lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-6536/16

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-6536/16
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
01.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1190
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-6536/7Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja09.09.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-15-18213/3Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja31.12.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1.detsembril 2014, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-14-6536

Kohtukoosseis

Kohtunikud Pavel Gontšarov, Orvi Tali ja Meelika Aava

Kriminaalasi

Janek Räikineni süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 121 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09. septembri 2014 aasta otsus lühimenetluses Süüdistatava Janek Räikinen’i, elu- või asukoht: XXXXXXXXX XX-X, XXXXXX XXXX, Harjumaa (hetkel viibib Tallinna vanglas); isikukood: 38201190284; kodakondsus: Eesti; haridus: XXXX-; emakeel: vene keel; töökoht: XXX OÜ. Karistatus: kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati 01.11.2011.a.; tõkend: vahistamine (alates 27.02.2014) kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann

Apellatsiooni esitaja

RESOLUTSIOON

1.Jätta Janek Räikinen’i kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2.Mõista välja Janek Räikinen’ilt riigieelarvesse riigi poolt kaitsjale menetluskuluna makstud tasu 24,00 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Pank). Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja süüdistatava nimi.

Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav süüdistatavale saadetavas makseinfos.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1.Harju Maakohtu 09. septembri 2014 aasta otsusega lühimenetluses tunnistati Janek Räikinen süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. Tunnistati süüdi Janek Räikinen § 121 järgi ja mõisteti talle karistuseks 11 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Janek Räikinenile mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. Määrati, et karistuse algust loetakse Janek Räikineni kinnipidamise päevast – 01.augustist 2014.
2.Janek Räikinen mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning keda on Harju Maakohtu 01.11.2011.a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi, 08.10.2012.a ajavahemikul 13:00 kuni 15:00 Tallinnas aadressil XXXXXXX XX-XX asuvast korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule LI’le kuuluva sülearvuti Amilo Fujitsu Siemens väärtusega 638,50 eurot koos internetipulgaga MINT väärtusega 10 eurot, arvutihiire ja ID-kaardi lugejaga, mis väärtust ei oma. Internetipulga viskas J. Räikinen minema, kuid sülearvuti, ID-kaardi lugeja ja arvutihiire pantis AŠ J. Räikinen’i palvel pandimajja ning andis esemete eest saadud 100 eurot J. Räikinen’ile. Janek Räikinen mõisteti süüdi KarS § 121 järgi selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos DP’iga, 14.11.2012.a kella 14:00 ajal Tallinnas XXXXX X asuva maja juures toime kannatanu VK’i kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et Janek Räikinen lõi kannatanut vähemalt kolm korda rusikaga näopiirkonda. Seejärel lõi DP kannatanut üks kord jalaga näopiirkonda. Oma tegevusega põhjustasid Janek Räikinen ja DP kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – marrastused ja verevalumid. Janek Räikineni mõisteti süüdi KarS § 121 järgi ka selles, et tema 25.02.2014.a kella 23:20 ajal Tallinnas Laagna teel Mustakivi keskuse vastas asuvas Mustakivi bussipeatuses (suunaga kesklinna poole) lõi AK’le üks kord kaikaga peapiirkonda, tekitades AK’le lahtise peahaava ja füüsilist valu.
3.Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab maakohtu otsust süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kaitsja märgib märgib, Janek Räikinen ei ole talle määratud karistusaja pikkusega nõus. Ta soovib, et lühendataks karistusaja pikkust, mis tema arvates ei ole proportsionaalne toime pandud süütegudega. Selline karistus ei ole kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga.

Otsuses on märgitud, et Kohus arvestab kergendava asjaoluna seda, et J.Räikinen on kuritegusid kahetsenud ja aidanud kaasa tõe väljaselgitamisele, ning see mõjutab vangistuse määra. Samuti märgib kohus, et ta võtab J.Räikineni süü suuruse hindamisel arvesse ka seda, et kolmest episoodist kahe puhul (vargus ja VK löömine) ei oleks kuritegu aset leidnud, kui kannatanu (varguse puhul kannatanu poeg) ei oleks eelnevalt koos J.Räikineniga alkoholi tarvitanud. Tegelikult aga tundub, et karistuse mõistmisel ei ole kohus neid asjaolusid arvestanud. Seega apellandi arvates tuleks Janek Räikinen karistusaega vähendada. Janek Räikinen ei ole nõus ka karistusaja alguse kuupäevaga. Ka kaitsja arvates lõpeb täitmisele pööratud karistusaeg 30. Juulil 2014, seega käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse alguseks tuleks lugeda 31.juuli 2014. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.
5.Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist süüdistatavale mõistetud karistuse osas.
6.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas on maakohus arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Kolleegium märgib, et maakohus on põhjendanud Janek Räikinen’ile mõistetava karistuse määra valikut ning süüdistatavale mõistetud karistuse pikkus on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Kohtukolleegium märgib, et süüdistatavale mõistetud üheaastane liitkaristus kolme kuriteoepisoodi toimepanemise eest KarS §§ 121 ja 199 lg lg 2 p 4 järgi on igati proportsionaalne karistus varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule, kes enda jaoks vastavaid järeldusi ei teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist.

Asjakohatu on ka süüdistatava kaitsja taotlus vangistuse tähtaja lühendamiseks 1 päeva võrra. Kohtukolleegium märgib, et KarS § 67 kohaselt vangistuse tähtaega arvutatakse aastates, kuudes ja päevades. Karistustähtaja arvestamisel aastates ja kuudes on arvestusühikuks vastavalt kalendriaasta ja –kuu. Mõlemal juhul lähtutakse aastatest ja kuudest nende kalendriliselt määratud ajalises järjestuses, arvestamata konkreetse aasta või kuu pikkust. Käesoleval juhul lõppenuks 01.11.2014 kohtuotsusega süüdistatavale mõistetud ning 27.02.2014 määrusega täitmisele pööratud vangistus 5 kuud ja 6 päeva (karistusaja algusega 25.02.2014) 31.07.2014, seega õige on kohtuotsuse märgitud uue karistuse kandmise algus 01.08.2014.

7.Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 jätta läbi vaatamata.
8.Esimese astme kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Janek Räikinen’i kaitsja Jugans Grossmann, kes esitas kaitsjatasu hüvitamise taotluse summas 24,00 eurot. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab käesoleva määrusega esitatud apellatsiooni, kui põhjendamatu läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jäi apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.

Pavel Gontšarov

Orvi Tali

Meelika Aava

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.