Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 15.05.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-3600 tunnistati B.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 263 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetavatest karistustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o Tartu Maakohtu 19.02.2013.a otsusega mõistetud 8-kuuline vangistus kui kergem karistus, kaetuks mõistetava raskema karistuse ehk 1 aasta ja 4- kuulise vangistusega, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 23.05.2014.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.03.2014.a ja lõpeb 27.07.2015.a. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Võimalus tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabaneda avanes kinnipeetaval 30.09.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava B.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Korduvad süüdimõistmised ja vangistused viitavad kinnistunud kuritegelikele hoiakutele ja negatiivsele suhtumisele üldtunnustatud ühiskonnanormidesse. B.A on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, ta pole osalenud sotsiaalprogrammides, mis oleks vajalik. Seega on prokurör seisukohal, et käesoleval ajal ei ole B.A käitumises toimunud positiivseid nihkeid, kuigi sõnades ta loodab edaspidi käituda seadusekuulekalt. B.A avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Käesolevaks ajaks on olukord võrreldes varasemaga muutunud oluliselt – ta on loonud perekonna ja soovib jätkata seaduskuulekalt. Vabanedes asuks ta elama teise keskkonda, kus viibis kuritegusid toime pannes. Ka vangistuse jooksul on ta hoidunud suhtlemast kaasvangidega. Katseajal on ta valmis võtma erinevaid kohustusi. Kaitsja on tõi välja, et vangistusele eelneval perioodil oli B.A suhtlusringkonnaks valdavalt inimesed, kellega ta oli tutvunud Puiatu erikoolis. Ta oli seltskonnas, kus kuritegelikku käitumist peeti normaalseks. B.A puudus eesmärk, mille poole püüelda, ta elas üks päeva korraga. Käeolevaks ajaks on olukord muutunud kas läbi juhuse või sihikindluse – B.A on uus elukoht Tallinnas, tal on abikaasa ja perekond, mis hoiab teda õigel rajal. Ta on saanud eesmärgi, mis hoiab teda õigel rajal. Ta soovib koos abikaasaga tegeleda ettevõtlusega. Kaitsja on seisukohal, et süüdimõistetu tingimisi vabastamine vanglast oleks see, millest kõik võidaksid. Sellest võidaks riik, kuna kulud vähenevad, sellest võidavad võlausaldajad, kuna B.A saab võlga tasuma hakata, sellest võidab perekond ja B.A.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte

2 (4)

vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on B.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui kuus kuud ja on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud B.A vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv üürikorter kuulub xxxxxxxxxxxxxe, kelle esindajaks on tema poeg Vxxxxxxxxxxxxn. Korteri omanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused B.A tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.A on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, hetkel kannab kolmandat reaalset vangistust. Vaatamata varasematele karistustele andis kohus B.A-le võimaluse kanda karistust vabaduses (Tartu Maakohtu 19.02.2013.a otsus 1-13-1403), kuid ta ei pidanud kinni katseaja nõuetest ja karistus pöörati täitmisele (Tartu Maakohtu 31.03.2014.a määrus 1-13-1403), mistõttu viibibki hetkel vangistuses. Viimase kohtuotsusega mõistetud karistus on kuritegude eest, mis on toime pandud enne Tartu Maakohtu 19.02.2013.a kohtuotsust, seega ei oleks need pruukinud isiku õiguskuuleka käitumise korral katseajal vangistust kaasa tuua. B.A tegi kõik endast oleneva, et karistuseks mõistetud vangistus täitmisele pöörataks. Ta lahkus enda elukohast, ei ilmunud registreerimisele, ei teavitanud kriminaalhooldajat ega olnud talle kättesaadav – kokkuvõtvalt ei täitnud ühtegi talle määratud kontrollnõuetest ega allunud kriminaalhooldaja järelevalvele. Kohus leiab, et ei ole sealjuures tõsiselt võetav süüdimõistetu selgitus, et käesolevaks ajaks on olukord muutunud, et tal on pere, kes hoiab teda seaduskuulekal teel. B.A enda selgitustest nähtub, et suhte praeguse abikaasaga tekkis tal kohe kriminaalhoolduse algperioodil ning vaatamata sellele otsustas ta hakata otsuse täitmisest kõrvale hoidma. On mõistetav, kui isik soovib loobuda suhtlemisest sõpradega, kelle mõju endale peab ta halvaks ja selleks soovib ka elukohta vahetada. Kuid selliseid muudatusi saaks teha ka alludes kriminaalhooldusele. Ka käitumine vangistuses ei ole olnud laitmatu - B.A on kahel korral karistatud distsiplinaarkorras tubakatoodete omamise eest vaid mõne päevase vahega (17.06. ja 20.06.2014.a). Isik, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks endale teadvustama kui oluline on kehtestatud reeglitest kinnipidamine ning millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua nende rikkumine. Hinnates B.A varasemat elukäiku ning käitumist vangistuse jooksul, leiab kohus, et B.A ennetähtaegseks vabastamiseks alused käesoleval ajal puuduvad. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal ei esine B.A suhtes neid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks. Eelneva põhjal leiab kohus, et B.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Menetluskulud B.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 13.11.2014.a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Kristjan Nõges. Kaitsja esitas 13.11.2014.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

3 (4)

kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 181,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 181,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb B.A-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.