3-1-1-54-14 24. november 2014 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Saale Laos
Kohtuasi
Kriminaalasi Mario Eichenbergi süüdistuses KarS § 1332 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2014. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-2629 Mario Eichenbergi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling 22. oktoober 2014, kirjalik menetlus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määrusekaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2014. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-2629 ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.
2.Kaitsja määruskaebus rahuldada.
3.Määrata Advokaadibüroo Anti Aasmaa OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Mario Eichenbergile
määruskaebemenetluses
osutatud
riigi
õigusabi
eest
(ükssada
kaheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 30 (kolmkümmend) eurot, ja jätta see menetluskulu riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 25. märtsi 2014. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Mario Eichenberg süüdi KarS § 1332 lg 1 järgi ja teda karistati kahe kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud ühe päeva karistusaja hulka. KarS § 69 lg 1 alusel asendas kohus vangistuse üldkasuliku tööga 118 tundi. Üldkasuliku töö ajaks määras kohus neli kuud alates kohtuotsuse jõustumisest ja allutas selleks ajaks M. Eichenbergi ka käitumiskontrollile. Sama otsusega tunnistati süüdi ka Juri Smirnov ja Nikolay Titarenko.
2.M. Eichenbergi kaitsja Anti Aasmaa esitas ringkonnakohtule apellatsiooni, milles taotles Harju Maakohtu otsuse tühistamist olulise menetlusõiguse rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 1 p-de 3 ja 4 ning lg 2 tähenduses, kuivõrd süüdistatavad, kaitsjad ja prokurör ei osalenud kohtuotsuse kuulutamisel. Nimelt jättis kohus otsuse kuulutamata, tehes selle teatavaks 25. märtsil 2014 kohtukantselei kaudu.
3.Ringkonnakohtu 23. aprilli 2014. a määrusega tühistati maakohtu otsus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saadeti kriminaalasi maakohtu samale kohtukoosseisule kohtuotsuse kuulutamiseks. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Kohtulik arutamine hõlmab ka kokkuleppemenetluses kohtuotsuse tegemist ja selle kuulutamist. Harju Maakohtu 25. märtsi 2014. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt lõpetas kohus kohtuliku arutamise, kinnitades kokkulepped, teatades apellatsiooni esitamise korra ja tähtaja ja selgitades, et kohtuotsus on kättesaadav kantselei kaudu samal päeval kell 14.00. Seejärel lahkus kohus nõu pidama (tl 41). Toimiku materjali kohaselt ei naasnud kohus nõupidamistoast kohtuistungile kohtuotsuse kuulutamiseks ja kuna kohtuotsus on siiski toimikus, saab teha järelduse, et kohus tegi selle teatavaks kantselei kaudu kell 14.00. 3.2 Seega rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, jättes kohtulahendi kuulutamata. Olukorras, kus seadus nõuab kohtulahendi kuulutamist, ei ole kohtul õigust teha kohtulahend teatavaks kantselei kaudu. Kohtuotsuse kuulutamine tähendab selle ettelugemist kohtusaalis kohtuniku poolt. Kuna kohtuotsuse kuulutamist ei toimunud, puudub vajadus hinnata täiendavalt, kas kriminaalmenetlusõigust on rikutud ka KarS § 339 lg 1 p-de 3 ja 4 tähenduses. Seda enam, et KrMS § 246 lg 3 kohaselt ei ole prokurör kohustatud osalema kohtuotsuse kuulutamisel. 3.3 Võttes arvesse, et rikkumine puudutas ainult kohtuotsuse kuulutamist, on võimalik selle kõrvaldamine sama kohtukoosseisu poolt. Kokkuleppemenetluses kohaldatakse KrMS § 3411, mis on erisäte KrMS § 341 suhtes.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus või maakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja hinnangul rikkus Tallinna Ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, saates kriminaalasja tagasi Harju Maakohtu samale kohtukoosseisule kohtuotsuse kuulutamiseks. Kaitsja hinnangul pidanuks kohus saatma KrMS § 341 lg 1 alusel kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Samuti rikkus ringkonnakohus KrMS § 339 lg 1 p 7, sest kohtulahendis puudub põhjendus. 4.1 Kohus pidanuks võtma seisukoha, kas KrMS § 339 lg 1 p 3 rikkumine leidis aset. Sellest sõltub, kas ringkonnakohus pidi saatma kriminaalasja uueks arutamiseks samale (KrMS § 341 lg 3) või teisele kohtukoosseisule (KrMS § 341 lg 1). Liiatigi tuleneb KrMS § 318 lg-st 4, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni üksnes juhul, kui tegemist on KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Üksnes KrMS § 339 lg 2 rikkumise tuvastamisel saanuks ringkonnakohus käsitleda üksnes menetluskulude väljamõistmisega seotud küsimusi. Seetõttu puudub ringkonnakohtu lahendis selles osas ka põhjendus KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. 4.2 Harju Maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 3 ja täiendavalt ka lg 2
mõttes. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest oli kohustuslik, kuivõrd süüdistatav ei olnud kaitsjast loobunud (KrMS § 45 lg 4 p 1). Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-26-13 leiti, et kohtuotsuse tegemine ja selle kuulutamine on kohtuistungi osad. Maakohus, jättes kohtuotsuse kuulutamata ja võttes sellega prokurörilt ja kaitsjalt ära võimaluse osaleda kohtuistungil kohtuotsuse kuulutamisel, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p-de 3 ja 4 ning lg 2 tähenduses. Kuigi ringkonnakohus viitab igati õigesti, et KrMS § 246 lg 3 kohaselt ei ole prokurör kohustatud osalema kokkuleppemenetluses kohtuotsuse kuulutamisel, siis kaitsja osavõtu kohustuslikkust välistav säte puudub. Ringkonnakohus ei ole oma lahendis põhjendanud, miks ei olnud kaitsja osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest vajalik. 4.3 KrMS § 339 lg 1 p 3 ja lg 2 ning § 341 lg 1 kohustavad selles olukorras saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-75-13 on küll peetud analoogses olukorras võimalikuks saata kriminaalasi maakohtule samas kohtukoosseisus kohtulahendi kuulutamiseks, kuid seejuures siiski ka eelnevalt selle uuesti tegemiseks. Samas on tegemist erandliku lahendusega, kus arvestati vajadusega järgida mõistliku menetlusaja põhimõtet. Ühtlasi ei ole kaitsja hinnangul võimalik saata asja maakohtule üksnes kohtulahendi kuulutamiseks, vaid ka selle tegemiseks, sh peab kohus KrMS § 311 p 2 kohaselt määrama selle tegemise uue kuupäeva. 4.4 Ekslik on väide, et ringkonnakohtu poolt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamine on eraldi reguleeritud KrMS §-s 3411. Viidatud säte reguleerib üksnes olukorda, kus kriminaaltoimik tagastatakse prokuratuuri. Kriminaalasja tagastamisel maakohtule tuleb lähtuda üldregulatsioonist ning KrMS § 3411 sellisel juhul ei kohaldu.
5.Prokuratuur taotleb oma vastuses määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata jätmist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kassatori põhiväide on see, et kohtuotsuse nõuetekohaselt kuulutamata jätmisel on tegemist olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 3 tähenduses, sest kaitsjalt võetakse võimalus osaleda kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 341 lg 1 kohaselt tingib selline rikkumine kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ringkonnakohtu viide KrMS §-le 3411 ei ole asjakohane, sest säte reguleerib kriminaalasja saatmist prokuratuurile. Kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks reguleerib KrMS § 341. 6.2 Riigikohus leidis otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-75-13, et kriminaalmenetluse seadustiku
10.peatüki süstemaatilise tõlgenduse pinnalt hõlmab kohtulik arutamine maakohtus kõike esimese astme kohtu menetluses kohtuliku eelmenetluse järgselt toimuvat, sh kohtuotsuse kuulutamist. Seega kohtuotsuse kuulutamata jätmisel võetakse prokurörilt ja kaitsjalt võimalus kohtumenetlusest osa võtta, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p-de 3 ja 4 tähenduses.
Jättes kohtuotsuse kuulutamata ja kohtuistungi pidamata, jätab kohus ühtlasi süüdistatava ilma võimalusest osaleda enda kohtuotsuse kuulutamisel, mis kujutab kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 6.3 Kokkuleppemenetluses ei ole prokuröri osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest kohustuslik (KrMS § 246 lg 3), mistõttu KrMS § 339 lg 1 p 4 rikkumist ei ole. Kaitsja osas on seadusandja näinud KrMS § 45 lg 4 p-s 1 ette võimaluse loobuda tema osalemisest kokkuleppemenetluses, sh ka kohtuotsuse kuulutamisest, kuid seda ainult süüdistatava soovil. Seejuures on selle paragrahvi lg 42 kohaselt süüdistataval selles olukorras samad menetluslikud õigused ja kohustused, mis oleksid kaitsjal. 6.4 Otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-75-13 märkis Riigikohus, et KrMS § 361 lg 1 p 6, lg 2 ja § 341 lg 1 suunavad kirjeldatud olukorras saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Samas võttis kolleegium arvesse kriminaalasja kulgu (kriminaalasja saadeti juba teistkordselt tagasi maakohtule); asjaolu, et süüdistatavad viibisid pika aja vahi all; mõistliku menetlusaja nõuet ja menetlusõiguse rikkumise seotust vaid kohtuotsuse kuulutamisega ning saatis kriminaalasja uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks KrMS §-s 315 ettenähtud korras maakohtule samas koosseisus. 6.5 Kolleegium märgib, et ka praeguses asjas seondub menetlusõiguse rikkumine vaid kohtuotsuse kuulutamisega. Samas ei viibi M. Eichenberg ega teised süüdistatavad vahi all ega tõusetu ka mõistliku menetlusaja küsimust. Tegemist on kokkuleppemenetlusega, mistõttu ka kriminaalasja uus menetlemine toimub lihtmenetluse korras. Seetõttu ei näe Riigikohus praeguses asjas alust kalduda kõrvale seadusandja juhisest, mille kohaselt tingib KrMS § 339 lg 1 p 3 rikkumine kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks teisele kohtukoosseisule.
7.Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes KrMS § 390 lg-st 1, 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2014. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
8.M. Eichenbergi kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 180 euro suuruses summas, sh käibemaks 30 eurot. Taotluse kohaselt on määruskaebuse koostamiseks kulutatud aega 2,5 pooltundi. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, § 21 lg 3 ning § 22 lg 6 ja Eesti Advokatuuri 26. novembri 2013. a otsusega kinnitatud korra punktide 4, 7 ja 23 alusel rahuldada. KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.