lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-8826/28

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 24.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number
1-13-8826/28
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3818
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-11-939/26Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja16.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-8826

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

24. november 2014.a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja 1-13-8826 (10250101237)

Kohtukoosseis

Kohtunik Igor Pütsep

Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Eriasjade prokurör Süüdistatav

RESOLUTSIOON

Kadi Neeme Keijo Jaanup süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Küllike Kask

KEIJO JAANUP

Isikukood või sünniaeg:

38601134928

KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Keijo Jaanup KarS § 394 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 kohaselt lugeda 12.09.2013 Tartu Maakohtu poolt KarS § 3891 lg 1, 3 - § 22 lg 3, § 255 lg 1 järgi mõistetud ja ärakandmata karistus vangistus 2 aastat 5 kuud 15 päeva kaetuks raskeima mõistetava karistusega, s o 3 aastat vangistust ja liitkaristuseks mõista Keijo Jaanupile vangistus 3 aastat. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui Keijo Jaanup ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 394 lg 5, § 83 lg 2 alusel kuulub konfiskeerimisele Eesti Vabariigi kasuks 23 870 (kakskümmendkolm tuhat kaheksasada seitsekümmend) eurot kui rahapesu objekt. Vabastada aresti alt Pärnu Maakohtu 31.08.2011.a. määrusega arestitud varast 28 200 (kakskümmend kaheksa tuhat kakssada) eurot ja tagastada x OÜ-le (reg kood xxxxxxxx) pankrotipessa ja kanda arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx.

1-13-8826 Vabastada aresti alt Pärnu Maakohtu 31.08.2011.a. määrusega arestitud varast 11 530 krooni ehk 736 (seitsesada kolmkümmend kuus) eurot ja 90 senti ja kanda AB x arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Katseaja algust arvata alates 24.11.2014a. Välja mõista Keijo Jaanup`ilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Sven Sillar`ile makstud tasu riigi õigusabi eest 1584 € ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 €, kokku 2471.50 € Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: jätta toimiku materjalide juurde.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasjas 10250101237 süüdistatakse Keijo Jaanup`it KarS § 394 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et selles, et tema olles toime pannud KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara (kuldehte) turustamise, mille eest on süüdi mõistetud ja karistatud Harju x kohtumaja poolt x.x.2011 a ja olles osaühingute x OÜ (reg.kood x) ja x OÜ (reg.kood x) juhatuse ainuliige, pani toime KarS § 394 lg 2 p 3 sätestatud kuriteo – rahapesu suures ulatuses, mis seisnes selles et tema, olles x OÜ juhatuse ainuliige x.x.2010 kuni x.x.2010 ja kasutades ning omades AS x arvelduskontot nr x müüs x OÜ kaudu AS x x, x ajavahemikul x.x.2010 kuni x.x.2010 kuldehteid ehk romukulda: 1) 26.05.2010 arve 06 1202,2 grammi hinnaga 416 100,48 krooni, 2) 07.06.2010 arve 09 811,7 grammi hinnaga 283108,37 krooni, 3) 08.06.2010 arve 10 167,51 grammi hinnaga 73803,88 krooni, 4) 16.06.2010 arve 11 1692,95 grammi hinnaga 570 862,74 krooni, 5) 27.07.2010 2 korral: 82 774,69 krooni ja 123 532,80 krooni eest.

1-13-8826 Keijo Jaanup, x OÜ esindajana, on müünud AS-le x romukulda kokku 4553,96 grammi, saades selle eest 1 550182,96 krooni (99074,75 eurot). Kulla analüüsid teostas x AS ning x OÜ nimel on koostatud antud andmete alusel arved. Pärast raha laekumist x OÜ kontole on see sularahas välja võetud. x OÜ poolt x AS-le müüdud kulla soetamise aega, kogust, müüjat ja päritolu tõendavad dokumendid puuduvad. x OÜ juhatuse ainuliige Keijo Jaanup on AS-lt xvastu võtnud sularahas 920 670 krooni ja 284 380 eurot, kokku 5 376 395 krooni, mis oli eelnevalt makstud ülekandega AS-le x Keijo Jaanup’i poolt väljastatud arvete alusel (arvetel tehingu sisuks sularaha müük). 1) x.x.2010 a x OÜ poolt kantud ülekandega AS x 156 700 krooni AS x 03.05.2010 arve nr 3239 sularaha müük 10 000 eurot, vastu võtnud kassa väljamineku orderi nr 3602 alusel 03.05.2010 K.Jaanup. 2) 04.05.2010 x OÜ ülekanne AS x 319 668 krooni. AS x arve nr 3271 sularaha müük x OÜ 20 400 eurot, vastu võtnud K.Jaanup order nr 3606 20 400 eurot 04.05.2010. 3) 11.05.2010 x OÜ ülekanne AS x 363 771 krooni. AS x arve nr 3468 sularaha müük 9730 eurot ja 210 670 krooni, vastu võtnud K.Jaanup order 3621 9730 eurot ja 210 670 krooni 11.05.2010. 4) 17.05.2010 x OÜ ülekanne AS x 423 090 krooni. AS x arve nr 3610 sularaha müük 27 000 eurot, vastu võtnud K.Jaanup order 3633 27 000 eurot 17.05.2010 5) 18.05.2010 x OÜ ülekanne AS x 227 215 krooni. AS x arve 3664 sularaha müük 18.05.2010 14 500 eurot, vastu võtnud K.Jaanup order nr 3635 14 500 eurot 18.05.2010 6) 24.05.2010 x OÜ ülekanne AS x 407 420 krooni. AS x arve nr 3818 24.05.2010 sularaha müük 26 000 eurot, vastu võtnud K.Jaanup order 3650 26 000 eurot 24.05.2010. 7) 26.05.2010 x OÜ ülekanne AS x 349 441 krooni. AS x arve nr 3909 26.05.2010 sularaha müük 22 300 eurot, vastu võtnud K.Jaanup order nr 3656 22 300 eurot 26.05.2010 8) 27.05.2010 x OÜ ülekanne AS x 291 486 krooni. AS x arve nr 3941 27.05.2010 sularaha müük 5800 eurot ja 200 000 krooni, vastu võtnud K.Jaanup order 3660 5800 eurot ja 200 000 krooni 27.05.2010 9) 01.06.2010 x OÜ ülekanne AS x 209 359 krooni. AS x arve 4047 01.06.2010 sularaha müük 9200 eurot ja 65 000 krooni, vastu võtnud K.Jaanup order nr 3668 9200 eurot ja 65 000 krooni 01.06.2010. 10) 03.06.2010 x OÜ ülekanne AS x 167 669 krooni. AS x arve nr 4117 03.06.2010 sularaha müük 10 700 eurot, vastu võtnud K.Jaanup order nr 3677 10 700 eurot 03.06.2010 11) 08.06.2010 x OÜ ülekanne AS x 239 913 krooni. AS x arve nr 4249 08.06.2010 sularaha müük 12 750 eurot ja 40 000 krooni, vastu võtnud K.Jaanup order nr 3686 12 700 eurot ja 40 000 krooni 08.06.2010. 12) 09.06.2010 x OÜ ülekanne AS x 313 200 krooni. AS x arve nr 4308 09.06.2010 sularaha müük 20 000 eurot, vastu võtnud K.Jaanup order nr 3690 20 000 eurot 09.06.2010 13) 15.06.2010 xOÜ ülekanne AS x 235 050 krooni. AS x arve nr 4467 15.06.2010 sularaha müük 15 000 eurot, vastu võtnud K.Jaanup order nr 3711 15 000 eurot 15.06.2010 14) 17.06.2010 x OÜ ülekanne AS x 485 770 krooni. AS x arve nr 4557 17.06.2010 sularaha müük 31 000 eurot, vastu võtnud K.Jaanup order nr 26231 31 000 eurot 17.06.2010 15) 30.06.2010 x OÜ ülekanne AS x 485 460 krooni. ASx arve nr 4861 30.06.2010 sularaha müük 31 000 eurot, vastu võtnud K.Jaanup order nr 3739 31 000 eurot 30.06.2010 16) 02.07.2010 x OÜ ülekanne AS x 498 330 krooni. AS x arve nr 4968 02.07.2010 sularaha müük 19 000 eurot ja 200 000 krooni, vastu võtnud K.Jaanup order nr 3745 19 000 eurot ja 200 000 krooni 02.07.2010 17) 26.07.2010 x OÜ ülekanne AS x 122 366 krooni. AS x arve nr 5628 26.07.2010 sularaha müük 122 000 krooni, vastu võtnud K.Jaanup order nr 5628 122 000 krooni 26.07.2010

1-13-8826 18) 27.07.2010 x OÜ ülekanne AS x 83 249 krooni. AS x arve nr 5641 27.07.2010 sularaha müük 83 000 krooni, vastu võtnud K.Jaanup order nr 26968 83 000 krooni 27.07.2010. Õigustamaks kullaga seotud tehingute tegemist ja varjamaks ebaseaduslikul teel saadud kulla tegelikku olemust ja päritolu, esitas K.Jaanup raamatupidaja x x kaudu teadlikult ja tahtlikult x.x.2010 a x prefektuuri kriminaalbüroo menetlejale OÜ x x nimelt kokku 4 arvet ajavahemiku 14.06.2010 kuni 16.06.2010 kohta: 1) 14.06.2010 arve nr 03-06, millega OÜ x x müüs 1693 grammi kulda hinnaga 559 441,7 krooni xOÜ-le, 2) 14.06.2010 arve nr 04-06, millega müüs 209,8 grammi kulda hinnaga 111 479,3 krooni x OÜ-le, 3) 15.06.2010 arve nr 05-06, millega müüs 281 grammi kulda hinnaga 118 863 krooni x OÜ-le, 4) 16.06.2010 arve 06-06, millega müüs 610,3 grammi kulda hinnaga 199 934,3 krooni xx OÜ-le ja mis sisaldasid ebaõigeid andmeid müüdava kauba päritolu ning omaniku kohta, milledes kauba omanikuks oli märgitud OÜ x x (reg.kood x) ning müüdavaks esemeks märgitud kuld, kokku 2794,1 grammi väärtusega kokku 989 718.30 krooni (63254,53 eurot). Nende arvete alusel tekkis x OÜ ja x x OÜ juhatuse ainuliikmel Keijo Jaanup’il näiline õigus kasutada koostatud arveid ja saatelehti osaühingu raamatupidamises algdokumendina koos sellest tulenevate õigustega, kuigi ta ei olnud nimetatud kaupa legaalsel teel soetanud. OÜ x x juhatuse ainuliige oli alates 11.06.2010 a x x. Esimesed tehingud kullaga toimusid alates 14.06.2010 a. x x eelnimetatud arvetest ja äriühingu tegevusest teadlik ei olnud. Selliste oma sisult ebaõigete arvete esitamise eesmärgiks oli vara tegeliku omaniku ja ebaseadusliku päritolu varjamine. Keijo Jaanup näitas osaühinguid käibivate äriühingutena ja lõi ebaõigeid andmeid sisaldavate (fiktiivsete) dokumentide kaudu osaühingute tegevuse osas õigusnäivuse selles, et osaühingud omavad igapäevast majandustegevust ja näiliselt realiseerivad legaalset kaupa. Keijo Jaanup müüs x OÜ kaudu x x AS-le x, x ajavahemikul x.x.2010 kuni x.x.2010 puhta kulla graanulit kokku 9766,665 grammi ja esitas 9 arvet, mille alusel on tasutud x AS poolt x OÜ x kontole nr x 5 443 177.49 krooni: 1) 27.04.2010 arve 01 1478,93 grammi kulda hinnaga 748 867,73 krooni 2) 03.05.2010 arve 02 610 grammi kulda hinnaga 315 265,08 krooni 3) 10.05.2010 arve 03 875 grammi kulda hinnaga 480 931,50 krooni 4) 14.05.2010 arve 04 1404 grammi kulda hinnaga 771 688,94 krooni 5) 20.05.2010 arve 05 1500 grammi kulda hinnaga 872 460 krooni 6) 26.05.2010 arve 07 500 grammi kulda hinnaga 287 808 krooni 7) 28.05.2010 arve 08 1500 grammi hinnaga 865 638 krooni 8) 29.06.2010 arve 12 898,805 grammi hinnaga 522 338,72 krooni 9) 02.07.2010 arve 13 999,93 grammi hinnaga 578 179,52 krooni x OÜ poolt x AS-le müüdud kulla soetamise aega, kogust, müüjat ja päritolu tõendavad dokumendid puuduvad. Keijo Jaanup, olles x OÜ juhatuse ainuliige, jättis täitmata ka alates x.x.2010.a. väljastatud maksuhalduri korduvad korraldused ja ei esitanud kontrollitava perioodi kaupade ja teenuste müügi- ja ostuarveid, üleandmise-vastuvõtmise akte, saatelehti, analüüside protokolle, tellimuskirju, majandustehinguid puudutavaid lepinguid, raamatupidamise pearaamatu kontode väljatrükke, kassadokumente ja pangakontode väljavõtteid. Seega on alust järeldada, et x OÜ majandustegevust, s h kulla soetamist ja selle päritolu tõendavad dokumendid puuduvad ning tegemist on ebaseaduslikul teel ehk kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud varaga. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 kohaselt on rahapesu kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine. Rahapesu ja terrorismi rahastamise

1-13-8826 tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 2 kohaselt on rahapesu ka kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 2 kohaselt on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil. Ebaseadusliku teel saadud kulla müümisega toimus selle muundamine (RahaPTS § 4 lg 1 p 1 kohaselt) rahaks, s t vara (kulla) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, ümberpaigutamise, omandiõiguse, tegeliku kasusaaja ja varaga seotud muude õiguste varjamiseks ja saladuses hoidmiseks. Kulla müügist saadud raha ülekandmisega AS-le x ja konverteerimisega eurodeks ning sularahas väljavõtmise eesmärgiks oli varjata ja hoida saladuses kulla ebaseaduslikku päritolu, omandiõigust ja muid õigusi. 05.10.2010.a. müüs Keijo Jaanup x OÜ x x (notariaalne osaühingu osa müügileping nr 2638) ja 17.11.2010.a. esitas x OÜ uus seaduslik esindaja x x Harju Maakohtule lepingulise esindaja x x poolt võlgniku pankrotiavalduse, kusjuures x OÜ näitas võlgnevust OÜ-le x ehk x x juriidilise abi eest summas 44 900 krooni. Ametlike teadaannete kohaselt on 07.01.2011 Harju Maakohus määranud: lõpetada x OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Keijo Jaanup, olles x OÜ juhatuse ainuliige alates 21.05.2010 kuni 05.10.2010.a, omas x Pank arvelduskontot nr xxxxxxx. Ettevõtte nimel avas konto x.x.2010 Keijo Jaanup (x), kontaktandmed – x, x, , tel. x. Pangakaardi nr x valdaja ja ettevõtte Internetipanga kasutaja oli Keijo Jaanup. Ajavahemikul 01.05.2010 kuni 11.10.2010 on Market x OÜ kontole laekunud AS x 1 636 991.61 krooni. Selle summa moodustavad romukulla hind ja käibemaks. Keijo Jaanup müüs x OÜ kaudu AS x ajavahemikul 01.05.2010 kuni 11.10.2010 kuldehteid ehk romukulda: 1) 10.06.2010 arve 1 158,7 grammi hinnaga 54961,06 krooni, 2) 10.06.2010 arve 2 493,71 grammi hinnaga 172 130,3 krooni, 3) 11.06.2010 arve 3 542,9 grammi hinnaga 184 320,07 krooni, 4) 12.06.2010 arve 4 907,68 grammi hinnaga 358 576,36 krooni, 5) 16.06.2010 arve 5 280,6 grammi hinnaga 121 306,75 krooni, 6) 16.06.2010 arve 6 209,72 grammi hinnaga 113 752,13 krooni, 7) 17.06.2010 arve 7 610,35 grammi hinnaga 203971,64 krooni, 8) 24.07.2010 on müüdud romukulda 2 korral, saades 172 663,68 krooni ja 255 309,62 krooni, seega kokku 1 636 991.61 krooni. x AS poolt maksuametile esitatud dokumentidest ja täiendavatest selgitustest nähtub, et x AS on x OÜ-lt vastu võtnud kuldehteid, mille kohta on teostatud analüüsid x AS poolt. Pärast analüüsi tulemusi on e-posti aadressidel antud x OÜ-le teada proovide tulemused ja kogused, mille kohta on viimane koostanud arved. x OÜ poolt x AS-le müüdud kulla soetamise aega, kogust, müüjat ja päritolu tõendavad dokumendid puuduvad. Õigustamaks kullaga seotud tehingute tegemist ja varjamaks ebaseaduslikul teel saadud kulla tegelikku olemust ja päritolu, esitas K. Jaanup raamatupidaja x x kaudu teadlikult ja tahtlikult 28.06.2010 a x prefektuuri kriminaalbüroo menetlejale OÜ x x nimelt kokku 4 arvet ajavahemiku 14.06.2010 kuni 16.06.2010 kohta: 1) 14.06.2010 arve nr 03-06, millega OÜ x x müüs 1693 grammi kulda hinnaga 559 441,7 krooni x OÜ-le, 2) 14.06.2010 arve nr 04-06, millega müüs 209,8 grammi kulda hinnaga 111 479,3 krooni x x OÜ-le, 3) 15.06.2010 arve nr 05-06, millega müüs 281 grammi kulda hinnaga 118 863 krooni x x OÜ-le,

1-13-8826 4) 16.06.2010 arve 06-06, millega müüs 610,3 grammi kulda hinnaga 199 934,3 krooni x OÜ-le, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid müüdava kauba päritolu ning omaniku kohta, milledes kauba omanikuks oli märgitud OÜ x (reg.kood xxxxxxx) ning müüdavaks esemeks märgitud kuld, kokku 2794,1 grammi väärtusega kokku 989 718.30 krooni (63254,53 eurot). Nende arvete alusel tekkis x OÜ-l ja x OÜ-l juhatuse ainuliikmel Keijo Jaanup’il näiline õigus kasutada koostatud arveid ja saatelehti osaühingu raamatupidamises algdokumendina koos sellest tulenevate õigustega, kuigi ta ei olnud nimetatud kaupa legaalsel teel soetanud. OÜ x juhatuse ainuliige oli alates 11.06.2010 a Kaido Kiisk. Esimesed tehingud kullaga toimusid alates 14.06.2010 a. x x eelnimetatud arvetest ja äriühingu tegevusest teadlik ei olnud. Selliste oma sisult ebaõigete arvete esitamise eesmärgiks oli vara tegeliku omaniku ja ebaseadusliku päritolu varjamine. Keijo Jaanup näitas osaühinguid käibivate äriühingutena ja lõi ebaõigeid andmeid sisaldavate (fiktiivsete) dokumentide kaudu osaühingute tegevuse osas õigusnäivuse selles, et osaühingud omavad igapäevast majandustegevust ja näiliselt realiseerivad legaalset kaupa. x OÜ kontolt on tehtud väljamakseid summas 1 636 340 krooni. Nimetatud väljamaksetest on kantud AS-le x 1 580 004 krooni sularaha ostmiseks 1) 10.06.2010 x OÜ ülekanne AS x 170 510 krooni. AS x arve nr 4393 sularaha müük 170 000 krooni, vastu võttis K.Jaanup order nr 26122 170 000 krooni 11.06.2010 2) 14.06.2010 x OÜ ülekanne AS x 313 600 krooni. AS x arve nr 4471 sularaha müük 20 000 eurot, vastu võttis K.Jaanup order nr 3712 20 000 eurot 15.06.2010 3) 15.06.2010 x OÜ ülekanne AS x 227 360 krooni. AS x arve nr 4512 sularaha müük 14 500 eurot, vastu võttis K.Jaanup order nr 26196 14 500 eurot 16.06.2010 4) 16.06.2010 x OÜ ülekanne AS x 206 844 krooni. AS x arve nr 4574 sularaha müük 13 200 eurot, vastu võttis K.Jaanup order 3717 13 200 eurot 17.06.2010 5) 16.06.2010 x OÜ ülekanne AS x 235 200 krooni. AS x arve nr 4558 sularaha müük 15 000 eurot, vastu võttis K.Jaanup order nr 26234 15 000 eurot 17.06.2010 6) 23.07.2010 x OÜ ülekanne AS x 428 281 krooni. AS x arve nr 5599 sularaha müük 427 000 krooni, vastu võttis K.Jaanup order nr 26939 427 000 krooni 24.07.2010. 10.06.2010 a on 50 000 krooni võetud välja Keijo Jaanupi poolt kaardiga sularahas pangaautomaadist ja 4350 krooni Keijo Jaanupi poolt pangakontorist, kokku on pangast sularahas välja võetud 54 350 krooni. x OÜ juhatuse liige Keijo Jaanup on AS-lt x vastu võtnud sularahas 597 000 krooni ja 62 700 eurot, kokku 1 580 004 krooni, sh juunis 1 153 004 krooni ja juulis 427 000 krooni. 21.09.2010 koostati Maksu- ja Tolliameti poolt äriühingule korraldus üksikjuhtumite kontrolli alustamise kohta ja raamatupidamise dokumentide esitamiseks kontrolliks, mida äriühing ei täitnud vaatamata mitmetele korraldustele. Alates 06.10.2010 on x OÜ juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks x x ning äriühingu juriidiliseks aadressiks x, x. X x, kes on x OÜ ja x OÜ juhatuste ainuliige alates 06.10.2010.a, ei esitanud 04.11.2011.a Maksu- ja Tolliameti korralduse nr 12.2-3/6562-3 alusel maksuhaldurile kontrollimiseks raamatupidamise dokumente ega ilmunud selgitusi andma. Maksuhalduri andmetel on x x kehtiv seos 34 äriühinguga ja ta on korduvalt jätnud ilmumata maksuhalduri juurde ning täitmata maksuhalduri poolt antud korraldused. 19.11.2010.a helistas maksuhaldurile jurist x x ja teatas, et x x OÜ on esitanud pankrotiavalduse ning ta ei pea vajalikuks maksuhalduri juurde ilmuda. Maksuhaldur on tuvastanud kontrolli käigus, et x x OÜ on müünud kulda, kuid selle soetamise kohta ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset dokumenti, seega ei ole ka maksumenetluses selgunud kontrollitavale äriühingule materjali/kaupa müünud isikud. Seega on alus järeldada, et x x OÜ majandustegevust, s h kulla soetamist ja selle päritolu tõendavad dokumendid puuduvad ning tegemist on ebaseaduslikul teel ehk kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud varaga.

1-13-8826 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 kohaselt on rahapesu kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 2 kohaselt on rahapesu ka kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg 2 kohaselt on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil. Ebaseaduslikul teel saadud kulla müümisega toimus selle muundamine (RahaPTS § 4 lg 1 p 1 kohaselt) rahaks, s t vara (kulla) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, ümberpaigutamise, omandiõiguse, tegeliku kasusaaja ja varaga seotud muude õiguste varjamiseks ja saladuses hoidmiseks. Kulla müügist saadud raha ülekandmisega AS-le x ja konverteerimisega eurodeks ning sularahas väljavõtmise eesmärgiks oli varjata ja hoida saladuses kulla ebaseaduslikku päritolu, omandiõigust ja muid õigusi. Lähtuvalt eeltoodust on Keijo Jaanup, olles x OÜ ja x OÜ juhatuste ainuliige, müünud ebaseadusliku, so kuritegeliku päritoluga kulda kokku vähemalt 8 630352,06 krooni (551580,03 euro) suuruses summas, s o suures ulatuses. Kuritegeliku päritoluga kulla müügist on K.Jaanup saanud AS x sularaha xOÜ-le väljastatud arvete alusel kokku 5 376 395 krooni, s o 920 670 krooni ja 284 380 eurot, x OÜ-le väljastatud arvete alusel sularaha kokku 1 580 004 krooni, s o 597 000 krooni ja 62 700 eurot, s o suures ulatuses. Ebaseaduslikul teel saadud kulla müügiga AS x toimus selle puhastamine kuritegelikust taustast ja selle muundamine rahaks, s o eesti kroonideks. Kroonide konverteerimine eurodeks tõendab eesmärki seda kasutada väljaspool Eestit, kuna 2010 a oli Eesti Vabariigis kasutusel eesti kroon. Sellisel kujul väärismetallide suures ulatuses ja väärtuses majanduskäibesse laskmine ja muundamine rahaks ning omakorda selle ringlusesse toomine destabiliseerib majandussüsteemi, kahjustades riigi majandus- ja finantssüsteemi usaldusväärsust ja läbipaistvat toimimist. Seega Keijo Jaanup, pani toime KarS § 394 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s o suures ulatuses rahapesu – kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara valdamise, ülekandmise, kasutamise ja muundamise eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu, tõelist olemust, tegelikku kasusaajat ning omandiõigust. Prokurör ja süüdistatav Keijo Jaanup jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus Keijo Jaanup`le KarS § 394 lg 2 p 3 järgi karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 kohaselt lugeda 12.09.2013 Tartu Maakohtu poolt KarS § 3891 lg 1, 3 - § 22 lg 3, § 255 lg 1 järgi mõistetud ja ära kandmata karistus vangistus 2 aastat 5 kuud 15 päeva kaetuks raskeima mõistetava karistusega, s o 3 aastat vangistust ja liitkaristuseks mõista Keijo Jaanupile vangistus 3 aastat. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui Keijo Jaanup ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 394 lg 5, § 83 lg 2 alusel kuulub konfiskeerimisele Eesti Vabariigi kasuks 23 870 eurot kui rahapesu objekt. Vabastada aresti alt arestitud varast 28 200 eurot ja tagastada x OÜ-le (reg kood xxxxxx) pankrotipessa ja kanda arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vabastada arestitud varast 11 530 krooni (736.90 eur) ja kanda AB x arvelduskontole EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

KOHTU SEISUKOHT

1-13-8826 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada Keijo Jaanup KarS § 394 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele .KarS § 394 lg 5, § 83 lg 2 alusel kuulub konfiskeerimisele Eesti Vabariigi kasuks 23 870 (kakskümmendkolm tuhat kaheksasada seitsekümmend) eurot kui rahapesu objekt. Vabastada aresti alt Pärnu Maakohtu 31.08.2011.a. määrusega arestitud varast 28 200 (kakskümmend kaheksa tuhat kakssada) eurot ja tagastada x OÜ-le (reg kood xxxxxx) pankrotipessa ja kanda arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vabastada aresti alt Pärnu Maakohtu 31.08.2011.a. määrusega arestitud varast 11 530 krooni ehk 736 (seitsesada kolmkümmend kuus) eurot ja 90 senti ja kanda AB x arvelduskontole EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Katseaja algust arvata alates 24.11.2014a.Välja mõista Keijo Jaanup`ilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Sven Sillar`ile makstud tasu riigi õigusabi eest 1584 € ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 €, kokku 2471.50 €

/allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.