1-14-7430/13 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

05.novembril 2014.a toimunud kohtuistungil avaldas süüdistatav Rando Rehe, et esitatud süüdistus on talle arusaadav ning ta tunnistab ennast süüdi. Süüdistatav kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde ning midagi juurde lisada ei soovi. Samuti nähtub, et Rando Rehe jääb enda poolt esitatud taotluse juurde, lahendada kriminaalasi lühimenetluses. Süüdistatav Rando Rehe selgitas, et õiglases summas on ta nõus hüvitama kannatanu XXX tekitatud kahju. Ütluste kohaselt on kannatanu Rando Rehe valmis ja võimeline kandma ka rahalist karistust. Prokurör leidis, et kriminaalasjas ei esine kahtlust, et süüdistuses etteheidetud teod on täielikult tõendatud ja puuduvad õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Prokurör märkis, et süüdistatavad on ennast süüdi tunnistanud, kannatanutele on tekitatud füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kriminaalasjas raskendavaid asjaolusid ei esine. Rando Rehe osas ei esine ka karistust kergendavaid asjaolusid. Z.K osas on kergendavaks asjaoluks XXXvabatahtlikult kahju hüvitama asumine, mida saab käsitleda puhtsüdamliku kahetsusena. Rando Rehe on varem kriminaalkorras karistamata ning teda on võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, mis on ligilähedane miinimumkaristusele. Prokurör märkis, kuna Rando Rehe kohta puudub Maksu- ja Tolliametil andmed tema sissetulekute kohta rahalise karistuse määraks 3,20 eurot päevamäära ehk miinimumpäevamäär. Seoses sellega palus prokurör süüdi mõista Rando Rehe KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära. Samuti palus prokurör välja mõista kõik menetluskulud. Prokurör leidis, et menetluskulude tasumine ühe aasta jooksul ei tohiks olla Rando Rehe jaoks üle jõu käiv. Samuti leidis prokurör, et ei ole alust jätta menetluskuludest midagi riigi kanda. Prokurör asus seisukohale, et Rando Rehelt tuleb välja mõista XXX kasuks solidaarselt Z.K-ga mõistlik ja õiglane mittevaralise kahju hüvitamiseks ettenähtud hüvitis. Z.K osas märkis prokurör, et teda on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Viimati karistati teda 2 aastase vangistusega, millest ta kandis ära 1 aasta 5 kuud ja 2 päeva. Z.K vabastati

1-14-7430 ennetähtaegselt. Prokurör viitas asjaolule, et umbes aasta pärast vabanemist pani Z.K toime kaks järjestikust rünnakut teiste isikute suhtes. Prokurör leidis, et kuna kannatanutele tekitatud tervisekahjustused on enam-vähem samasugused, siis peaks kohus välja mõistma nendele enam-vähem sarnase mittevaralise kahju hüvitise. Peale kuritegude toime panemist pole Z.K pooleteise aasta jooksul uusi kuritegusid toime pannud. Prokurör leidis, et kuigi XXX hagis on teatud formaalsed puudused, saab tema poolt esitatud hagi kohus siiski menetleda. XXX osas leidis prokurör, et tsiviilhagi varalise kahju osas tuleks kohtul täielikult rahuldada. Sellest tulenevalt leidis prokurör, et kannatute ja resotsialiseerumise huvides on võimalik veelkord mõista Z.K-le vanglakaristus ja asendada see ÜKT’ga. Eelmisest karistusest on Z.K kandmata 6 kuud ja 10 päeva. KarS § 121 palus prokurör mõista Z.K süüdi ja mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust, mida lühimenetluse sätete kohaselt vähendades 1/3 võrra, kandmiseks kuuluvaks karistuseks lugeda 6 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 65 lg 2 suurendada eelmise otsusega ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata sellest karistusest maha 2 päeva eelvangistust ning tulemuseks on 373 päeva vangistust ehk KarS § 69 sätete kohaldamise korral see vastab ÜKT’le 746 tunni ulatuses. ÜKT kandmise ajaks palus prokurör kohaldada 2 aastat. Samuti palus prokurör Z.K-le kohaldada nendeks 2 aastaks lisakohustus. Lisakohustuseks Z.K-le oleks kohustus hüvitada XXX antud aja jooksul väljamõistetud kahjust vähemalt selline summa, mis vastaks XXX varalisele kahjule ja kohtueelses menetluses tehtud kuludele. XXX osas palus prokurör välja mõista õiglane mittevaraline kahju, millest süüdistatav peab kannatanule antud aja jooksul vähemalt poole hüvitama. Välja mõistetud menetluskulud palus prokurör ajatada aasta peale. XXX lisas, et jääb täielikult esitatud tsiviilhagi juurde ning ta ei kavatse midagi tõendama hakata. Samuti nähtub ütlustest, et kannatanule tekitati väga raske tervisekahjustus, st ninaluu murd ja peapõrutus. Z.K

1-14-7430 antud tegu on toimunud, kuigi mitte sellises määras nagu kannatanu XXX on väljendanud. Raskeid vigastusi ei ole põhjustatud, vastasel korral oleks kvalifikatsioon teine olnud. Kannatanu XXX osas leidis kaitsja, et kahju tekitamine sellises ulatuses, nagu kannatanu on palunud ei ole põhjendatud. Samas märkis kaitsja, et Z.K on väljendanud selgelt oma suhtumist teosse ja asunud kahju XXX hüvitama. Kaitsja viitas, et moraalse kahju määramisel peab kohus arvestama moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanud süüastet. Samas asus kaitsja seisukohale, et moraalse kahju hüvitamine ei saa olla alusetult rikastumise aluseks. Kaitsja märkis, et ta ei saa aru, millisest senises elukorraldusest on kannatanud pidanud loobuma, kui pikalt on kestnud ravi ja kas selle ravi kestel on nende tegevuses olnud mingeid piiranguid. Sellest tulenevalt leidis kaitsja, et antud teod ei ole põhjustanud niivõrd suuri kannatusi, kui seda on väljendatud rahalises vääringus. Kaitsja viitas asjaolule, et Z.K on juba hüvitanud XXX 100 eurot. Sellest tulenevalt leidis kaitsja, et XXX moraalne kahjunõue võikski piirduda 100 euroga. Samas asus kaitsja seisukohale, et XXX poolt esitatud kahjunõue on ülepaisutatud, kuna väljamõistetav hüvitis ei tohiks kaasa tuua kahju Z.K perele ning tema heaolu langust. Sellest tulenevalt leidis kaitsja, et XXX puhul tuleks hüvitise määramisel piirduda 150 euroga. Kaitsja märkis, et lisaks ÜKT võimalusele, võiks kohus kaaluda ka rahalise karistuse kohaldamise võimalust. Arvestades kergendavaid asjaolusid, kahju heastamisele asumine, süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus, siis võiks kaitsja arvates kohane karistus olla 120 päevamäära. Arvestades miinimumi ja võttes aluseks 3,20 eurot, mida vähendada 1/3 võrra, saades karistuseks 80 päevamäära, so 256 eurot. Arvestades sellest maha eelvangistuses veedetud 2 päeva, so. 6 päevamäära, summas 19,20 eurot. Lõplikuks karistuseks mõista Z.K-le 74 päevamäära, summas 236,80 eurot. Kaitsja märkis, et rahalise karistuse tasumine peaks toimuma 1(ühe) aasta jooksul. Samuti palus kaitsja võimalusel jätta kaitsjatasu riigi kanda, arvestades hüvitamisele kuuluvaid hagisid. Kaitsja asus seisukohale, et antud karistus oleks piisav Z.K-le, et kutsuda ta korrale, samuti vastab tema süü suurusele. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et sündmusest on möödas üle aasta ning Z.K suudab elada seaduskuulekat elu, ta on vormistanud ennast tööle ning väljendanud kahetsust. Rando Rehe kaitsja Leelo Viil, leidis, et koosseis on olemas ning Rando Rehe on sellest arusaanud ja tunnistanud oma süüd. Kaitsja asus seisukohale, et Rando Rehe puhul oleks võimalik kaaluda lisaks rahalisele karistusele ka KarS § 73 kohaldamist. Kaitsja leidis, et kuna Rando Rehe on elanud suhteliselt seaduskuulekalt, tema karistusregister on puhas, ei ole mingit põhjust Rando Rehe’t mingisuguse kriminaalkaristusega täiendavalt mõjutada selleks, et ta oma

1-14-7430 avatud, jalas heledad pikad teksapüksid. Z.K vestleb müüjaga. Lisaks on kassade ees oleval alal turvatöötaja ning meesterahvas, ruudulise särgi ja pikkade heledate pükstega. Z.K vestleb müüjaga. Kaamerast kassade eest lähivaatest on näha, et XXXseisatab oma tegevuses hetkeks ning tõstab pea, justkui suunates end Z.K poole. Z.K suunab end XXXsuunas, tema käed lähevad õieli. Samal ajal läheneb talle selja tagant mees ruudulises särgis ning püüab Z.K käest haarata ning peatada. Seejärel Z.K läheb tagasi müügisaali kassade 1 ja kassade 2 vahelt ning läheb rohelistes tunkedes oleva mehe juurde. Z.K-le järgneb meesterahvas ruudulises särgis, kuid läheb müügisaali kassa 1 eest. Kell 21:54:32 on näha, et ruudulises särgis mees takistab Z.K , asetades käed Z.K rinnale, ent Z.K möödub temast. Kaamerast kassade ees on samal ajal näha, et ruudulises särgis mees takistab Z.K, XXXseisab omal kohal, korraks vaatab noormeeste poole, misjärel jätkab oma tegevust - asjade asetamist kassalindile. Kui Z.K on ruudulises särgis noormehest osaliselt möödas, pöörab ta oma vasaku käega XXX ümber, asetades käe XXX parema õla piirkonda. Seejärel teeb Z.K liigutuse, mille peale XXX kummardub diagonaalis ettepoole. Kas Z.K lööb sel hetkel XXX, pole kaameratest näha, kuivõrd nende pea piirkondi varjutavad kas kõrged kastid või nt suitsuvitriinid. Ruudulises särgis mees püüab kassa 1 ees olles Z.K eemale tõmmata, kuid Z.K ründab hooga XXX, võttes XXX kaelast ümber kinni. Selle tegevuse peale mehed kukuvad. Z.K surub XXX põrandale pikali. Mehed rüselevad maas. XXX püüab end vabastada Z.K-st, püüdes tema alt välja saada. Lõpuks sekkub meeste rüselusse ruudulises särgis noormees, kes aitab Z.K eemale lükata ja XXX püsti aidata. Ruudulises särgis mees püüab hoida XXX ja Z.K eraldi, jäädes nende vahele, kuid Z.K möödub hooga ruudulises särgis noormehest XXX suunas, kes on maha kukkunud. Mõne hetke pärast saab ruudulises särgis mees Z.K kätte ning võtab ta ümbert kinni ning tirib ta eemale. Z.K on tema tegevusele vastu ning püüab end ruudulise mehe haardest välja vingerdada. Samal ajal, kui ruudulises särgis mees jätkuvalt püüab rahustada ja kinni hoida Z.K , tõuseb XXX püsti, teda abistavad naissoost poekülastajad. Müüja toob paberrätiku ning annab naissoost poekülastajale, kes annab selle omakorda XXX . XXX läheb tagasi kassa 1 juurde ning lõpetab esemete ostlemise. Kaamera kauguse ja ebapiisava kvaliteedi tõttu ei ole näha XXX võimalikke vigastusi tema näos. Küll on näha, et ta hoiab valget paberrätti enda näo juures. Ruudulises särgis mees hoiab endiselt rabelevat Z.K kinni. Kui Z.K on väheke rahunenud, ruudulises särgis mees vabastab ta. Z.K korrastab ja korjab kokku poe kaupa, mida ta rüseluse käigus ümber ajas. Samuti koristab ta

1-14-7430 koju, kus ta pesi ennast ja vahetas riided ära. Sõites koju, helistas kannatanu naisterahvale ja ütles, et tuleb tunni ajapärast sinna, et saada teada, mis juhtus. Naine andis toru kellelegi edasi, kes ütles talle aktsendiga vene keeles, et tema ja naisterahva vahel ei oleks tohtinud olla vahekorda. Peale seda helistas kannatanu oma vennale XXX ning koos mindi tagasi Lootsi 3 juurde, et tagasi nõuda kannatanu kuldkett ja 100 eurot ning uurida välja miks selline olukord tekkis. Koos vennaga ja kolme sõbraga mindi Lootsi 3 juurde, kuid peale fonotelefoni helistamist ei vastanud korteris keegi. Seejärel mindi linna peale, kuna kannatanu eeldas, et isikud on läinud raha kulutama, kuna neil nüüd ju on seda. Natukene aega sõideti ringi ning siis pöörduti tagasi Lootsi 3 juurde. Seal märkas kannatanu Z.K ja XXX, kes olid Lootsi 3a ja Statoili tankla vahel. Väljudes autost, nägid isikud neid ja jooksid ära Norde Centrumi hoones asuvasse kasiinosse. Koos sõpradega sisenes kannatanu kasiinosse ja hakkas oma asju tagasi nõudma, kuid vestlus jäi lühikeseks, sest kohale saabus turvafirma ekipaaž. Noormehel jäid kasiinosse kuni politsei saabumiseni, kellega koos mindi hiljem Lootsi 3 korterisse. Kannatanu ütluste kohaselt, tundus talle, et noormehel rääkisid politseile öiste sündmuste kohta tõtt, kuid kuldketti ei mainitud ning 100 euro saamist eitati. Ütlustest nähtub, et kuldkett oli 19,5 g, mille küljes oli kullast õigeusu rist, koguväärtusega vähemalt 500 eurot. Kuriteo asjaolude välja selgitamise pärast on kannatanu XXX 24.05.2013.a andnud uuesti omapoolsed ütlused. Ütlustest nähtub, et alguses seksi osas kokku ei lepitud, see toimus massaaži käigus, iseenesest ja vastastikusel nõusolekul. Samuti nähtub, et kannatanu otsustas noormeestele raha anda, kuna ta oli üksinda ja neid oli neli. Samas teda ei ähvardatud. Ütluste kohaselt, kuldketti väärtus oli 800 eurot ning selle küljes oleva õigeusu risti väärtus oli 120 eurot. Peale tütarlapsele helistamist, helistas kannatanu oma vennale, rääkis talle, mis oli juhtunud ja palus tema abi. Siis sõitis kannatanu koju ja pesi ning vahetas riided. Samuti nähtub, et kannatanule tekitatud kahju on 1020 eurot. Samuti on kannatanu uuesti ülekuulatud 12.06.2014.a. Ütlustest nähtub, et kuna ta oli šokiseisundis, ei helistanud ta politseisse ega häirekeskuse numbrile. Oma vennale helistas kannatanu, kuna kaotas peksmise käigus ära oma korteri võtmed ning kuna ta kartis üksi minna neid otsima. Kannatanu helistas oma vennale ja rääkimata talle täpselt mis juhtus, palus tal kiiresti kohale tulla. Kui vend oli kohale jõudnud, siis rääkis kannatanu, et teda peksti ja ta kaotas oma korteri võtmed ära. Kannatanu ütluste kohaselt ei mäleta ta, kas ta politseitöötajatele rääkis, et lisaks rahale läks tal kaduma ka kuldkett. Samas lisas kannatanu, et politsei käitus

1-14-7430 temaga ebakorrektselt ja halvustavalt ning ei soovinud teda eriti aidata. Kannatanu arvas, et see on seotud ajaoluga, et ta on varasemalt kohtulikult karistatud. Oluliseks tõendiks on ka Ida-Tallinna Keskhaigla poolt 21.05.2013.a väljastatud epikriis haigusjuhust nr XXX, millest nähtub, et isikul on ninajuurel marrastused, ninajuur tugeva tursega, hematoomne, ninast vähene veritsus. Paremal küünarliigese piirkonnas pehmekoeline turse 2x5 cm alal, formeeruv hematoom küünarluu proksimaalse osa projektsioonis, küünarliigese liikuvus vaba. Vasakul küünarnuki projektsioonis 1 cm2 alal marrastus, küünarliigese liikuvus vaba. Palpatsioonil valu paremal medioklavikulaarjoonel keskmiste roiete kõrgusel, nähtava nahamuutuseta. Palpatsioonil valu vasakul L2-4 kõrgusel paraspinaalsel, hematoomita. Kohtulikul uurimisel avaldati ka 21.05.2013.a kell 07:01 teostatud isiku (XXX) läbivaatuse protokoll. Protokollist nähtub, et isikul on nina silmnähtavalt paistes ja punetab ning ninajuurel on väike haavand määritud briljantrohelisega. Otsmiku vasakul poolel on väikeste verevalumite kogum, vasakul põsel on kriimustused. Mõlema silma sisemisel küljel on sinikad, vasak silmamuna osaliselt verd täis valgunud. Vasakul küünarnukil marrastus, mis on määritud briljantrohelisega, paremal küünarnukil väikesed marrastused. Samuti on tõendina avaldatud 27.06.2014.a kell 14:25 teostatud asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokoll. Videosalvestuselt on näha, et videokaamera on suunatud elumaja trepikojale. Kell 23:53:25 siseneb elumaja trepikotta õlakotiga meesterahvas. Meesterahval on tume pea, seljas tõmblukuga pusa ning jalas heledad püksid ja valged plätud (XXX). XXX liigub lifti poole ja kell 23:54:00 sõidab sellega ära. Kell 00:45:46 läheb liftiga külgnevas siseruumis, mis on koridorist eraldatud klaasiga, põlema tuli. Kell 00:45:45 on näha, et keegi jookseb, siis peatud ja võtab midagi maast. Kell 00:48:07 väljuvad liftist kolm noormeest. Esimesena väljub turske kehaehitusega noormees, kellel on seljas musta värvi särgik ning jalas tumedad püksid (Rando Rehe). Teisena väljub palja ülakehaga noormees, kellel on jalas tumedad püksid (Z.K). Kolmandana väljub turske kehaehitusega ja siilisoenguga noormees, kellel on seljas T-särk ning jalas tumedad püksid (XXX Võrno). Noormehed suunduvad väljapääsu poole ning koheselt tulevad tagasi ja sõidavad liftiga kell 00:49:15 ära. Kell 02:20:07 väljuvad liftist kaks noormeest. Ühel on turske kehaehitus ja seljas tume

1-14-7430 patrullpolitseinikut ja XXX, kellel on seljas musta värvi spordiülikond ning jalas musta värvi vabaajajalatsid. Kõik sisenevad lifti ja sõidavad sellega ära. Kell 03:43:33 tulevad liftiga tagasi kaks noormeest (Z.K ja Rando Rehe), kaks patrullpolitseinikut ja XXX, kes väljuvad kell 03:48:51 maja trepikojast. Kell 03:48:39 sisenevad Z.K ja Rando Rehe trepikotta ning sõidavad kell 03:48:51 liftiga ära. Tõendina on avaldatud ka tunnistaja Stanislav XXX (politseitöötaja) ütlused. Ütlustest nähtub, et saabudes kell 02:45 väljakutsele, vestles ta XXX , kes teatas, et ta maksis striptiisi eest 50 eurot ja kui hakkas korterist lahkuma, siis korteris olnud isikud andsid talle peksa ja röövisid temalt 150 eurot, ta sai korterist välja, helistas oma vennale, kes tuli koos oma sõpradega Lootsi 7 juurde. Samuti vestles tunnistaja kasiino juures oodanud Z.K ja XXX, kes väitsid, et meesterahvas vägistas aadressil Lootsi 3a-90 naisterahva ja kui hakkas lahkuma, siis vägistamise pärast anti talle peksa, kuid raha röövimist nad eitasid. Kõik koos nad läksid korterisse, kus magasid Rando Rehe, XXX ja XXX. Korteris selgitas XXX, et talle tungisid kallale ning said raha Kristjan ja Rando. Tunnistaja kinnitusel ei ole XXX väitnud, et talt võeti kuldkett ära. Samuti on tõendina avaldatud tunnistaja XXX(kasiino klienditeenindaja) ütlused. Ütluste kohaselt tuli kasiinosse kaks eestlast ja siis veel 5 meest, kes hakkasid omavahel segamini vaidlema – räägiti rahast, peksmisest ja vägistamisest. Eesti noormehed eitasid kõike ning lisasid, et nemad ei teinud midagi. Asi läks tõuklemiseks ja tunnistaja läks kahe seltskonna vahele ning palus kõigil lahkuda. Üks eesti noormeestest palus kutsuda politsei, kuid tunnistaja ütles talle, et ta peab politsei ise kutsuma. Seepeale kutsus noormees politsei ja palus luba jääda politsei saabumiseni kasiinosse. Kasiino poolt kutsustud turvamehed viisid välja 5-liikmelise seltskonna. Siis tuli politsei ja sellega kõik lõppes. Tõendina on avaldatud kriminaalasjas ka tunnistaja XXXütlused. Ütlustest nähtub, et kasiinosse tulid kaks eesti noormeest ja 4-5 vene keeles rääkinud noormeest, kellest ühel oli näha näos verd. Vene noormehed süüdistasid eestlasi oma sõbra peksmises ja nõudsid, et eesti noormehed tuleksid nendega kasiinost välja. Eesti noormehed väitsid, et pole midagi teinud ja keeldusid välja minemast. Tunnistaja ütluste kohaselt paluti seltskondadel lahkuda, kuna toimus tõuklemine. Vene seltskond lahkus, eesti seltskond jäi kasiinosse ja kutsus politsei. Tunnistaja ütluste kohaselt kutsusid nad turvafirma patrulli. Peale seda tuli vene seltskond tagasi kasiinosse ja nõusid, et eesti noormehed tuleksid nendega kaasa. Kasiinosse saabunud turvameestel paluti inimesed välja toimetada ja jälgida, et politsei saabumiseni ei juhtuks

1-14-7430 kaklust. Tunnistaja ütluste kohaselt mäletab ta, et eesti noormehed tunnistasid lõpuks, et peksid ühte vene noormeestest. Oluliseks tõendiks on kriminaalasjas ka tunnistaja Janek Posti ütlused. Ütluste kohaselt jõudis ta kasiinosse turvatöötajatest esimesena. Sel ajal käis kahe seltskonna vahel vaidlemine teemal, et kaukaaslase välimusega mees vägistas vastasmajas naist, kes kutsus eesti noormehi appi, et pärast seda andsid eesti mehed sellele mehele peksa ja viimane tuli tagasi oma pundiga neile kätte maksta. Mingit juttu kaelaketist ei olnud. Turvatöötajad käskisid tüli lõpetada ja lahkuda, eestlased jäid sisse, teine seltskond läks autosse ja sõitsid tanklasse, kuhu saabus politseipatrull. Ütluste kohaselt käskisid kaukaasia mehed eesti noormeestel tagastada 50 eurot. Omapoolsed ütlused seoses kannatanu XXX kehalise väärkohtlemisega on andnud Rando Rehe. Ütlustest nähtub, et süüdistatav tunnistab võõra mehe peksmist, kuna see mees vägistas süüdistatava naist. Samuti nähtub, et süüdistatav teab, et tema naine teenib raha tehes erootilist massaaži ja striptiisi, kuid seksiteenust ta ei osuta. Ütluste kohaselt, kui XXXtuleb klient, siis läheb tema teise ruumi, et tagada XXXpuutumatus ning asjaolu, et klient ei läheks üle piiride. Tavaliselt annab XXXsüüdistatavale märku, kui tal abi vaja on, pannes muusika kõvemaks. Tollel õhtul tulid süüdistatava juurde tema sõbrad Z.K, XXXja XXX. Koos võeti natukene napsu, XXXoli enam vähem kaine. Süüdistatav oli kaine, kuna XXXpidi saabuma klient. Kliendi saabudes läksid süüdistatav ja ta sõbrad rõdule ning klient ei teadnud nende olemasolust midagi. Tavaliselt kestab massaaž 1 h ja maksab 50 eurot. Kuid sellel õhtul kestis massaaž kauem, mis ei ole ebatavaline, kuna vahel pikendatakse selle kestvust. Süüdistatava ütluste kohaselt hakkas ta küll natukene muretsema, kuid XXX ei olnud talle märku andnud, et vajab abi. Ühel hetkel tuli XXX rõdu juurde ja ütles, et talle pandi midagi joogi sisse ning et klient seksis temaga tahtevastaselt. Süüdistatav vihastas sellepeale ja läks mehelt aru pärima. Mees ehmus ja pakkus neile raha ning andis XXX kätte 50 eurot. Mees soovis korterist lahkuda, kuid XXX seisis korteri ukse ees. Ütluste kohaselt keegi korteris seda meest ei peksnud. Kui XXX oli ukse eest eemaldunud, tegi mees ukse lahti ja jooksis lifti poole. Süüdistatav jooksis mehele järgi ning lifti juures sai ta kätte. Peale seda lõi süüdistatav meest mitu korda rusikaga näkku. Ütluste kohaselt üritas mees ennast kaitsta ja lõi süüdistatavat rusikaga näkku. Peale seda tuli nende juurde Kristjan. Mees kutsus lifti ja kolmekesi mindi lifti, kus peksmine jätkus. Peksmine jätkus ka garaažis, mingi ajapärast läksid süüdistatav ja Kristjan minema. Koos mindi tagasi korterisse, kus asus ka XXX. Seal olles helistas armeenlane XXX, kes sõimas ja ähvardas neid kõiki tappa. Varsti pärast seda läksid Kristjan ja XXX kasiinosse õlut ostma. Nad olid ära

1-14-7430 kuskil pool tundi ja tulid tagasi koos politseiga. Ütluste kohaselt väitis armeenlane, et temalt on kadunud 150 eurot, kuid süüdistatav nägi ainult seda, kuidas armeenlane andis 50 eurot XXX. Kadunud kuldkettist armeenlane tookord ei rääkinud, sellest sai süüdistatav teada alles ülekuulamisel. Omapoolsed ütlused seoses kannatanu XXX kehalise väärkohtlemisega on andnud ka Z.K . Ütluste kohaselt läks ta 21.05.2013.a oma sõbra Rando Rehe ja tema elukaaslase XXX juurde. Süüdistatava ütluste kohaselt teeb XXX erootilist massaaži. Varsti liitusid nendega ka XXX ja XXX. Mõne ajapärast tuli XXX juurde klient ja ta palus meestel minna rõdu peale. Mingil hetkel tuli XXX rõdu peale ja ütles Randole, et teda vägistati. Süüdistatav läks koos Randoga vannituppa küsima, mis toimub. Sellepeale mees ehmatas ja väitis, et ei teinud midagi, et naine on narkouimas. Ütluste kohaselt keegi meest korteris ei peksnud. Kui mees jooksis korterist välja, jooksis Rando talle järele. Süüdistatav järgnes neile ja nägi, et Rando ja mehe vahel toimub kaklus. Süüdistatav otsustas Randole appi minna ja hakkas samuti meest peksma. Kolmekesi mindi lifti, kus peksmine jätkus. Võõral mehel kukkus sellepeale kaelast kuldkett, mille ta üles võttis. Koos väljuti liftist ning jõuti maa-alusesse garaaži, kus peksmine jätkus. Mõne ajapärast lõpetati peksmine ja mees jäeti garaaži, süüdistatav koos Rando Rehega suundusid tagasi korterisse. Olles korteris sai XXX kõne oma väidetavalt vägistajalt. Umbes tunni möödudes läks süüdistatav koos XXX kasiinosse õlle järgi. Olles väljas märkasid nad tumedat auto, kust väljus 4-5 meest, sh väidetav vägistaja. Koos XXX joosti üle tee asuvasse kasiinosse. Süüdistatav helistas seal olles politseisse. Politsei saabudes, selgitati politseile olukorda ning koos mindi tagasi korterisse. Politseiga koos läks ka väidetav vägistaja. Võõras mees ütles politseile, et erootilise massaaži eest maksis ta 50 eurot ning et nii XXX kui ka Randole andis ta kokku 100 eurot. Samas süüdistatava ütluste kohaselt nägi ta, kuidas kannatanu andis XXX ainult 50 eurot.

1-14-7430 KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Keskmiseks karistusemääraks KarS § 121 puhul on seadusandja poolt määratletud 1,5 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on seisukohal, et Z.K on võimalik karistada vangistusega toime pandud kuritegude eest alla sanktsiooni keskmise määra ning seda põhjendusel, et Z.K kahetseb oma tegusid, ta on vabandanud kannatanute ees ja asunud vabatahtlikult hüvitama XXX tekitatud kahju. Kohus on seisukohal, et Z.K ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Rahaline karistus on vastavalt toimiku materjalidele välistatud ka sellepärast, et Z.K küll töötab, kuid hetkel on ta katseajaga tööl ning tema igakuine sissetulek ei ole suur. Samuti peab kohus arvestama asjaoluga, et Z.K ülalpidamisel on ka üks alaealine laps. Lisaks kuuluvad Z.K-lt väljamõistmisele ka menetluskulud ning tsiviilhagid. Seega on kohus on seisukohal, et Z.K tuleb karistada vangistusega, kuna rahaline karistus ei kannaks oma eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel Z.K-le peab kohus arvestama kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus selgitama välja, kas isik on üldsegi asenduskaristuseks sobilik. Asjaolud, mis on seotud isikuga võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Kohus leiab, et Z.K-le on võimalik asendada vangistus ÜKT’ga. Isik on kinnitanud valmisolekut ÜKT sooritamiseks ning avaldanud, et tema töögraafik koosneb lühikesest nädalast ja pikast nädalast. Lühikene on 2 päeva tööl ja pikk on 5 päeva tööl. Seega põhitöö ei tohiks saada takistuseks ÜKT edukaks sooritamiseks. Kohus märgib ka seda, et Z.K on kahetsenud ning vabandanud kannatanute ees, samuti on ta vabatahtlikult asunud hüvitama XXX tekitatud kahju. Isik pani küll toime kaks kehalise väärkohtlemise episoodi, kuid peale neid episoode on isik elanud poolteist aastat seaduskuulekalt ja ei ole toime pannud uusi kuritegusid ega väärtegusid. Seega asub kohus seisukohale, et Z.K-le on võimalik kohaldada KarS § 69 ja asendada talle mõistetud vangistus ÜKT’ga.

1-14-7430 toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kuna Rando Rehe’t pole varasemalt kriminaalkorras karistatud, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada Rando Rehe edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Keskmiseks karistusemääraks on seadusandja poolt KarS § 121 määratletud 1,5 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on seisukohal, et Rando Rehe’t on võimalik karistada rahalise karistusega toime pandud kuriteo ees alla sanktsiooni keskmise määra ja seda põhjendusel, et Rando Rehe kahetseb kannatanule kehavigastuste tekitamist. Kohus on seisukohal, et Rando Rehe’t on võimalik karistada rahalise karistusega. Isik on avaldanud kahetsust toimepandud kuriteo eest ning vabandanud kannatanu ees, kehavigastuste tekitamise pärast. Rando Rehe ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, mis kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et ta suudab elada seaduskuulekat elu ja hoiduda kuritegude toime panemisest. Seega on kohus seisukohal, et Rando Rehe’t on võimalik karistada rahalise karistusega, ta töötab mitteametlikult ehitusfirmas. Riigikohus on asunud seisukohale, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik võivad olla aluseks karistuse kandmisest tingimus vabastamise

1-14-7430 VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitiste suuruse kohta on tehtud 2009.aastal kohtupraktika analüüs. Vastavalt analüüsile jäi 2008.a kuriteo või väärteoga kehavigastuse tekitamisel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis üldjuhul 2000 krooni (127,8 eur) ja 100 000 krooni (6391 eur) vahele. Analüüsi tulemusel kui kannatanu sai näopõrutuse ja murdis hamba ning kuritegu toimus ka kannatanust tingitud asjaoludel, siis määrati hüvitiseks 6000 krooni (383,46 eurot). Kui peksmise tulemusena kannatanul tekkis ninaluumurd ja peaajupõrutus, siis oli mõistetud hüvitis 25 000 krooni (1597,79 eurot). Püsivate tervisekahjustuste (nägemise osaline või täielik kaotus) eest väljamõistetud hüvitised jäid vahemiku 40 000-100 000 krooni (2556,5 - 6391 eur). Kui kannatanule tekitati hematoomid ja haavad, siis oli kahju hüvitise suuruseks 127,83 eurot. Kohus on seisukohal, et alates 2008.aastast ei ole oluliselt muutunud ühiskonna heaolu tase, mis oleks omakorda tinginud kohtupraktika muutmise. 2008.aastal oli keskmine brutokuupalk 12 912 krooni (825 eur), 2014.aastal 949 eurot. Samas peab arvestama ka asjaoluga, et võrreldes 2008.aastaga on elukallidus suurenenud, seega on 2008.a andmed endiselt kasutatavad võrdlusmaterjalina.

1-14-7430 Sellest tulenevalt leiab kohus, et kannatanutele tuleb mittevaralise kahjuna välja mõista järgmised hüvitised. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule XXX on kahju põhjustanud Z.K oma tegevusega. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest on kannatanu XXX poolt esitatud tsiviilhagi summas 1866 eurot. Kohus leiab, et XXX varaline kahju vastab tsiviilhagis esitatud suurusele. Nimelt on kannatanu XXX kandnud kulutusi seoses hamba implantaadi siirdamise ja kroonimise ning hambaarsti visiidiga, summas 866 eurot. Mis puudutab mittevaralise kahju suurust, siinkohal leiab kohus, et esitatud kahjunõue 1000 eurot, ei vasta kohtupraktikale mittevaralise kahju hüvitamise osas. Kohtu hinnangul kannatanu tundis füüsilist valu, selles ei ole kahtlust, samas ei ole tõestatud kuidas on tema elukvaliteet langenud selle kuriteo tagajärjel. Kannatanul tekkisid kuriteo tagajärjel kergemad vigastused (lõikehamba murd, haav ülahuulel, hematoom silma ümbruses). Antud vigastused ei olnud püsivad ning paranesid, kohus leiab, et XXX tuleb hüvitada mittevaralist kahju summas 300 eurot, ülejäänud osas jätta rahuldamata. Antud kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi ka kannatanu XXX, summas 11600 eurot. Kannatanule on kohtueelse menetluse käigus tehtud prokuröri poolt ettepanek täpsustada oma hagi ja esitada tõendeid, mis tõendavad esitatud kahjunõuet. Kannatanu ei ole enda poolt esitatud hagi täpsustanud, vaid on nõudnud hagi hüvitamist kohtus. Ka kohtule pole kannatanu XXX esitanud ühtegi täiendavad tõendit hagi tõendamiseseme kohta. Kohus märgib, et kannatanu on andnud uurimisasutusele erinevatel ajahetkedel erinevaid ütlusi endale tekitatud kahju osas. Samuti ei ole kannatanu koheselt maininud kõiki kadunud esemeid, mis tal rünnaku käigus ära kadusid või katki läksid. Kannatanu on märkinud 24.05.2013.a antud ütlustes, et kogu talle tekitatud kahju on summas 2020 eurot. Samas hagi on esitatud summas 11600 eurot. Kõikides kannatanu poolt antud ütlustes on talle tekitatud kahjusuurus muutunud, samuti on muutunud kadunud või varastatud asjade nimekiri. Samuti ei ole kannatanu ütlused kooskõlas tunnistaja ütlustega. Nimelt tunnistajad ei kuulunud kannatanut mainimas kadunud kuldketti ega õigeusu risti. Vastavalt TsMS § 363 lg 2 peab hagiavaldus sisaldama muuhulgas tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagi suuruse, nõuete puudulik tõendamine ning nõuete suurust tõendavate dokumentide esitamata jätmine võivad tingida hagi osalist või täielikku rahuldamata jätmist. Kannatanu ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõestaksid, et tõesti talle tekitati kahju suurus on 11600, siis ei saa kohus rahuldada kannatanu hagi täies ulatuses

Kohtulahend

Lahendi andmed

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

Lahendi tekst

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

ESITATUD SÜÜDISTUS

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

KARISTUS

TSIVIILHAGI

ASITÕENDID

MENETLUKULUD