1-14-9391
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. detsember 2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-9391 (14230105353)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Liisi Kisler
Tõlk
Imbi Kangur-Popova
Kriminaalasi
M.A süüdistuses KarS § 121, § 202 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
02.12.2014
Prokurör
Annika Vanatoa
Süüdistatav
M.A – isikukood: XXX; Eesti koXXX ; haridus 7 klassi; elukoht: XXX; XXX 8.klassi õpilane; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 28.29.05.2014)
Kaitsja
advokaat Kadi Mägi
KarS § 68 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg: 28.-29.05.2014, s.o 2 päeva ning kandmisele kuulub 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui M.A 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning täidab KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Viru Vangla noorteüksuse kriminaalhooldaja.
kriminaalhooldusosakonna
juhatajal
määrata
M.A
Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
M.A maikuus 2014 omandas ning kasutas teadlikult Tallinnas Sõpruse pst 200b McDonaldsi söögikohas süüteo toimepanemise tulemusena saadud XXX kuuluva mobiiltelefoni Samusing Galaxy SII Plus väärtusega 240 eurot, millise hiljem müüs OÜ Ledport kauplusesse Tallinn Toompuiestee 37 ning sai selle eest varalist kasu. Seega M.A pani toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise, turustamise, s.t KarS 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 11.05.2014 kella 17.00 paiku Tallinnas Sõpruse puiesteel asuvas Männi pargis lõi XXX ühe korra rusikaga kõhu piirkonda, mistõttu kannatanu kummardus allapoole. Seejärel lõi ta XXX ühe korra kipsis parema käega vastu pead paremale poole oimu piirkonda, misjärel kannatanu kukkus ja M.A lõi teda ühe korra jalaga parema õla piirkonda, tekitades sellisel viisil kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse – peapiirkonna pehmete kudede põrutuse. Samuti tema 10.05.2014 kella 13.50 paiku koos süüvõimetu XXX Tallinn Vilde tee 72 asuva Kännukuke raamatukogu hoone juures lõi XXX ühe korra rusikaga suu piirkonda, mistõttu kannatanu kukkus ja M.A lõi teda korduvalt jalaga pea piirkonda, tekitades sellisel viisil füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pea põrutuse. Samuti tema 10.05.2014 kella 15.30 paiku koos süüvõimetute XXX ja XXX koos Tallinn Sõpruse pst asuvas Männi pargis lõi XXX rusikaga näo piirkonda, mistõttu kannatanu kukkus ja M.A lõi teda kukla piirkonda, tekitades sellisel viisil füüsilist valu ja tervisekahjustuse vasaku silmaaluse põrutuse. Seejärel M.A lõi XXX ühe korra rusikaga näo piirkonda, lükkas ta pikali ning siis lõi kannatanut käte-jalgadega korduvalt külje piirkonda, tekitades sellisel viisil talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – nina pindmise vigastuse Seega M.A pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või vaalu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.t KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepped ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava M.A , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M.A süüditunnistamist KarS § 121 järgi ning tema karistamist 5-kuulise vangistusega; KarS § 202 lg 1 järgi ning tema karistamist 1-kuulise vangistusega. KarS § 64
alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust. Karistusest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg ning kandmata osa karistusest jätta KarS § 74 kohaldades täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Kokkuleppe kohaselt on M.A kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma kontrollnõudeid ning lisakohustusena osalema sotsiaalprogrammis. Rahuldamisele kuulub XXX seadusliku esindaja XXX tsiviilhagi summas 850 eurot mittevaralise kahju katteks. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatava vanemad ja kaitsja taotlesid kohtult menetluskude vähendamist ja võimalust seda maksta osade kaupa, kuna kõigi menetluskulude kohene tasumine käib neile üle jõu. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning M.A tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära. Arvestades süüdistatava ning tema vanemate varalist seisundit, süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab osa menetluskuludest, s.o. poole sundrahast riigi kanda. Kohene ja kõigi menetluskude tasumine käib neile ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Külli Iisop Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.