Kriminaalasi nr 1-14-9923
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. november 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-9923 (14249000136)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kiirmenetluses I.K süüdistus KarS § 424 järgi
Prokurör
Liane Peets
Süüdistatav
I.K Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood XXX , e-post: ; Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel -eesti keel, ei õpi, ei tööta, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras korduvalt karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Advokaat Kristjan Nõges
Süüdi tunnistada I.K KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui I.K 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata I.K katseajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna Paide talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks. Liiklusseaduse § 127 tulenevalt on I.K kohustatud 5 (viis) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Sisse nõuda I.K-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti; 2) kaitsetasu 9 6 (üheksakümmend kuus) eurot advokaat Kristjan Nõgese poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades I.K tasuma alates 2014.a detsembrist igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 30,19 eurot kuus, viimase osamakse suurus 30,16 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99914700037056. Maksegraafiku te mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitad a 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et I.K juhtis 13.11.2014 kella 22:07 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Esku külas sõiduautot Audi 100 registreerimisnumbriga 749APD, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,87 mg/l kohta. Sellega pani I.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui I.K 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu ; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kau emaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teos tamiseks määrata I.K Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Paide talituse
kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel I.K-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra. I.K ja tema kaitsja taotlesid menetluskulude tasumise määramist osade kaupa üheks aastaks. Lisaks taotles kaitsja menetluskuludest selle osa riigi kanda jätmist, mis on seotud kaitsja sõitmisega enda büroo asukohast Jõgevale. Taotlust põhjendas kaitsja I.K majandusliku olukorraga ja sellega, et ei ole õigustatud sõidukulude sissenõudmine isikult, kui õigusabi osutamise kohas puudub õigusbüroo, kelle teenuseid oleks võimalik kasutada ning sõiduga lisanduv kulu ei ole tingitud süüdistatava käitumisest. Prokurör toetas esitatud taotlusi. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada sõidukulu ja sõidule kulunud aja eest arvestatava tasu võrra, kuna riigiõigusabi korras määratud kaitse puhul ei sõltu süüdistatava tahtest, kui kaugelt kohtumenetluse asukohast kaitsja määratakse. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane tema sissetulekute suurust arvestades. Süüdimõistetu ütlustest nähtub, et tema regulaarsed sissetulekud on väikesed – selleks on riigilt saadav peretoetus ja toimetulekutoetused. I.K ülalpidamisel on kaks alaealist last. Ka vähendatud määras kogu sisse nõutava menetluskulu ühe maksena tasumine oleks I.K-le ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada põhjendamatult raskesse olukorda ka temaga koos elavad alaealised. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.