Kohtulahend

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast XXXRingkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Semen Kuznetsovi süüdistatakse selles, et tema et olles isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, viibides 23.01.2014.a kella 13.08 paiku Peterburi tee 58a, Tallinnas asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-ile kuuluvas Peterburi mnt teenindusjaamas, ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, vägivallata, grupis koos Artjom Vassiljeviga tankis kanistrisse 33,43 liitrit mootorikütust Bensiin 98 Miles Plus summas 44.46 eurot ning lahkus tanklast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema, viibides 23.01.2014.a kella 14.26 paiku Mahtra 29, Tallinnas asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas, ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, vägivallata, grupis koos Artjom Vassiljeviga tankis kanistrisse 26,17 liitrit mootorikütust Bensiin 98 Miles Plus summas 34.81 eurot ning lahkus tanklast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema viibides 19.02.2014.a kella 12.05 paiku Peterburi tee 58a, Tallinnas asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-ile kuuluvas Peterburi mnt teenindusjaamas, ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, vägivallata, grupis koos Artjom Vassiljeviga tankis kanistrisse 21,59 liitrit mootorikütust Bensiin 98 Miles Plus summas 29.15 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema viibides 19.02.2014.a kella 12.39 paiku Mahtra 29, Tallinnas asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas, ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, vägivallata grupis koos Artjom Vassiljeviga tankis punast värvi sõiduautosse Honda Jazz, registreerimisnumbrimärgiga XXX kütusepaaki 15,37 liitrit mootorikütust Bensiin 95 Miles Plus summas 20.60 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema viibides 26.02.2014.a kella 18.20 paiku Peterburi tee 58a, Tallinnas asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-ile kuuluvas Peterburi mnt teenindusjaamas, ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, vägivallata, grupis koos Artjom Vassiljeviga tankis kanistrisse 34,99 liitrit mootorikütust Diisel Miles summas 47.31 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema viibides 26.02.2014.a kella 20.44 paiku Petrooleumi 4, Tallinnas asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-ile kuuluvas Petrooleumi teenindusjaamas, ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, vägivallata, grupis koos Artjom Vassiljeviga tankis punast värvi sõiduautosse Volkswagen, registreerimisnumbrimärgiga HPF853, kahte kanistrisse 64,66 liitrit mootorikütust Bensiin 98 Miles Plus summas 87.94 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata.

Samuti tema viibides 02.03.2014.a kella 09.56 paiku Peterburi tee 58a, Tallinnas asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-ile kuuluvas Peterburi mnt teenindusjaamas, ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, vägivallata, grupis koos Artjom Vassiljeviga tankis punast värvi sõiduautosse Honda, registreerimisnumbrimärgiga XXX, kütusepaaki ja pakiruumis olevatesse kanistritesse 79,96 liitrit mootorikütust Bensiin 95 Miles Plus summas 104.91 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Seega oma tahtliku tegevusega pani Semen Kuznetsov toime varguse, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda tarvitamata, isikute grupis, süstemaatiliselt, mis on KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Samuti süüdistatakse Semen Kuznetsovi selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 16.06.2014.a suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 1,18 grammi (puhtal kujul 66 milligrammi fentanüüli), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Semen Kuznetsov hoidis osundatud narkootilist ainet ebaseaduslikult enda valduses kuni 16.06.2014.a kellani 12.20, mil ta Tallinnas, Ümera 3 maja juures kahtlustatavana kinni peeti ja narkootilist ainet fentanüüli sisaldav pulber kogumassiga 1,18 grammi (puhtal kujul 66 milligrammi fentanüüli) politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul). Seega piisanuks süüdistatava valdusest äravõetud narkootilisest ainest ca 508 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootilise aine (fentanüüli) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Semen Kuznetsov toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest süüdistatava Semen Kuznetsovi karistamist vangistusega 7 kuud. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava Semen Kuznetsovi karistamist vangistusega 2 aastat 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Semen Kuznetsovi poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 16.06.2014 a, s.o mil ta kahtlustatavana kinni peeti ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga tekitati varalist kahju AS-ile Statoil Fuel & Retail Eesti. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 30.10.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7252 rahuldati Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i poolt esitatud tsiviilhagi kogusummas 2490.99 eurot ning mõisteti Artjom Vassiljevilt ja Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i kasuks välja kuriteoga tekitatud varaline kahju, milles sisaldub ka Semen Kuznetsovi poolt toimepandud kuriteoepisoodides kannatanule Statoil Fuel & Retail Eesti AS tekitatud varaline kahju summas 369.18 eurot. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Semen Kuznetsov nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokurör taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Semen Kuznetsov temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9 ning KarS § 184 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Semen Kuznetsovi süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Semen Kuznetsovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb

lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Semen Kuznetsovi on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega on Semen Kuznetsovi käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Semen Kuznetsovi resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb Semen Kuznetsovilt välja mõista sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 887.50 eurot, lisaks veel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 2.00 eurot ja tasu õigusabi osutamise eest 504.00 eurot. Käesolevas asjas on läbi viidud narkootilise aine ekspertiis. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-120-12). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tuvastati narkootilise aine ekspertiisiga (ekspertiisiakt nr 14E-AN0642), et Semen Kuznetsovilt kinnipidamise käigus ära võetud pulbri näol oli tegemist fentanüüliga, mis kuulub vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisale 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Seega mõistab kohus Semen Kuznetsovilt välja narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulu 84.00 eurot, kuna selle puhul on tuvastatud süüdistatava seos uuritava kuriteoga. Ka korral, kui Semen Kuznetsovile on tagatud vanglas töötamise võimalus, ei saa tema sissetulek tõenäoliselt olema selline, mis võimaldaks kõigi menetluskulude ühekorraga tasumise. Seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud. Tsiviilhagi KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud avaliku rahu vastase kuriteoga. Kuna KrMS ei käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kannatanu Statoil Fuel & Retail Eesti AS on esitanud Semen Kuznetsovi vastu tsiviilhagi summas 369.18 eurot.

Süüdistatav Semen Kuznetsov tunnistas kohtuistungil täies ulatuses Statoil Fuel & Retail Eesti AS tsiviilhagi summas 369.18 eurot. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 30.10.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7252 rahuldati Statoil Fuel & Retail Eesti AS- i poolt esitatud tsiviilhagi kogusummas 2490.99 eurot ning mõisteti Artjom Vassiljevilt Statoil Fuel & Retail Eesti AS- i kasuks välja 2490.99 eurot, milles sisaldub ka Semen Kuznetsovi poolt toimepandud kuriteoepisoodides kannatanule Statoil Fuel & Retail Eesti AS tekitatud varaline kahju summas 369.18 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahju välja mõistma Semen Kuznetsovilt kannatanu Statoil Fuel & Retail Eesti AS kasuks. Asitõendid Ekspertiisiaktiga 27.06.2014.a nr 14E-AN0642 tagastatud pakendid (ühes pakis), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud pulber, mis on jäetud ekspertiisiaktiga 27.06.2014.a nr 14E-AN0642 hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda, tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mobiiltelefon Nokia, imei-kood XXX, koos sim-kaardiga (mis on saadetud XXXvanglasse lisamiseks Semen Kuznetsovi isiklike asjade juurde), tuleb vabastada asitõendi staatusest.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.