma 1/3 kriminaaltoimiku koopia tegemise kulust. Juhul kui Riigikohus selle taotlusega ei nõustu, tuleks tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles maakohtu otsus osaliselt tühistati, ja jõustada maakohtu otsus. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega R. Tangijevilt jäeti välja mõistmata osa ekspertiisikulust ja veterinaarteenuse tasu. Maakohus lähtus neid menetluskulusid riigi kanda jättes R. Tangijevi osalisest õigeksmõistmisest. Tõenäoliselt pidas maakohus ebaotstarbekaks, et riik hakkaks samaaegselt ühtesid menetluskulusid süüdimõistetule hüvitama ja teisi temalt sisse nõudma. Jättes osa valitud kaitsjale makstud tasust süüdistatavale hüvitamata, kuid samas ka osa ekspertiisikulust riigi kanda, lähtus maakohus sisuliselt tasaarvestuse põhimõttest. Selline toimimine oli kooskõlas menetlusökonoomiaga ja lihtsustab kohtuotsuse täitmist. Juhul kui ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustunud, pidanuks ta KrMS § 191 lg 3 kohaselt omal algatusel jätma kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu osaliselt riigi kanda ja hüvitama R. Tangijevile osa valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasust.
18.Ringkonnakohtul puudus seaduslik alus jätta R. Tangijevi apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p-des 2-4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Prokuratuuri kassatsioonivastus
19.Kui Riigikohus leiab, et R. Tangijevi karistuse mõistmisel on kohaldatud vääralt materiaalõigust, tuleb selles osas teha uus otsus, vähendades R. Tangijevile mõistetud karistust. Muus osas palub prokuratuur jätta kassatsiooni rahuldamata.
20.Seoses kaitsja taotlusega jätta menetluskulu osaliselt riigi kanda, märgib prokuratuur, et käesolevas kriminaalasjas on tegemist olukorraga, kus tõendamist ei leidnud üks kuriteokoosseis ideaalkogumist. Samas tuvastas kohus R. Tangijevi teo, mis vastas teisele ideaalkogumi moodustanud kuriteokoosseisule. Sellises olukorras peab kogu menetluskulu hüvitama R. Tangijev. Samuti jättis ringkonnakohus R. Tangijevi apellatsioonimenetluse kulu õigustatult süüdistatava kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21.Riigikohus võtab esmalt seisukoha kassaatori väite suhtes, et kohtud rikkusid R. Tangijevit süüdi tunnistades kriminaalmenetlusõigust ja mõistsid süüle mittevastavad üksikkaristused (I). Seejärel kontrollib kolleegium R. Tangijevile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse seaduslikkust (II) ja osutab väljaspool kriminaalasja lahendamise piire vangistustähtaegade arvutamise regulatsiooni puudustele (III). Lõpuks käsitleb Riigikohus kriminaalmenetluse kulude hüvitamist (IV), peatudes eraldi menetluskuludel, mis tekkisid esimese astme kohtus või kohtueelses menetluses (A), apellatsioonimenetluses (B) ja kassatsioonimenetluses (C) ning teeb uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse (D). I
22.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on kassaatori väited selle kohta, et kohtud rikkusid R. Tangijevit süüdi tunnistades oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja mõistsid talle liiga ranged üksikkaristused, ilmselgelt põhjendamatud. Kolleegium leiab, et kohtud järgisid faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusnorme. Kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti pole alust väita, nagu oleksid kohtud eksinud R. Tangijevile KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 392 lg 1 või § 202 lg 2 p 3 järgi karistust mõistes. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus kõnealuses osas muutmata jätta ja KrMS § 363 lg 4 p-st 2 juhindudes ei käsitle Riigikohus üksikasjalikult kaitsja neid väited, milles vaidlustatakse R. Tangijevi süüditunnistamist.
II
23.Kassaatori taotluse kohta vähendada R. Tangijevi liitkaristust ühe päeva võrra märgib kolleegium järgmist.
24.Kohtud liitsid R. Tangijevile mõistetud vangistusele KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a otsusega mõistetud 4-aastase vangistuse ärakandmata osa. Kohtute hinnangul oli selle pikkus 1 aasta 8 kuud 13 päeva, kaitsja arvates aga 1 aasta 8 kuud 12 päeva.
25.Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a otsuse kohaselt hakati R. Tangijevi karistusaja algust arvestama tema kinnipidamisest 4. juunil 2007. R. Tangijev vabanes selle karistuse kandmiselt ennetähtaegselt 21. septembril 2009. Otsustamaks, millise osa Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a otsusega mõistetud vangistusest R. Tangijev ära kandis ja milline osa tal kandmata jäi, tuleb selgitada, millal R. Tangijevile mõistetud 4-aastase vangistuse tähtaeg kulgema hakkas ja millal see pidanuks lõppema, kui R. Tangijevit ei oleks ennetähtaegselt vangistusest vabastatud. Sellest lähtudes on võimalik arvutada see osa vangistusajast, mis R. Tangijevil ennetähtaegse vabastamise tõttu kandmata jäi.
26.Ehkki vangistustähtajad on oma olemuselt materiaalõiguslikud, ei ole karistusseadustikus nende arvutamist, eeskätt vangistustähtaja algust ja möödumist reguleeritud. KarS § 67 lg 1 sätestab üksnes seda, et vangistuse tähtaega arvutatakse aastates, kuudes ja päevades. Ka vangistusseadus (VangS) ei kehtesta vangistustähtaja arvutamise üldisi reegleid, nähes vaid ette, et kinnipeetav vabastatakse viimasel karistuspäeval võimalikult vara, kuid mitte hiljem kui kell
12.00.Kui vabastamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, vabastatakse kinnipeetav viimasel tööpäeval enne riiklikku püha või puhkepäeva. (VangS § 75 lg 1)
27.KrMS § 171 lg 2 teisest lausest võib järeldada, et seadusandja on pidanud vangistustähtaegade arvestamisel kohaldatavaks kriminaalmenetluslike tähtaegade arvutamise korda. KrMS § 171 lg 2 teine lause sätestab, et isiku karistamisel vangistusega arvutatakse tähtaega tema vanglasse karistust kandma saabumise hetkest, kui karistuse kandmise algus ei tulene kohtuotsusest. Praegusel juhul tuleneb Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a otsusest, et R. Tangijevile mõistetud karistuse kandmise alguspäev oli 4. juuni 2007.
28.Järgnevalt tuleb selgitada, millal R. Tangijevile mõistetud 4-aastase vangistuse tähtaeg möödunuks ehk milline olnuks R. Tangijevi viimane karistuspäev VangS § 75 lg 1 mõttes, kui R. Tangijevit ei oleks ennetähtaegselt vabastatud.
29.KrMS § 171 ei reguleeri otsesõnu, millal lõpeb aastates arvutatav tähtaeg. Kolleegium leiab, et aastates arvutatava tähtaja lõpu kindlaksmääramisel on analoogia korras kohaldatav KrMS § 171 lg-s 4 kuudes arvutatava tähtaja kohta sätestatu. See tähendab, et aastates arvutatav tähtaeg lõpeb viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kui tähtaja lõpp langeb kalendrikuule, millel vastav kuupäev puudub, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval. Selle kasuks, et kohaldada KrMS § 171 lg-t 4 analoogia korras ka aastates arvutatava tähtaja lõpu kindlaksmääramisel, räägib muu hulgas võrdlus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg-tega 2, 3 ja 4. Osutatud sätete järgi tuleb kuudes ja aastates arvutatava tähtaja lõpp (tähtpäeva saabumine) kindlaks määrata ühel ja samal (n-ö vastava päeva) põhimõttel, mis seejuures ühtib KrMS § 171 lg-s 4 sätestatuga.
30.Niisiis on vaja leida vastus küsimusele, millist kuupäeva pidada 20. detsembri 2007. a kohtuotsusega R. Tangijevile mõistetud 4-aastase vangistuse viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks.
31.Riigikohus on varem leidnud, et "vastav" KrMS § 171 lg 4 tähenduses on tähtaja viimase kuu see kuupäev, mis kannab tähtaja kulgemise esimese päevaga sama numbrit või - juhul kui tähtaja viimases kuus sellise numbriga kuupäeva ei ole - kuu viimane päev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 756). Kolleegium ei näe ka praeguses asjas põhjust ega võimalust KrMS § 171 lg-t 4 teisiti tõlgendada.
32.Kuna R. Tangijevi vangistustähtaja kulgemise esimene päev oli 4. juuni 2007, möödunuks talle mõistetud 4-aastase vangistuse tähtaeg 4. juunil 2011, mis olnuks seega ka viimane karistuspäev VangS § 75 lg 1 mõttes.
33.R. Tangijev vabanes Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest ennetähtaegselt
21.septembril 2009. Seega jäi tal selle kohtuotsusega mõistetud karistusest kandmata ajavahemik 22. septembrist 2009 kuni 4. juunini 2011. Selle perioodi pikkus on 1 aasta 8 kuud ja 13 päeva. Just sellise pikkusega vangistuse võrra on kohtud R. Tangijevile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust suurendanud.
34.Järelikult ei ole kohtud R. Tangijevile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust mõistes eksinud. III
35.Väljaspool kriminaalasja lahendamise piire juhib kolleegium tähelepanu järgnevale. Vangistustähtaja arvutamise reeglid mõjutavad vahetult isiku vabadusõiguse (põhiseaduse § 20) riive ulatust. Seetõttu peaks seadus sätestama need reeglid praegusest täpsemalt ja selgemalt. Õigusselguse põhimõttega oleks paremini kooskõlas, kui karistustähtaegade, nagu ka
muude materiaalõiguslike tähtaegade (nt aegumistähtaeg) arvutamine oleks ette nähtud karistusseadustikus. Seadusandja võiks kaaluda sedagi, kas on põhjendatud lähtuda vangistustähtaegade arvutamisel samadest alustest nagu menetlustähtaegade puhul. Teatud menetlustähtaegade - eeskätt edasikaebetähtaegade - arvutamisel on oluline tagada, et isikul oleks võimalus kogu seaduses ette nähtud ajavahemik efektiivselt ära kasutada. Vangistustähtaja alguse- ja lõpuaja võiks aga seadus määrata selliselt, et karistusaja juriidiline kestus ei kujuneks faktiliselt pikemaks kui ajaühik(ud), millega kohus isikule mõistetud vangistuse kestuse kindlaks määras. Seaduse kohaselt võib see aastates ja kuudes arvutatava vangistuse puhul nii juhtuda, kui isik vabastatakse vangistuse kandmiselt kellaajaliselt hiljem, kui ta vabaduse kaotas. Lisaks märgib kolleegium, et tavaarusaama kohaselt ei ole ühekuulises perioodis mitut sama numbriga kuupäeva. IV (A)
36.Kolleegium nõustub kassaatoriga, et R. Tangijevi osalise õigeksmõistmise tõttu peab osa tasust, mis R. Tangijev valitud kaitsjale esimese astme kohtu menetluses maksis, samuti osa kriminaaltoimikust koopia tegemise kulust jääma menetluskuluna riigi kanda. Kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 19.1 ja 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-114-14, p 1065).
37.Seoses prokuratuuri kassatsioonivastuses märgituga (vt otsuse punkt 20) tõdeb kolleegium, et ei saa praeguses menetluses hinnata, kas põhjused, millele tuginedes maakohus R. Tangijevi osades tegudes KarS § 392 lg 1-§ 22 lg 3 järgi õigeks mõistis, andsid tegelikult alust süüdistatava õigeksmõistmiseks või pidanuks kohus piirduma süüdistuses kirjeldatud tegude õigusliku hinnangu muutmisega. Prokuratuur ei ole R. Tangijevi osalist õigeksmõistmist vaidlustanud. Seega puudub ka alus väita, nagu tuleks esimese astme kohtus tekkinud menetluskulu jätta täielikult R. Tangijevi kanda.
38.Maakohus ei mõistnud riigilt R. Tangijevi kasuks välja hüvitist valitud kaitsjale makstud tasu katteks ega jätnud kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu osaliselt riigi kanda. See-eest vähendas kohus R. Tangijevi osalise õigeksmõistmise tõttu temalt riigi kasuks välja mõistetava ekspertiisikulu hüvitist 2000 euro võrra, samuti jättis R. Tangijevilt välja mõistmata hüvitise veterinaarteenuse tasu (74 eurot 16 senti) ja määratud kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu (230 eurot) (vt otsuse punkt 6). Olenemata sellest, kas R. Tangijevi menetluskulu hüvitamist sellisel moel saab pidada korrektseks, järeldub maakohtu otsusest, et kohtu hinnangu järgi on süüdistuse selle osa menetlemisel, milles R. Tangijev õigeks mõisteti, tekkinud menetluskulu 2304 eurot ja 16 senti. Ringkonnakohus maakohtu sellise hinnangu õigsust kahtluse alla ei seadnud. Apellatsioonikohus leidis vaid seda, et kuna ekspertiisikulu ja veterinaarteenuse kulu tekkis selle teo menetlemisel, milles R. Tangijev süüdi tunnistati, ei saa neid kulusid osaliselt ega täielikult riigi kanda jätta. Ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta, et tema otsustuse tulemusel jäi sisuliselt kogu esimese astme kohtu menetluse kulu (välja arvatud riigi õigusabi tasu 230 eurot) vaatamata R. Tangijevi osalisele õigeksmõistmisele süüdistatava kanda. Seejuures ei ole ringkonnakohtu otsuses ühtegi põhjendust selle kohta, nagu oleks maakohus hinnanud R. Tangijevi õigeksmõistmisega seonduvad menetluskulud liiga suureks.
39.Kolleegium ei näe alust kalduda kõrvale maakohtu hinnangust, et kohtueelse menetluse ja esimese astme kohtu menetluse kulu (valitud kaitsjale makstud tasu ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu), mis tekkis, menetledes süüdistuse seda osa, milles R. Tangijev õigeks mõisteti, oli 2304 eurot 16 senti. Seega peab menetluskulu osutatud summa ulatuses kandma KrMS § 181 lg 1 kohaselt riik. Järelikult tuleb seda osa kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses tekkinud menetluskulust, mis jääb riigi kanda, suurendada võrreldes ringkonnakohtu otsusest tulenevaga 2304,16 €-230 € = 2074 euro 16 sendi võrra. (B)
40.Kassaatoril on õigus ka selles, et ringkonnakohtul ei olnud seaduslikku alust jätta R. Tangijevil tekkinud apellatsioonimenetluse kulu - valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu - süüdistatava (või tema eest kaitsjatasu maksnud menetlusvälise isiku) kanda.
41.Ringkonnakohus tegi R. Tangijevit puudutavas osas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks sama seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt jäävad apellatsioonimenetluse kulud isiku kanda, kellel need on tekkinud, vaid siis, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend. Asjaolu, et ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse prokuratuuri apellatsiooni alusel ja R. Tangijevi kaitsja apellatsioon jäi rahuldamata, ei anna KrMS § 185 kohaselt alust apellatsioonimenetluse kulu süüdistatava kanda jätta
isegi juhul, kui kuludokumentidest ei nähtu, et kaitsjatasu oleks makstud seoses prokuratuuri apellatsiooni menetlemisega.
42.Seega tuleb ringkonnakohtu otsus ka apellatsioonimenetluse kulu R. Tangijevi kanda jätmist puudutavas osas tühistada. Riigikohus saab tühistatud osas teha uue otsuse, lahendades ise R. Tangijevi apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise taotluse (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 33).
43.R. Tangijevi kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada K.-M. P.-le, kes tasus R. Tangijevi kaitsjatasu arve, apellatsioonimenetluse kuluna 3300 eurot. Taotlusele lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, nõupidamisteks süüdistatavaga, apellatsiooni koostamiseks ja maakohtu istungil osalemiseks kokku 27 tundi 30 minutit. Kaitsja osutatud õigusabi tunnitasu määr oli 100 eurot, millele lisandus käibemaks.
44.Valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna (KrMS § 175 lg 1 p 1) üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, p 29.)
45.Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse ka seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1058).
46.R. Tangijevi kaitsja apellatsioon osutus täielikult põhjendamatuks. Samuti nähtub ringkonnakohtu istungiprotokollist, et prokuratuuri apellatsioonile, mille alusel maakohtu otsus osaliselt tühistati, R. Tangijevi kaitsja vastuargumente ei esitanud (vt KoTo, kd 20, tl 152 pöördel).
47.Arvestades eeltoodut, samuti kriminaalasja mahtu ja keerukust, loeb kolleegium R. Tangijevi poolt apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikuks suuruseks ja seega süüdistataval tekkinud apellatsioonimenetluse kuluks 300 eurot. See summa tuleb riigil KrMS § 185 lg 1 alusel R. Tangijevile hüvitada.
48.KrMS § 185 lg 1 kohaldamisel ei ole tähtsust sellel, kas valitud kaitsjale maksis tasu süüdistatav ise või mõni menetlusväline isik süüdistatava huvides. KrMS § 185 lg-st 1 tuleneva hüvitisnõude õigustatud subjektiks on süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik, kelle huvides menetluskulu kanti ja seda sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti tema või mõne muu isiku arvel. See tähendab, et süüdistatava valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel välja mõista riigilt süüdistatava, mitte õigusabi-arve tasunud menetlusvälise isiku kasuks. Menetlusvälise isiku võimalik lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev õigus nõuda süüdistatavalt tema huvides makstud kaitsjatasu hüvitamist, on võimalik maksma panna tsiviilkohtumenetluse korras. Eelmärgitu ei välista teatud juhtudel siiski seda, et riik täidab süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb kohtule esitada konkreetne taotlus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-75-14, p 51). (C)
49.Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus KrMS § 361 lg 1 p 7 ja § 362 p 2 alusel kriminaalmenetluse kulude hüvitamist puudutavas osas tühistada ja teha selles osas uus otsus.
50.Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, tuleb ka kassatsioonimenetluse kulu KrMS § 186 lg 1 kohaselt riigi kanda jätta. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada R. Tangijevile kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale kassatsiooni koostamise ja esitamise eest makstud tasu 600 eurot. Arvestades kassatsiooni põhjendatuse astet (vt otsuse punkt 45) ja vaidlusaluste küsimuste mahtu ning keerukust, loeb kolleegium, et KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega kaitsjatasuks 300 eurot. See summa tuleb R. Tangijevile KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitada. (D)
51.R. Tangijevi süüdistuse menetlemisega seotud menetluskulude hüvitamise kohustus jaguneb R. Tangijevi ja riigi vahel. Eelnevalt käsitletud riigi hüvitamiskohustuse kõrval on kohtud R. Tangijevilt riigi kasuks välja mõistnud rahasummad erinevate menetluskulu liikide lõikes (vt otsuse punktid 6 ja 11).
52.Kolleegium märgib, et olukorras, kus kohus mõistab ühelt ja samalt süüdistatavalt riigi kasuks välja erinevat liiki menetluskulud, ei ole kohtuotsuse resolutiivosas üldjuhul vaja iga kululiigi kohta eraldi otsustust teha. Kuna kuluhüvitise saamiseks on õigustatud üks ja seesama isik (riik) ning hüvitis on menetluskulu liigist olenemata võimalik tasuda ühele ja samale pangakontole sama selgitusega, on selgem, kui kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt riigi kasuks välja ühe summana. Erandina peab kohtuotsuse resolutiivosas olema eraldi välja toodud otsustus sundraha
(KrMS § 179) väljamõistmise kohta. Seda seetõttu, et ohvriabi seaduse § 32 lg 2 p 1 kohaselt kasutatakse riigile laekuvat sundraha sihtotstarbeliselt. Samuti näeb Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2002. a määruse nr 11 lisa punkt 1.4 alapunkt 14 ette, et esimese ja teise astme kohtute statistika ja lahendite andmekogus tuleb kriminaalasja puhul iga kohtualuse kohta registreerida andmed esimeses, teises ja kolmandas astmes välja mõistetud sundraha kohta.
53.Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus riigi ja süüdistatava vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (välja arvatud sundraha nõue) tasaarvestada. See tähendab, et olukorras, kus süüdistatav on kohustatud hüvitama riigil tekkinud menetluskulu ja riik omakorda süüdistataval tekkinud menetluskulu, ei ole vaja kuluhüvitist mõlemalt poolelt välja mõista. Kohus võib piirduda sellega, et mõistab otsuse resolutiivosas välja summa, mis vastab menetluskulude hüvitamise nõuete vahele, ja seda isiku kasuks, kelle nõue on suurem.
54.Samas märgib kolleegium, et kui kohus on mõistnud menetluskulud süüdistatavalt välja üksikute kululiikide kaupa või jätnud vastastikused kriminaalmenetluse kulude hüvitamise nõuded tasaarvestamata, ei muuda kohtuotsust iseenesest ebaseaduslikuks ega takista otsuse täitmist. Küll võib kõrgema astme kohus sellisel juhul kriminaalmenetluse kulude otsustust täpsustada.
55.Kohtud on mõistnud R. Tangijevilt lisaks sundrahale (800 eurot) riigi kasuks välja erinevate menetluskulude katteks veel 4319 eurot 39 senti (vt otsuse punktid 6 ja 11). Riigikohus leidis eelnevalt, et lisaks riigi kanda jäetud 230 euro suurusele riigi õigusabi tasule on riik kohustatud R. Tangijevile KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitama veel 2074 eurot 16 senti, samuti 300 eurot apellatsioonimenetluse kuluna ja 300 eurot kassatsioonimenetluse kuluna. Seega tuleb kohtute poolt R. Tangijevilt välja mõistetud kuluhüvitist vähendada kokku 2674 euro 16 sendi võrra. Ühtlasi täpsustab kolleegium kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse sõnastust, mõistes menetluskulu (välja arvatud sundraha) R. Tangijevilt välja terviksummana.
56.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 191 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium osaliselt maakohtu ja ringkonnakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse ja teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab R. Tangijevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1645 eurot 23 senti (4319,39 € - 2674,16 €). Sundraha väljamõistmist puudutavas osas jätab kolleegium maakohtu ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.