Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 30. oktoobri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Linnar Tverdohleb, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Linnar Tverdohlebi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viljandi Maakohtu 25.01.2005 otsusega tunnistati Linnar Tverdohleb süüdi KarS § 114 p 5 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 13 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 26.08.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 14 aastat 6 kuud vangistus, mille hulka arvati ka eelvangistuses viibitud aeg. Karistusaja algus 24.11.2003 ja lõpp 23.05.2018.
2.Tartu Maakohtu 30.10.2014 määrusega jäeti L. Tverdohleb vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.
Maakohus märkis, et vangla esitatud iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu täitnud täitmiskavas seatud eesmärke. Samas ei nähtu vangla toetavat seisukohta süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus võttis isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse, et süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Samuti arvestas maakohus
2.2.Lisaks süüdlase käitumisele karistuse kandmise ajal hindas maakohus süüdimõistetut iseloomustavate teguritena tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel veel süüdlase elutingimusi ja neid tagajärgi, mida talle võib kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Süüdlase elutingimuste raames võttis maakohus arvesse elukoha olemasolu süüdlasel pärast vabanemist, töökoha leidmise ja tugiisikute (perekonnaliikmed, lähedased) toetuse võimalust aga samuti endiste kuritegelike sidemete taastekkimise ohtu. Maakohus leidis, et L. Tverdohlebi puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske isikuvastase kuriteo sooritanud isikut selleks võimaluse avanemisel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohus sedastas, kuigi L. Tverdohlebi käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused (kinnipeetav kahetseb toimepandud kuritegu, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid siiski L. Tverdohlebi poolt toimepandud kuriteo raskus ei võimalda teda käesoleval ajal karistuse kandmisest vabastada. Maakohus märkis, et L. Tverdohlebi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on ka varem vanglakaristust kandnud, kuid sellele vaatamata jätkas L. Tverdohleb kuritegude toimepanemist – viimase kuriteo pani L. Tverdohleb toime katseajal. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline vabaduses õiguskuulekat elu jätkama. Samuti ei olnud maakohus veendunud, et L. Tverdohleb ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt katseaja jooksul kriminaalhoolduse kõiki tingimusi täita. Maakohus, arvestades süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja eeldatavat käitumist vabaduses kogumis leidis, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole piisavalt põhjendatud.
3.Tartu Maakohtu 30.10.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu L. Tverdohleb, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 30.10.2014 määruse ja vabastada L. Tverdohleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.L. Tverdohleb leiab, et maakohus on liialt pealiskaudselt ja subjektiivselt hinnanud tema positiivseid muutusi, tegevusi ja püüdlusi astuda ühiskonda õiguskuuleka kodanikuna. Kinnipeetav märgib, et on talle mõistetud 14 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest ära kandnud 11 aastat. L. Tverdohleb märgib, et ta kahetseb tehtut siiralt ja soovib, et noore poisina tehtud kuritegu oleks olemata. Süüdimõistetu palub kohtul tema siira kahetsusega arvestada.
3.2.L. Tverdohleb märgib, et vangistuses oldud aja jooksul on ta tööl käinud, õppinud 2 aastat ning omandanud keevitaja elukutse, samuti on ta läbinud isiklikus täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid. Süüdimõistetu lisab, et läbitud sotsiaalprogrammid aitasid tal mõista väärkäitumist noore poisina ning on õpetanud talle seaduskuulekat käitumist. Hetkel õpib L. Tverdohleb Tartu Kroonuaia 9. klassis ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole.
3.3.Süüdimõistetu lisab, et vanglas veedetud 11 aasta jooksul on ta aru saanud, et see ei ole koht kus ta tahaks igapäevaselt viibida. L. Tverdohleb on valmis vanglast vabanema lootuses, et ei pea sinna kunagi naasma. Tema peamiseks eesmärgiks vabaduses on perekonna loomine ning koheselt töö leidmine, et oleks olemas sissetulek, mis hoiaks kriminaalsest tegevusest eemale ja kindlustaks hakkamasaamise ka vabaduses. Samuti palub kinnipeetav arvesse võtta, -2-
et ta on tasunud vangistuse jooksul kõik võlgnevused, seega puuduvad tal tasumata nõuded, mis omakorda lihtsustab hakkamasaamist vabaduses.
3.4.Kinnipeetav leiab, et elektroonilise järelevalve kohaldamine on tema jaoks parim võimalus ning selle aja jooksul suudaks ta kriminaalhooldusametniku toel ja nõuannetega elada taas sisse igapäevaellu vabaduses. Samuti oleks kriminaalhooldusametnikul võimalus jälgida tema seaduskuulekat eluviisi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et L. Tverdohlebi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, seda ka elektroonilise järelevalve alla, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu L. Tverdohlebi määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja L. Tverdohlebi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta L. Tverdohleb enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule, varasemale elukäigule ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et L. Tverdohleb on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, osalenud tööhõives, omandab põhiharidust, omandas keevitaja elukutse ning ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et L. Tverdohlebi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud (kriminaalkorras karistatud kuuel korral, neljas reaalne vangistus, kuritegu toime pandud katseajal, raske isikuvastane kuritegu) kaaluvad üles vabastamist toetavad asjaolud (kindla elukoha ja võimaliku töökoha olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumine).
6.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks L. Tverdohleb vabaduses käituda õiguskuulekalt. L. Tverdohlebi on varasemalt kriminaalkorras karistatud kuus korda ning vangistuses viibib L. Tverdohleb neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, vägivaldsuse aste on tõusnud ning võib asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud eelnevatest karistustest põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk. Veelgi enam, käesolevas asjas pani L. Tverdohleb kuriteod toime katseajal. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel võib vangla iseloomustuse kohaselt lugeda mh ka alkoholi. Ringkonnakohus möönab, et isikul ei ole vangistuses viibitud 11 aasta jooksul kokkupuudet alkoholiga olnud, kuid vabanedes võib isikul tekkida tagasilangusi, mistõttu tuleks antud probleemiga vangistuses viibides intensiivselt tegeleda. Siinkohal peab ringkonnakohus silmas ka asjaolu, et kinnipeetava ema on mitmel korral alkoholiseaduse alusel karistatud, mistõttu võib L. Tverdohlebi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral ka objektiivsetel põhjustel tõttu tagasilangusi tekkida.
7.Ringkonnakohus võtab arvesse, et L. Tverdohlebil ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust ning ta siiralt kahetseb toimepandud kuritegu, kuid arvestades toimepandud teo ülimat raskust, ei ole isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval hetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub sellega, et isiku distsiplinaarkaristuste puudumine on vabastamist soodustav asjaolu, kuid arvestades L. Tverdohlebi poolt toime pandud kuritegude iseloomu – mõrv ning vargus, välistavad käesoleval ajal isiku tingimisi enne tähtaega vabanemise. -3-
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. L. Tverdohlebi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.
9.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus L. Tverdohlebi kuritegude toimepanemise riskitegureid analüüsinud ning leidnud, et L. Tverdohlebi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema kui eluvastase süüteo toime pannud isiku vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
10.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu L. Tverdohlebi määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
-4-
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.