Kohtulahend

1 (3)

Harju Maakohtu kohtuotsust toime pandud kuriteoepisoodides (03.05.2012.a ja 11.05.2012.a) KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistatud vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust kuritegude kogumi eest suurendades üksikkaristustest raskeimat mõisteti liitkaristuseks vangistus 4 aastat ja 4 kuud. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust kohtuotsuste kogumi eest loeti Genrihh Mitskevitšile Harju Maakohtu 01.06.2012.a otsusega mõistetud kergem karistus 4 kuud vangistust kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskeima karistusega, vangistusega 4 aastat ja 4 kuud, mõisteti Genrihh Mitskevitšile liitkaristuseks vangistus 4 aastat ja 4 kuud, arvestades liitkaristusest maha eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, vangistuse 4 kuud, seega ärakandmata karistuseks on vangistus 4 aastat. Genrihh Mitskevitš on süüdi tunnistatud pärast 01.06.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsust toime pandud kuriteoepisoodides (09.-10.10.2012.a ja 16.10.2012.a) KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistatud vangistusega 7 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust kuritegude kogumi eest mõisteti Genrihh Mitskevitšile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel lõplikuks liitkaristuseks vangistus 4 aastat ja 1 kuu. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja algust alates Genrihh Mitskevitši kinnipidamise päevast, s.o alates 16.10.2012.a. Kohtuotsus on jõustunud 08.052013.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.10.2012.a ja lõpeb 16.11.2016.a. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Võimalus elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 01.11.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta Genrihh Mitskevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Käitumine vangistuses on kõike muud kui rahuldav, seda näitavad mitmed distsiplinaarkaristused. Prokuröri hinnangul suurendab uue kuriteo riski kindlasti narkosõltuvus, millest vabanemiseks on vaja veel vangistuses vaeva näha. Genrihh Mitskevitš avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Genrihh Mitskevitš temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Genrihh Mitskevitši vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxnn. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Genrihh Mitskevitši isale. Kinnipeetava isa on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Genrihh Mitskevitši tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.

2 (3)

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistusregistri andmetel on Genrihh Mitskevitš korduvalt karistatud kriminaalkorras, samuti väärteo korras. Eranditult on Genrihh Mitskevitši poolt toime pandud teod varavastased ning suunatud varalise kasu saamisele. Soodusteguriks on ka sõltuvus narkootikumidest. Vanemate suunamisel on Genrihh Mitskevitš saanud abi spetsialistidelt sõltuvusest vabanemisel ning käinud ka Wismari haiglas psühholoogi vastuvõtul. Sõltuvust on suudetud kontrolli all hoida, kuid vabaneda mitte. Tartu Vanglas paikneb SRS-sektsioonis, kus kinnipeetavad osalevad sõltuvusprobleemidest tulenevate riskide maandamisega seotud programmides ja tegevustes. Genrihh Mitskevitš on praeguseks läbinud riigikeele kursused A1 ja A2 tasemel, osales 12 Sammu grupitöös ning osaleb kiriklikus rehabilitatsiooniprogrammis 12 sammu. Individuaalne täitmiskava näeb Genrihh Mitskevitšile ette ka sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Õige Hetk läbimise, samuti osalemise tööhõives. Viimaste tegevustega ei ole kinnipeetav veel alustanud. Vabanemise korral soovib Genrihh Mitskevitš asuda elama isa juurde. Kinnipeetava isa ja ema on lahutatud, ema elab Valgevenes. Genrihh Mitskevitšit on vangistuse ajal toetanud majanduslikult isa. Vabanemise korral Genrihh Mitskevitš loodab tööle saada. Kohus leiab, et Genrihh Mitskevitši tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud. On küll positiivne, et süüdimõistetu on läbinud käesoleva vangistuse jooksul erinevaid programme ja tema selgitustest kohtuistungil tekkis kohtul veendumus, et Genrihh Mitskevitšil on nende järel tekkinud tõsine soov muutuda ja ta on selleks teinud ka reaalseid pingutusi. Kuid kinnipeetava toimikust nähtub, et läbitud ei ole veel kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused. Kohus on seisukohal, et Genrihh Mitskevitšil tuleb jätkata rehabilitatsiooni, osaleda sotsiaalprogrammides, mis aitavad tal lahendada esmaseid vabanemisjärgseid toimetulekuraskusi ning üldiseid toimetulekuoskuseid. Kohtu hinnangul on ebaotstarbekas jätta pooleli planeeritud tegevused. Lisaks märgib kohus, et Genrihh Mitskevitši rikkumisteta periood vangistuse jooksul ei ole olnud veel piisav, et saaks asuda seisukohale, et toimunud muutused süüdimõistetu tõekspidamistes ja käitumises oleks püsivat laadi. Kõike eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et Genrihh Mitskevitši tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest esimesel seaduses sätestatud võimaluse saabumisel, ei ole põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.