Kohtulahend

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 23.10.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 07.08.2013.a kohtuotsusega tunnistati F.E süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 213 lg 1 ja § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 23.04.2013.a ja lõpp on 23.04.2016.a. F.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab teist korda. Vangistuse ajal on töötanud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.E kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et F.E soovib vabaneda ennetähtaegselt aadressile XXX. Antud eluasemel elab kinnipeetava sõber koos oma abikaasa ja pojaga. Telefonivestlusest tulevase tööandajaga firmast OG XXX sai kriminaalhooldusametnik kinnituse, et firma garanteerib kinnipeetavale pärast tema ennetähtaegset vabanemist ametliku töökoha. F.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Paul Pikma esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta F.E’e ennetähtaegset vabanemist, mitte nõustudes vangla arvamusega, mis on toodud 15.09.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud F.E arvamuse, leiab, et F.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 7 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus usub, et käesolev vangistus on pannud F.E mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Siinjuures lähtub kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav tänaseks päevaks võtnud eesmärgiks probleemidega tegeleda ja muuta oma tulevikku, kinnipeetav võtab vastu ja tunnistab üldtunnustatud sotsiaalnorme, vestluses isik tunnistab muutuste vajalikkust, saab aru oma süüst ja on valmis muutuma, soovib elada rahulikult, töötada, kasvatada oma last. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on F.E olemas ka kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.E , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa F.E edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.