1-14-7430
Kohus
Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-7430 (13230109513)
Kohtukoosseis
Kohtunik Violetta Kõvask
Kohtuistungi sekretär
Sirje Luga
Tõlk
Anneli Helmann
Kriminaalasi
Z.K
süüdistuses
KarS
§
järgi
lühimenetluses. Rando Rehe süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses. Ringkonnaprokurör
Natalia Miilvee
Süüdistatav
Z.K isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: AS XXX; elukoht: XXX. Kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati 16.05.2011.a Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra ning põhikaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat. 18.07.2012.a Harju Maakohtu määrusega, vabastati Z.K karistuse kandmisest tingimisi
1-14-7430 enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohustusega järgida KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatuid kontrollnõudeid ning järgida KarS § 75 lg 2, 4, 7 sätestatuid kohustusi. Määrus jõustus 31.07.2012.a,
katseaeg
lõppes
31.07.2013.a.
KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 27.07.2013.a, vabastatud 28.07.2013.a Alates 04.06.2013.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 04.06.2014.a. Alates 28.07.2013.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 28.07.2014.a.
Süüdistatav
Rando Rehe isikukood: 38610240277; Eesti Vabariigi kodakondsus emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: mitteametlikult ehitusfirmas XXX; elukoht: XXX. Kriminaalkorras karistused
puuduvad
(arhiveeritud).
Väärteokorras
karistatud korduvalt (kehtivaid karistusi 2). Alates 04.06.2013.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 04.06.2014.a. Kaitsjad
Z.K kaitsja Merike Allikmäe Rando Rehe kaitsja Leelo Viil
Juhindudes KrMS § 175; 179, 180 lg 3, 237; 238, 311-313, 318, 319, VÕS § 139 lg 1, § 1043, 1045 kohus otsustas:
1-14-7430 Tunnistada Z.K KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada Z.K-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.07.2013.a – 28.07.2013.a, so 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks lugeda 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 16.05.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 6 kuu ja 10 päeva võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistus 10 (kümme) kuud ja 8 (kaheksa) päeva. KarS § 69 sätete ja KarS § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud vangistus (308 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasuliku tööd - seega 616 tundi üldkasulik tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4,6,7 alusel allutada Z.K üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et Z.K üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1 – 6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: -
elama kohtu määratud alalises elukohas XXX
-
ilmuma
kriminaalhooldaja
määratud
ajavahemike
järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks;
1-14-7430 -
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Tunnistada Rando Rehe KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja
mõista
talle
karistuseks
rahaline
karistus
(ükssada
kakskümmend)
miinimumpäevamäära, päevamääraga 3,20 eurot, so summas 384 eurot (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Rando Rehe’le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, päevamääraga 3,20 eurot, so summas 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot. KarS § 73 lg 1,3 alusel mitte pöörata mõistetud rahalist karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel kolme aasta pikkune katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, so. alates 21.11.2014.a.
Asitõendid 3 CD-plaati kõnesalvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.
Tsiviilhagi VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Z.K-lt XXX kasuks tsiviilhagi summas 1166,00 eurot (üks tuhat ükssada kuuskümmend kuus eurot). Tsiviilhagi tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXX Sampo pangas. Ülejäänud osas jätta rahuldamata.
1-14-7430 VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Z.K-lt solidaarselt koos Rando Rehe’ga XXX kasuks tsiviilhagi summas 500,00 eurot (viissada eurot). Tsiviilhagi tasuda XXX arveldusarvele. Ülejäänud osas jätta rahuldamata.
Menetluskulud Z.K-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanu kaitsjatasu summas 464,00 eurot (nelisada kuuskümmend neli eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu Margus Viira’le summas 36,00 eurot (kolmkümmend kuus eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu Merike Allikmäe’le summas 456,00 eurot (nelisada viiskümmend kuus eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 124,04 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 124,06 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rando Rehe’ltvälja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena:
1-14-7430 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu Leelo Viil’ile summas 372,00 eurot (kolmsada seitsekümmend kaks eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 75,38 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 75,32 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
1-14-7430 Z.K süüdistatakse selles, et tema 21.05.2013.a kell 00:45 paiku Tallinnas Lootsi 3a trepikojas grupis koos Rando Rehega ründas XXX, pekstes teda rusikatega vastu nägu, pead ja keha. Kui XXX põgenes, siis järgnes Z.K koos Rando Rehega kannatanule lifti ja maa-alusesse garaaži, kus jätkas tema peksmist kuni kannatanu kukkus garaažis maha. Siis lõid Z.K ja Rando Rehe teda mõnel korral jalgadega ja seejärel lahkusid, tekitades peksmisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – verevalumeid ja marrastusi näol ja kätel ning ninaluude murru. Samuti tema, 27.07.2013.a kell 21:45 ajal Tallinnas Kadake tee 76f asuvas Säästumarketis ründas XXX ja lõi temale rusikaga näkku, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustusi hematoomi silma ümbruses, haava ülahuulel ja lõikehamba murru, samuti üritas ründamist jätkata, mille takistamiseks surus XXXta maha ning hoidis kinni, samal ajal haaras Z.K XXXjuustest ja hakkas tal pead tahapoole tõmbama, tekitades kannatanule füüsilist valu kaela ja peanaha piirkonnas. Oma tahtliku tegevusega pani Z.K toime teise inimese peksmise ja tervise kahjustamise s.o pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rando Rehe’t süüdistatakse selles, et tema 21.05.2013.a kell 00:45 paiku Tallinnas Lootsi 3a trepikojas grupis Z.K-ga ründas XXX, pekstes teda rusikatega vastu nägu, pead ja keha. Kui XXX põgenes, siis järgnes Rando Rehe koos Z.K-ga kannatanule lifti ja maa-alusesse garaaži, kus jätkas tema peksmist kuni kannatanu kukkus garaažis maha. Siis lõid Z.K ja Rando Rehe teda mõnel korral jalgadega ja seejärel lahkusid, tekitades peksmisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – verevalumeid ja marrastusi näol ja kätel ning ninaluude murru. Oma tahtliku tegevusega pani Rando Rehe toime teise inimese peksmise ja tervise kahjustamise s.o pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
jääb enda poolt esitatud taotluse juurde, lahendada kriminaalasi
1-14-7430 lühimenetluses.
Vastavalt
ütlustele
süüdistatav
kahetseb
toimepandud
kuritegusid
puhtsüdamlikult ning avaldas, et kuritegude toimepanemise põhjuseks oli alkohol. XXX on Z.K vabatahtlikult hüvitanud juba 100 eurot. Z.K palus kohtul kannatanu XXX kasuks mõista võimalikult väikest summat, arvestades tema rahalisi võimalusi. Samuti nähtub kohtuistungil antud ütlustest, et Z.K on nõus ÜKT kohaldamisega.
Vanglast Harju Maakohtu 18.07.2012.a määruse alusel
1-14-7430 ennetähtaegselt. Prokurör viitas asjaolule, et umbes aasta pärast vabanemist pani Z.K toime kaks järjestikust rünnakut teiste isikute suhtes. Prokurör leidis, et kuna kannatanutele tekitatud tervisekahjustused on enam-vähem samasugused, siis peaks kohus välja mõistma nendele enam-vähem sarnase mittevaralise kahju hüvitise. Peale kuritegude toime panemist pole Z.K pooleteise aasta jooksul uusi kuritegusid toime pannud. Prokurör leidis, et kuigi XXX hagis on teatud formaalsed puudused, saab tema poolt esitatud hagi kohus siiski menetleda. XXX osas leidis prokurör, et tsiviilhagi varalise kahju osas tuleks kohtul täielikult rahuldada. Sellest tulenevalt leidis prokurör, et kannatute ja resotsialiseerumise huvides on võimalik veelkord mõista Z.K-le vanglakaristus ja asendada see ÜKT’ga. Eelmisest karistusest on Z.K kandmata 6 kuud ja 10 päeva. KarS § 121 palus prokurör mõista Z.K süüdi ja mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust, mida lühimenetluse sätete kohaselt vähendades 1/3 võrra, kandmiseks kuuluvaks karistuseks lugeda 6 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 65 lg 2 suurendada eelmise otsusega ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata sellest karistusest maha 2 päeva eelvangistust ning tulemuseks on 373 päeva vangistust ehk KarS § 69 sätete kohaldamise korral see vastab ÜKT’le 746 tunni ulatuses. ÜKT kandmise ajaks palus prokurör kohaldada 2 aastat. Samuti palus prokurör Z.K-le kohaldada nendeks 2 aastaks lisakohustus. Lisakohustuseks Z.K-le oleks kohustus hüvitada XXX antud aja jooksul väljamõistetud kahjust vähemalt selline summa, mis vastaks XXX varalisele kahjule ja kohtueelses menetluses tehtud kuludele. XXX osas palus prokurör välja mõista õiglane mittevaraline kahju, millest süüdistatav peab kannatanule antud aja jooksul vähemalt poole hüvitama. Välja mõistetud menetluskulud palus prokurör ajatada aasta peale. XXX lisas, et jääb täielikult esitatud tsiviilhagi juurde ning ta ei kavatse midagi tõendama hakata. Samuti nähtub ütlustest, et kannatanule tekitati väga raske tervisekahjustus, st ninaluu murd ja peapõrutus. Z.K
kaitsja Merike Allikmäe, kinnitas, et tal ei esine vastuväiteid
kvalifikatsiooni ega tõendite osas. Kaitsja märkis, et Z.K süü on leidnud tõendamist kohtu poolt uuritud tõenditega, sealhulgas tema enda ütlustega. Z.K tunnistab oma süüd ning selgituseks on ta lisanud antud vägivallateole eelnenud sündmused kaaskohtualuse (Rando Rehe) naistuttava ja kannatanu vahel, mis ajendasid vägivalla teole. Kaitsja leidis, et valu põhjustamine on toimunud ning KarS § 121 puhul on oluline, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse. Kaitsja märkis, et
1-14-7430 antud tegu on toimunud, kuigi mitte sellises määras nagu kannatanu XXX on väljendanud. Raskeid vigastusi ei ole põhjustatud, vastasel korral oleks kvalifikatsioon teine olnud. Kannatanu XXX osas leidis kaitsja, et kahju tekitamine sellises ulatuses, nagu kannatanu on palunud ei ole põhjendatud. Samas märkis kaitsja, et Z.K on väljendanud selgelt oma suhtumist teosse ja asunud kahju XXX hüvitama. Kaitsja viitas, et moraalse kahju määramisel peab kohus arvestama moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanud süüastet. Samas asus kaitsja seisukohale, et moraalse kahju hüvitamine ei saa olla alusetult rikastumise aluseks. Kaitsja märkis, et ta ei saa aru, millisest senises elukorraldusest on kannatanud pidanud loobuma, kui pikalt on kestnud ravi ja kas selle ravi kestel on nende tegevuses olnud mingeid piiranguid. Sellest tulenevalt leidis kaitsja, et antud teod ei ole põhjustanud niivõrd suuri kannatusi, kui seda on väljendatud rahalises vääringus. Kaitsja viitas asjaolule, et Z.K on juba hüvitanud XXX 100 eurot. Sellest tulenevalt leidis kaitsja, et XXX moraalne kahjunõue võikski piirduda 100 euroga. Samas asus kaitsja seisukohale, et XXX poolt esitatud kahjunõue on ülepaisutatud, kuna väljamõistetav hüvitis ei tohiks kaasa tuua kahju Z.K perele ning tema heaolu langust. Sellest tulenevalt leidis kaitsja, et XXX puhul tuleks hüvitise määramisel piirduda 150 euroga. Kaitsja märkis, et lisaks ÜKT võimalusele, võiks kohus kaaluda ka rahalise karistuse kohaldamise võimalust. Arvestades kergendavaid asjaolusid, kahju heastamisele asumine, süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus, siis võiks kaitsja arvates kohane karistus olla 120 päevamäära. Arvestades miinimumi ja võttes aluseks 3,20 eurot, mida vähendada 1/3 võrra, saades karistuseks 80 päevamäära, so 256 eurot. Arvestades sellest maha eelvangistuses veedetud 2 päeva, so. 6 päevamäära, summas 19,20 eurot. Lõplikuks karistuseks mõista Z.K-le 74 päevamäära, summas 236,80 eurot. Kaitsja märkis, et rahalise karistuse tasumine peaks toimuma 1(ühe) aasta jooksul. Samuti palus kaitsja võimalusel jätta kaitsjatasu riigi kanda, arvestades hüvitamisele kuuluvaid hagisid. Kaitsja asus seisukohale, et antud karistus oleks piisav Z.K-le, et kutsuda ta korrale, samuti vastab tema süü suurusele. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et sündmusest on möödas üle aasta ning Z.K suudab elada seaduskuulekat elu, ta on vormistanud ennast tööle ning väljendanud kahetsust. Rando Rehe kaitsja Leelo Viil, leidis, et koosseis on olemas ning Rando Rehe on sellest arusaanud ja tunnistanud oma süüd. Kaitsja asus seisukohale, et Rando Rehe puhul oleks võimalik kaaluda lisaks rahalisele karistusele ka KarS § 73 kohaldamist. Kaitsja leidis, et kuna Rando Rehe on elanud suhteliselt seaduskuulekalt, tema karistusregister on puhas, ei ole mingit põhjust Rando Rehe’t mingisuguse kriminaalkaristusega täiendavalt mõjutada selleks, et ta oma
1-14-7430 hoiakuid muudaks ja asuks elama veelgi seaduskuulekamalt kui ta seni on seda teinud. Kaitsja avaldas, et tema arvates on Rando Rehe’le piisavaks karistuseks juba see, et ta peab kannatanule teatava moraalse kahju hüvitama, tema jaoks on see mõjutusvahend. Kaitsja lisas, et üldised võlaõigusseaduse põhimõtted on sellised, et juhul, kui kannatanu oma tegevusega põhjustas olukorra, kus talle tehti kahju, siis on võimalik väljamõistetavat hüvitist vähendada, näiteks juhindudes VÕS § 139 lg 1, 3 sätestatust. Kaitsja asus seisukohale, et kannatanu XXX tegevus oli teataval määral taunitav ja Rando Rehe jaoks kindlasti eriti taunitav. Samas asus kaitsja seisukohale, et antud asjaolud ei vabasta Rando Rehe’t vastutusest, kuid need on aluseks kergema karistuse kohaldamisel. Seega palus kaitsja mõista Rando Rehe’le prokuröri taotletud rahaline karistus, kohaldades KarS § 73 sätteid. Menetluskulude tasumiseks anda maksimaalne tähtaeg ning võimalusel kaaluda menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Kannatanutele hüvitise väljamõistmisel palus kaitsja kohtul lähtuda ühiskonna heaolu tasemest ja väljakujunenud karistuspraktikast, st kahjude hüvitamise praktikast.
Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab et Z.K süüd KarS § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja Rando Rehe süüd KarS § 121 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid ning kirjalikud materjalid. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Tõendid kehalise väärkohtlemise episoodis:
Kannatanu XXX ütlused (II kd lk 2-6); Isiku (XXX) läbivaatuse protokoll (II kd lk 7-12); AS Kallavere haigla väljastatud vigastuste dokumenteerimise kaart nr XXX (II kd lk 37); ABCdent (OÜ Enteabor) väljastatud konsultatsiooni arve, õiend tuvastatud hambamurru ja hambaravi oodatava maksumuse kohta (II kd lk 52-54); Salvestise vaatlusprotokoll ja videosalvestis (II kd lk 39-46); Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd lk 21-23); Z.K poolt kahtlustatavana antud ütlused (II kd lk 24-25).
1-14-7430
Kannatanu XXX ütlused (I kd lk 3-5, lk 11-17, lk 71-76); Epikriis (I kd lk 6); Isiku (XXX) läbivaatuse protokoll (I kd lk 8-10); Asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokoll (I kd lk 87-98); Tunnistaja Stanislav XXX (politseitöötaja) ütlused (I kd lk 43); Tunnistaja XXX(kasiino klienditeenindaja) ütluste (I kd lk 64-65); Tunnistaja XXX ütlused (I kd lk 66-67); Tunnistaja XXX ütlused (I kd lk 68-70); Rando Rehe poolt kahtlustatavana antud ütlused (I kd lk 45-48); Z.K poolt kahtlustatavana antud ütlused (I kd lk 51-52).
Antud tõendite ja kirjalike materjalide avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et Z.K pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so. teise inimese peksmise ja tervise kahjustamise. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et Rando Rehe pani toime KarS § 121 kvalifitseeritava kuriteo, so. teise inimese peksmise ja tervise kahjustamise. Kohus analüüsib järgmisena kehalise väärkohtlemise episoodis esitatud tõendeid:
Omapoolsed ütlused on kriminaalasjas andnud kannatanu XXX. Ütlustest nähtub, et olles 27.07.2013.a kella 21:45 ajal Akadeemia Säästumarketis (aadress: Kadaka tee 76f) nägi kannatanu, kuidas eesti keelt kõnelev noormees esitas kassas olevale müüjale pretensioone kõrge tooniga ning ebaviisakas vormis. Müüja püüdis noormehele probleemi selgitada, kuid viimane ei saanud asjast aru ja jätkas pretensioonide esitamist. Kuna noormees segas müüjat ja sellega seoses ei saanud müüja teha oma tööd ning kannatanut teenindada otsustas kannatanu paluda noormehel maha rahuneda. Kannatanu selgitas noormehele, et selliste pretensioonidega tuleb pöörduda kaupluse peakontorisse. Peale seda muutus noormees agressiivseks ja hakkas kannatanut solvama nii eesti kui ka vene keeles. Noormehega kaasas olnud sõber püüdis teda
1-14-7430 rahustada ja kauplusest välja toimetada, kuid see ei õnnestunud tal. Noormees rabeles lahti ja jooksis kauplusesse sisse teise kassa kaudu ning lähenes kannatanule selja tagant, lüües nende vahel olnud ostukäru jalaga eemale. Peale seda püüdis noormees kannatanut rusikaga lüüa, kuid kuna kannatanu taganes, tal see ei õnnestunud. Noormehe sõber püüdis teda poest ära viia, kuid tulemusteta. Kannatanu sõnade kohaselt püüdis ta säilitada rahu ja hakkas oma oste kassalindile asetama. Sellel ajal lõi noormees kannatanut rusikaga näkku, tabades suu piirkonda. Noormees püüdis kannatanut veelkord lüüa, kuid kannatanu haaras enesekaitseks temast vasaku käega ja paiskas noormehe põrandale. Kannatanu hoidis noormeest kinni, et viimane ära ei põgeneks. Noormees püüdis lahti rabeleda, seejuures haaras ta kannatanu juustest kinni ja hakkas kannatanu pead tahapoole tõmbama. Mõne aja pärast palus noormehe sõber, et kannatanu noormehe lahti laseks. Kannatanu lasi noormehe lahti ja peale seda hoidis viimase sõber teda kinni. Peale seda suundus kannatanu tagasi kassa juurde oma ostu sooritama. Mõne aja pärast tuli noormehe sõber kannatanu juurde ja ulatas talle tema väljalöödud hamba. Ütluste kohaselt tundis kannatanu selle rünnaku tagajärjel füüsilist valu. Kohtulikul uurimisel avaldati 27.07.2013.a kell 22:45 teostatud isiku (XXX) läbivaatuse protokoll. Protokollist nähtub, et peopesadel on näha verekahtlased määrdumised. Samuti on verekahtlased määrdumised ülemisel igemel. Isikul puuduvad parempoolne keskmine ja lõikehammas. Tõendiks
kriminaalasjas
on
ka
AS
Kallavere
haigla
väljastatud
vigastuste
dokumenteerimise kaart nr XXX, millest nähtub, et vasaku silmaümbruses on turse ja tumelilla nahaalune verevalum (d= 2 cm). Ülahuule limaskestal on 1 cm suurune haav. Tõendina on avaldatud ka ABCdent (OÜ Enteabor) väljastatud konsultatsiooni arve, õiend tuvastatud hambamurru ja hambaravi oodatava maksumuse kohta. Antud tõendist nähtub, et lühikese konsultatsiooni hind oli 7 eurot ning hambamurru ja hambaravi maksumus oli 1718 eurot. Kohtulikul uurimisel avaldati tõenditena 10.02.2014.a kell 08:00 teostatud salvestise vaatlusprotokoll ja videosalvestis. Vaatlusprotokollist ja videosalvestisest nähtub, kuidas kassa 1_2 kella järgi kell 21:53:55 meesterahvas rohelistes tunkedes (isik tuvastatav kui kannatanu XXX) liigub kassa nr 1 juurde, tal on ostukäru ning ta laotab esemeid kassalindile. Samal ajal on kassas naisterahvas, müüja. Kassa nr 1 ja Kassa 2 vahel on meesterahvas (isik tuvastatav kui Z.K ), heleda lühikeste varrukatega särgiga, mis on rinnust eest
1-14-7430 avatud, jalas heledad pikad teksapüksid. Z.K vestleb müüjaga. Lisaks on kassade ees oleval alal turvatöötaja ning meesterahvas, ruudulise särgi ja pikkade heledate pükstega. Z.K vestleb müüjaga. Kaamerast kassade eest lähivaatest on näha, et XXXseisatab oma tegevuses hetkeks ning tõstab pea, justkui suunates end Z.K poole. Z.K suunab end XXXsuunas, tema käed lähevad õieli. Samal ajal läheneb talle selja tagant mees ruudulises särgis ning püüab Z.K käest haarata ning peatada. Seejärel Z.K läheb tagasi müügisaali kassade 1 ja kassade 2 vahelt ning läheb rohelistes tunkedes oleva mehe juurde. Z.K-le järgneb meesterahvas ruudulises särgis, kuid läheb müügisaali kassa 1 eest. Kell 21:54:32 on näha, et ruudulises särgis mees takistab Z.K , asetades käed Z.K rinnale, ent Z.K möödub temast. Kaamerast kassade ees on samal ajal näha, et ruudulises särgis mees takistab Z.K, XXXseisab omal kohal, korraks vaatab noormeeste poole, misjärel jätkab oma tegevust - asjade asetamist kassalindile. Kui Z.K on ruudulises särgis noormehest osaliselt möödas, pöörab ta oma vasaku käega XXX ümber, asetades käe XXX parema õla piirkonda. Seejärel teeb Z.K liigutuse, mille peale XXX kummardub diagonaalis ettepoole. Kas Z.K lööb sel hetkel XXX, pole kaameratest näha, kuivõrd nende pea piirkondi varjutavad kas kõrged kastid või nt suitsuvitriinid. Ruudulises särgis mees püüab kassa 1 ees olles Z.K eemale tõmmata, kuid Z.K ründab hooga XXX, võttes XXX kaelast ümber kinni. Selle tegevuse peale mehed kukuvad. Z.K surub XXX põrandale pikali. Mehed rüselevad maas. XXX püüab end vabastada Z.K-st, püüdes tema alt välja saada. Lõpuks sekkub meeste rüselusse ruudulises särgis noormees, kes aitab Z.K eemale lükata ja XXX püsti aidata. Ruudulises särgis mees püüab hoida XXX ja Z.K eraldi, jäädes nende vahele, kuid Z.K möödub hooga ruudulises särgis noormehest XXX suunas, kes on maha kukkunud. Mõne hetke pärast saab ruudulises särgis mees Z.K kätte ning võtab ta ümbert kinni ning tirib ta eemale. Z.K on tema tegevusele vastu ning püüab end ruudulise mehe haardest välja vingerdada. Samal ajal, kui ruudulises särgis mees jätkuvalt püüab rahustada ja kinni hoida Z.K , tõuseb XXX püsti, teda abistavad naissoost poekülastajad. Müüja toob paberrätiku ning annab naissoost poekülastajale, kes annab selle omakorda XXX . XXX läheb tagasi kassa 1 juurde ning lõpetab esemete ostlemise. Kaamera kauguse ja ebapiisava kvaliteedi tõttu ei ole näha XXX võimalikke vigastusi tema näos. Küll on näha, et ta hoiab valget paberrätti enda näo juures. Ruudulises särgis mees hoiab endiselt rabelevat Z.K kinni. Kui Z.K on väheke rahunenud, ruudulises särgis mees vabastab ta. Z.K korrastab ja korjab kokku poe kaupa, mida ta rüseluse käigus ümber ajas. Samuti koristab ta
1-14-7430 mopiga põrandat. Z.K käitub rahulikult. Kell 22:05:53 saabuvad kauplusesse politseiametnikud. Z.K võetakse kaasa. Oluliseks tõendiks on ka kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et isik peeti kahtlustatavana kinni 27.07.2013.a kel 22:10 aadressil Kadaka tee 76f, Tallinnas. Omapoolsed ütlused seoses kanntanu XXX kehalise väärkohtlemisega on andnud ka Z.K . Ütluste kohaselt olles 27.07.2013.a õhtul alkoholijoobes läks ta Säästumarketisse. Kaasas oli tal ütluste kohaselt mingi juhututtav, kelle nime süüdistatav ei tea. Kassas tekkis süüdistatava Rimi ostukaardiga mingi probleem, mille tagajärjel tekkis konflikt kassapidajaga. Ütluste kohaselt oli süüdistatav väga närviline. Vestlusesse sekkus mingi võõras meesterahvas, kuna süüdistatavale see ei meeldinud, pööras ta oma tähelepanu võõra meesterahva suunas. Ütluste kohaselt lõi süüdistatav võõrast meesterahvast vähemalt üks kord rusikaga näkku, mille tulemusel hakkas viimasel näost verd jooksma. Samuti nähtub ütlustest, et võõras meesterahvas lükkas süüdistatava pikali ja hoidis teda kuni politsei saabumiseni kinni.
Kriminaalasjas on tõendina avaldatud ka kannatanu XXX 21.05.2013.a antud ütlused. Ütlustest nähtub, et 20.05.2013.a kell 23:00 ajal leidis ta interneti leheküljelt kuulutuse, kus pakuti striptiisi ja erootilist massaaži. Kannatanu helistas kuulutuses oleval numbril, kust ta sai teada aadressi (Lootsi 3) kuhu minna, samuti lepiti kokku hind (50 eurot). Minnes korterisse, maksis kannatanu ära 50 eurot, peale mida tegi naisterahvas talle striptiisi ja erootilist massaaži, peale mida oldi 3 korda vahekorras. Peale viimast vahekorda läks kannatanu ennast uuesti pesema ning korraga saabusid vannituppa neli noormeest. Üks noormees, kes oli naisterahva poiss-sõber ütles, et vahekorda ei oleks pidanud nende vahel toimuma. Noormees käskis tal riidesse panna ja peale mida hakkas rohkem raha nõudma. Kannatanu andis seepeale 100 eurot talle. Ütluste kohaselt löödi teda varsti väidetava poiss-sõbra poolt rusikaga näkku. Seejärel hakkasid kõik noormehed teda peksma. Kannatanul õnnestus korterist väljuda. Olles avanud välisukse, peksid noormehed teda ikka veel. Ütluste kohaselt peksti teda kogu korteris viibimise ajal. Kannatanu jooksis peale korterist väljumist lifti, kuhu järgnesid talle ka Z.K ja nn poiss-sõber. Peksmine jätkus liftis. Kannatanu sõnade kohaselt eksis ta majas ära ning sattus maa-alusesse garaaži. Garaažis peksti teda edasi. Kannatanu kaotas mõneks ajaks teadvuse ja üles tõustes oli ta garaažis üksinda. Kannatanu läks oma auto juurde ning sõitis
1-14-7430 koju, kus ta pesi ennast ja vahetas riided ära. Sõites koju, helistas kannatanu naisterahvale ja ütles, et tuleb tunni ajapärast sinna, et saada teada, mis juhtus. Naine andis toru kellelegi edasi, kes ütles talle aktsendiga vene keeles, et tema ja naisterahva vahel ei oleks tohtinud olla vahekorda. Peale seda helistas kannatanu oma vennale XXX ning koos mindi tagasi Lootsi 3 juurde, et tagasi nõuda kannatanu kuldkett ja 100 eurot ning uurida välja miks selline olukord tekkis. Koos vennaga ja kolme sõbraga mindi Lootsi 3 juurde, kuid peale fonotelefoni helistamist ei vastanud korteris keegi. Seejärel mindi linna peale, kuna kannatanu eeldas, et isikud on läinud raha kulutama, kuna neil nüüd ju on seda. Natukene aega sõideti ringi ning siis pöörduti tagasi Lootsi 3 juurde. Seal märkas kannatanu Z.K ja XXX, kes olid Lootsi 3a ja Statoili tankla vahel. Väljudes autost, nägid isikud neid ja jooksid ära Norde Centrumi hoones asuvasse kasiinosse. Koos sõpradega sisenes kannatanu kasiinosse ja hakkas oma asju tagasi nõudma, kuid vestlus jäi lühikeseks, sest kohale saabus turvafirma ekipaaž. Noormehel jäid kasiinosse kuni politsei saabumiseni, kellega koos mindi hiljem Lootsi 3 korterisse. Kannatanu ütluste kohaselt, tundus talle, et noormehel rääkisid politseile öiste sündmuste kohta tõtt, kuid kuldketti ei mainitud ning 100 euro saamist eitati. Ütlustest nähtub, et kuldkett oli 19,5 g, mille küljes oli kullast õigeusu rist, koguväärtusega vähemalt 500 eurot. Kuriteo asjaolude välja selgitamise pärast on kannatanu XXX 24.05.2013.a andnud uuesti omapoolsed ütlused. Ütlustest nähtub, et alguses seksi osas kokku ei lepitud, see toimus massaaži käigus, iseenesest ja vastastikusel nõusolekul. Samuti nähtub, et kannatanu otsustas noormeestele raha anda, kuna ta oli üksinda ja neid oli neli. Samas teda ei ähvardatud. Ütluste kohaselt, kuldketti väärtus oli 800 eurot ning selle küljes oleva õigeusu risti väärtus oli 120 eurot. Peale tütarlapsele helistamist, helistas kannatanu oma vennale, rääkis talle, mis oli juhtunud ja palus tema abi. Siis sõitis kannatanu koju ja pesi ning vahetas riided. Samuti nähtub, et kannatanule tekitatud kahju on 1020 eurot. Samuti on kannatanu uuesti ülekuulatud 12.06.2014.a. Ütlustest nähtub, et kuna ta oli šokiseisundis, ei helistanud ta politseisse ega häirekeskuse numbrile. Oma vennale helistas kannatanu, kuna kaotas peksmise käigus ära oma korteri võtmed ning kuna ta kartis üksi minna neid otsima. Kannatanu helistas oma vennale ja rääkimata talle täpselt mis juhtus, palus tal kiiresti kohale tulla. Kui vend oli kohale jõudnud, siis rääkis kannatanu, et teda peksti ja ta kaotas oma korteri võtmed ära. Kannatanu ütluste kohaselt ei mäleta ta, kas ta politseitöötajatele rääkis, et lisaks rahale läks tal kaduma ka kuldkett. Samas lisas kannatanu, et politsei käitus
1-14-7430 temaga ebakorrektselt ja halvustavalt ning ei soovinud teda eriti aidata. Kannatanu arvas, et see on seotud ajaoluga, et ta on varasemalt kohtulikult karistatud. Oluliseks tõendiks on ka Ida-Tallinna Keskhaigla poolt 21.05.2013.a väljastatud epikriis haigusjuhust nr XXX, millest nähtub, et isikul on ninajuurel marrastused, ninajuur tugeva tursega, hematoomne, ninast vähene veritsus. Paremal küünarliigese piirkonnas pehmekoeline turse 2x5 cm alal, formeeruv hematoom küünarluu proksimaalse osa projektsioonis, küünarliigese liikuvus vaba. Vasakul küünarnuki projektsioonis 1 cm2 alal marrastus, küünarliigese liikuvus vaba. Palpatsioonil valu paremal medioklavikulaarjoonel keskmiste roiete kõrgusel, nähtava nahamuutuseta. Palpatsioonil valu vasakul L2-4 kõrgusel paraspinaalsel, hematoomita. Kohtulikul uurimisel avaldati ka 21.05.2013.a kell 07:01 teostatud isiku (XXX) läbivaatuse protokoll. Protokollist nähtub, et isikul on nina silmnähtavalt paistes ja punetab ning ninajuurel on väike haavand määritud briljantrohelisega. Otsmiku vasakul poolel on väikeste verevalumite kogum, vasakul põsel on kriimustused. Mõlema silma sisemisel küljel on sinikad, vasak silmamuna osaliselt verd täis valgunud. Vasakul küünarnukil marrastus, mis on määritud briljantrohelisega, paremal küünarnukil väikesed marrastused. Samuti on tõendina avaldatud 27.06.2014.a kell 14:25 teostatud asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokoll. Videosalvestuselt on näha, et videokaamera on suunatud elumaja trepikojale. Kell 23:53:25 siseneb elumaja trepikotta õlakotiga meesterahvas. Meesterahval on tume pea, seljas tõmblukuga pusa ning jalas heledad püksid ja valged plätud (XXX). XXX liigub lifti poole ja kell 23:54:00 sõidab sellega ära. Kell 00:45:46 läheb liftiga külgnevas siseruumis, mis on koridorist eraldatud klaasiga, põlema tuli. Kell 00:45:45 on näha, et keegi jookseb, siis peatud ja võtab midagi maast. Kell 00:48:07 väljuvad liftist kolm noormeest. Esimesena väljub turske kehaehitusega noormees, kellel on seljas musta värvi särgik ning jalas tumedad püksid (Rando Rehe). Teisena väljub palja ülakehaga noormees, kellel on jalas tumedad püksid (Z.K). Kolmandana väljub turske kehaehitusega ja siilisoenguga noormees, kellel on seljas T-särk ning jalas tumedad püksid (XXX Võrno). Noormehed suunduvad väljapääsu poole ning koheselt tulevad tagasi ja sõidavad liftiga kell 00:49:15 ära. Kell 02:20:07 väljuvad liftist kaks noormeest. Ühel on turske kehaehitus ja seljas tume
-kampsun kapuutsiga
(Z.K). Teine on kõhna kehaehitusega, kellel on seljas ruudulise mustriga
-
kampsun (XXX). Mõlemad liiguvad väljapääsu poole ning väljuvad trepikojast. Kell 03:24:04 sisenevad elumaja trepikotta kaks
noormeest (Z.K
ja XXX),
kaks
1-14-7430 patrullpolitseinikut ja XXX, kellel on seljas musta värvi spordiülikond ning jalas musta värvi vabaajajalatsid. Kõik sisenevad lifti ja sõidavad sellega ära. Kell 03:43:33 tulevad liftiga tagasi kaks noormeest (Z.K ja Rando Rehe), kaks patrullpolitseinikut ja XXX, kes väljuvad kell 03:48:51 maja trepikojast. Kell 03:48:39 sisenevad Z.K ja Rando Rehe trepikotta ning sõidavad kell 03:48:51 liftiga ära. Tõendina on avaldatud ka tunnistaja Stanislav XXX (politseitöötaja) ütlused. Ütlustest nähtub, et saabudes kell 02:45 väljakutsele, vestles ta XXX , kes teatas, et ta maksis striptiisi eest 50 eurot ja kui hakkas korterist lahkuma, siis korteris olnud isikud andsid talle peksa ja röövisid temalt 150 eurot, ta sai korterist välja, helistas oma vennale, kes tuli koos oma sõpradega Lootsi 7 juurde. Samuti vestles tunnistaja kasiino juures oodanud Z.K ja XXX, kes väitsid, et meesterahvas vägistas aadressil Lootsi 3a-90 naisterahva ja kui hakkas lahkuma, siis vägistamise pärast anti talle peksa, kuid raha röövimist nad eitasid. Kõik koos nad läksid korterisse, kus magasid Rando Rehe, XXX ja XXX. Korteris selgitas XXX, et talle tungisid kallale ning said raha Kristjan ja Rando. Tunnistaja kinnitusel ei ole XXX väitnud, et talt võeti kuldkett ära. Samuti on tõendina avaldatud tunnistaja XXX(kasiino klienditeenindaja) ütlused. Ütluste kohaselt tuli kasiinosse kaks eestlast ja siis veel 5 meest, kes hakkasid omavahel segamini vaidlema – räägiti rahast, peksmisest ja vägistamisest. Eesti noormehed eitasid kõike ning lisasid, et nemad ei teinud midagi. Asi läks tõuklemiseks ja tunnistaja läks kahe seltskonna vahele ning palus kõigil lahkuda. Üks eesti noormeestest palus kutsuda politsei, kuid tunnistaja ütles talle, et ta peab politsei ise kutsuma. Seepeale kutsus noormees politsei ja palus luba jääda politsei saabumiseni kasiinosse. Kasiino poolt kutsustud turvamehed viisid välja 5-liikmelise seltskonna. Siis tuli politsei ja sellega kõik lõppes. Tõendina on avaldatud kriminaalasjas ka tunnistaja XXXütlused. Ütlustest nähtub, et kasiinosse tulid kaks eesti noormeest ja 4-5 vene keeles rääkinud noormeest, kellest ühel oli näha näos verd. Vene noormehed süüdistasid eestlasi oma sõbra peksmises ja nõudsid, et eesti noormehed tuleksid nendega kasiinost välja. Eesti noormehed väitsid, et pole midagi teinud ja keeldusid välja minemast. Tunnistaja ütluste kohaselt paluti seltskondadel lahkuda, kuna toimus tõuklemine. Vene seltskond lahkus, eesti seltskond jäi kasiinosse ja kutsus politsei. Tunnistaja ütluste kohaselt kutsusid nad turvafirma patrulli. Peale seda tuli vene seltskond tagasi kasiinosse ja nõusid, et eesti noormehed tuleksid nendega kaasa. Kasiinosse saabunud turvameestel paluti inimesed välja toimetada ja jälgida, et politsei saabumiseni ei juhtuks
1-14-7430 kaklust. Tunnistaja ütluste kohaselt mäletab ta, et eesti noormehed tunnistasid lõpuks, et peksid ühte vene noormeestest. Oluliseks tõendiks on kriminaalasjas ka tunnistaja Janek Posti ütlused. Ütluste kohaselt jõudis ta kasiinosse turvatöötajatest esimesena. Sel ajal käis kahe seltskonna vahel vaidlemine teemal, et kaukaaslase välimusega mees vägistas vastasmajas naist, kes kutsus eesti noormehi appi, et pärast seda andsid eesti mehed sellele mehele peksa ja viimane tuli tagasi oma pundiga neile kätte maksta. Mingit juttu kaelaketist ei olnud. Turvatöötajad käskisid tüli lõpetada ja lahkuda, eestlased jäid sisse, teine seltskond läks autosse ja sõitsid tanklasse, kuhu saabus politseipatrull. Ütluste kohaselt käskisid kaukaasia mehed eesti noormeestel tagastada 50 eurot. Omapoolsed ütlused seoses kannatanu XXX kehalise väärkohtlemisega on andnud Rando Rehe. Ütlustest nähtub, et süüdistatav tunnistab võõra mehe peksmist, kuna see mees vägistas süüdistatava naist. Samuti nähtub, et süüdistatav teab, et tema naine teenib raha tehes erootilist massaaži ja striptiisi, kuid seksiteenust ta ei osuta. Ütluste kohaselt, kui XXXtuleb klient, siis läheb tema teise ruumi, et tagada XXXpuutumatus ning asjaolu, et klient ei läheks üle piiride. Tavaliselt annab XXXsüüdistatavale märku, kui tal abi vaja on, pannes muusika kõvemaks. Tollel õhtul tulid süüdistatava juurde tema sõbrad Z.K, XXXja XXX. Koos võeti natukene napsu, XXXoli enam vähem kaine. Süüdistatav oli kaine, kuna XXXpidi saabuma klient. Kliendi saabudes läksid süüdistatav ja ta sõbrad rõdule ning klient ei teadnud nende olemasolust midagi. Tavaliselt kestab massaaž 1 h ja maksab 50 eurot. Kuid sellel õhtul kestis massaaž kauem, mis ei ole ebatavaline, kuna vahel pikendatakse selle kestvust. Süüdistatava ütluste kohaselt hakkas ta küll natukene muretsema, kuid XXX ei olnud talle märku andnud, et vajab abi. Ühel hetkel tuli XXX rõdu juurde ja ütles, et talle pandi midagi joogi sisse ning et klient seksis temaga tahtevastaselt. Süüdistatav vihastas sellepeale ja läks mehelt aru pärima. Mees ehmus ja pakkus neile raha ning andis XXX kätte 50 eurot. Mees soovis korterist lahkuda, kuid XXX seisis korteri ukse ees. Ütluste kohaselt keegi korteris seda meest ei peksnud. Kui XXX oli ukse eest eemaldunud, tegi mees ukse lahti ja jooksis lifti poole. Süüdistatav jooksis mehele järgi ning lifti juures sai ta kätte. Peale seda lõi süüdistatav meest mitu korda rusikaga näkku. Ütluste kohaselt üritas mees ennast kaitsta ja lõi süüdistatavat rusikaga näkku. Peale seda tuli nende juurde Kristjan. Mees kutsus lifti ja kolmekesi mindi lifti, kus peksmine jätkus. Peksmine jätkus ka garaažis, mingi ajapärast läksid süüdistatav ja Kristjan minema. Koos mindi tagasi korterisse, kus asus ka XXX. Seal olles helistas armeenlane XXX, kes sõimas ja ähvardas neid kõiki tappa. Varsti pärast seda läksid Kristjan ja XXX kasiinosse õlut ostma. Nad olid ära
1-14-7430 kuskil pool tundi ja tulid tagasi koos politseiga. Ütluste kohaselt väitis armeenlane, et temalt on kadunud 150 eurot, kuid süüdistatav nägi ainult seda, kuidas armeenlane andis 50 eurot XXX. Kadunud kuldkettist armeenlane tookord ei rääkinud, sellest sai süüdistatav teada alles ülekuulamisel. Omapoolsed ütlused seoses kannatanu XXX kehalise väärkohtlemisega on andnud ka Z.K . Ütluste kohaselt läks ta 21.05.2013.a oma sõbra Rando Rehe ja tema elukaaslase XXX juurde. Süüdistatava ütluste kohaselt teeb XXX erootilist massaaži. Varsti liitusid nendega ka XXX ja XXX. Mõne ajapärast tuli XXX juurde klient ja ta palus meestel minna rõdu peale. Mingil hetkel tuli XXX rõdu peale ja ütles Randole, et teda vägistati. Süüdistatav läks koos Randoga vannituppa küsima, mis toimub. Sellepeale mees ehmatas ja väitis, et ei teinud midagi, et naine on narkouimas. Ütluste kohaselt keegi meest korteris ei peksnud. Kui mees jooksis korterist välja, jooksis Rando talle järele. Süüdistatav järgnes neile ja nägi, et Rando ja mehe vahel toimub kaklus. Süüdistatav otsustas Randole appi minna ja hakkas samuti meest peksma. Kolmekesi mindi lifti, kus peksmine jätkus. Võõral mehel kukkus sellepeale kaelast kuldkett, mille ta üles võttis. Koos väljuti liftist ning jõuti maa-alusesse garaaži, kus peksmine jätkus. Mõne ajapärast lõpetati peksmine ja mees jäeti garaaži, süüdistatav koos Rando Rehega suundusid tagasi korterisse. Olles korteris sai XXX kõne oma väidetavalt vägistajalt. Umbes tunni möödudes läks süüdistatav koos XXX kasiinosse õlle järgi. Olles väljas märkasid nad tumedat auto, kust väljus 4-5 meest, sh väidetav vägistaja. Koos XXX joosti üle tee asuvasse kasiinosse. Süüdistatav helistas seal olles politseisse. Politsei saabudes, selgitati politseile olukorda ning koos mindi tagasi korterisse. Politseiga koos läks ka väidetav vägistaja. Võõras mees ütles politseile, et erootilise massaaži eest maksis ta 50 eurot ning et nii XXX kui ka Randole andis ta kokku 100 eurot. Samas süüdistatava ütluste kohaselt nägi ta, kuidas kannatanu andis XXX ainult 50 eurot.
Kohus asub seisukohale, et Z.K on kohtus end esitatud süüdistustes süüdi tunnistanud ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ning Z.K süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud, st et Z.K pani kavatsetult toime teise inimese peksmise ja tervise kahjustamise so. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1-14-7430 KarS § 121 objektiivne koosseis on täidetud teisele isikule valu tekitamisega ka juhul, kui sellega ei kaasne tervisekahjustust. Nimelt Z.K poolt antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab ennast süüdi kannatanute kehalises väärkohtlemises. Kannatanu ja tunnistajate ütlused on kooskõlas, kui nad kirjeldavad toimunud kuriteo asjaolusid. Subjektiivsest küljest eeldab kehalise väärkohtlemise koosseis tahtlust kõiki asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Z.K pani KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad teod toime kavatsetult. Z.K seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub või vähemalt pidi seda võimalikuks. Z.K otsustas nii kannatanut XXX kui ka XXX rusikatega lüüa. Kannatanu XXX proovis oma ütluste kohaselt süüdistatavat maha rahustada, mis Z.K-le ei meeldinud ja sellepärast otsustas ta kannatanut rusikaga lüüa ning haarata kinni tema juustest ning tiris XXX nendest. Z.K tekitas sedasi kannatanule füüsilist valu, lisaks kaotas kannatanu süüdistatava rusikalöögi tagajärjel oma hamba. Kannatanut XXX peksis süüdistatav grupis koos Rando Rehega. Koos järgneti kannatanule nii lifti kui ka maaalusesse garaaži, kus peksmine jätkus, kuni kannatanu oli maas pikali. Kannatanule tekitati tervisekahjustusi, sh ninaluu murd. Seega Z.K pidi teadma, et kannatanuid pekstes sedaviisi, et viimastel on füüsiliselt valus ning veri väljas paneb ta toime kehalise väärkohtlemise koosseisule vastava teo. Kohus on seisukohale, et Z.K olles eelnevalt karistatud KarS § 200 lg 1 alusel, mis on röövimine vägivallaga, teadis väga hästi, millise teo ta toime pani. Kohus asub seisukohale, et Z.K-le esitatud süüdistused on õigesti kvalifitseeritud, ta on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
Samuti asub kohus seisukohale, et Rando Rehe on kohtus end esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud, kannatanu ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ning Rando Rehe süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud, st et Rando Rehe pani toime kavatsetult teise inimese peksmise ja tervise kahjustamise. KarS § 121 objektiivne koosseis on täidetud teisele isikule valu tekitamisega ka juhul, kui sellega ei kaasne tervisekahjustust. Nimelt Rando Rehe antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab ennast süüdi kannatanu XXX kehalises väärkohtlemises. Kannatanu ja tunnistajate ütlused on kooskõlas, kui nad kirjeldavad toimunud kuriteo asjaolusid. Subjektiivsest küljest eeldab kehaline
1-14-7430 väärkohtlemise koosseis tahtlust kõiki asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Rando Rehe pani KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult. Rando Rehe seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub või vähemalt pidi seda võimalikuks. Rando Rehe otsustas kannatanut lüüa nii rusikate kui ka jalgadega. Lisaks peksis Rando Rehe kannatanut XXX grupis koos Z.K-ga. Koos järgneti kannatanule pärast korterist väljumist nii lifti kui ka maa-alusesse garaaži, kus peksmine jätkus, kuni kannatanu oli maas pikali. Kannatanule tekitati tervisekahjustusi, sh ninaluu murd. Seega Rando Rehe pidi teadma, et kannatanut pekstes sedaviisi, et viimasel on füüsiliselt valus paneb ta toime kehalise väärkohtlemise koosseisule vastava teo. Seega loeb kohus tõendatuks Rando Rehe poolt kannatanu kehalise väärkohtlemise, tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Kohus on seisukohal, et Rando Rehe on süüvõimeline ning teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus tuleneb KarS §-st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega ei tohi hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 14).
1-14-7430 KrMS § 14 tuleneb kohtumenetluse võistlevuse põhimõte, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ning lahendab selle küsimuse vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.1). Süüdistatav Z.K on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Viimati 16.05.2011.a karistati teda Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest vangistusega 3 aastat, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra ning põhikaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat. Harju Maakohtu 18.07.2012.a määrusega vabastati Z.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohustusega järgida KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatuid kontrollnõudeid ning järgida KarS § 75 lg 2, 4, 7 sätestatuid kohustusi.
Määrus
jõustus
31.07.2012.a,
katseaeg lõppes
31.07.2013.a.
Väärteokorras karistatud korduvalt (kehtivaid karistusi 4). Z.K on käesolevas kriminaalasjas pannud toime kaks teise astme kuritegu katseajal. Need on kaks episoodi kehalist väärkohtlemist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamliku kahetsuse ning vabatahtlikult kahju hüvitama asumise XXX. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, sh võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kuna Z.K
on varasemalt karistatud kriminaalkorras, mis on teda iseloomustava
asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada Z.K edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega.
1-14-7430 KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Keskmiseks karistusemääraks KarS § 121 puhul on seadusandja poolt määratletud 1,5 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on seisukohal, et Z.K on võimalik karistada vangistusega toime pandud kuritegude eest alla sanktsiooni keskmise määra ning seda põhjendusel, et Z.K kahetseb oma tegusid, ta on vabandanud kannatanute ees ja asunud vabatahtlikult hüvitama XXX tekitatud kahju. Kohus on seisukohal, et Z.K ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Rahaline karistus on vastavalt toimiku materjalidele välistatud ka sellepärast, et Z.K küll töötab, kuid hetkel on ta katseajaga tööl ning tema igakuine sissetulek ei ole suur. Samuti peab kohus arvestama asjaoluga, et Z.K ülalpidamisel on ka üks alaealine laps. Lisaks kuuluvad Z.K-lt väljamõistmisele ka menetluskulud ning tsiviilhagid. Seega on kohus on seisukohal, et Z.K tuleb karistada vangistusega, kuna rahaline karistus ei kannaks oma eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel Z.K-le peab kohus arvestama kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus selgitama välja, kas isik on üldsegi asenduskaristuseks sobilik. Asjaolud, mis on seotud isikuga võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Kohus leiab, et Z.K-le on võimalik asendada vangistus ÜKT’ga. Isik on kinnitanud valmisolekut ÜKT sooritamiseks ning avaldanud, et tema töögraafik koosneb lühikesest nädalast ja pikast nädalast. Lühikene on 2 päeva tööl ja pikk on 5 päeva tööl. Seega põhitöö ei tohiks saada takistuseks ÜKT edukaks sooritamiseks. Kohus märgib ka seda, et Z.K on kahetsenud ning vabandanud kannatanute ees, samuti on ta vabatahtlikult asunud hüvitama XXX tekitatud kahju. Isik pani küll toime kaks kehalise väärkohtlemise episoodi, kuid peale neid episoode on isik elanud poolteist aastat seaduskuulekalt ja ei ole toime pannud uusi kuritegusid ega väärtegusid. Seega asub kohus seisukohale, et Z.K-le on võimalik kohaldada KarS § 69 ja asendada talle mõistetud vangistus ÜKT’ga.
1-14-7430 Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et Z.K tuleb mõista KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Z.K-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.07.2013.a – 28.07.2013.a, so 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks lugeda 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 16.05.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 6 kuu ja 10 päeva võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistus vangistus 10 (kümme) kuud ja 8 (kaheksa) päeva. KarS § 69 sätete ja KarS § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud vangistus (308 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasuliku tööd - seega 616 tundi üldkasulik tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4,6,7 alusel allutada Z.K üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et Z.K üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1 –
ettenähtud
käitumiskontrolli
kontrollnõudeid
Tallinna
Vangla
Lääne-Harju
kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: -
elama kohtu määratud alalises elukohas XXX
-
ilmuma
kriminaalhooldaja
määratud
ajavahemike
järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks;
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Süüdistatavat Rando Rehe’t ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, karistust raskendavas asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, sh võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude
1-14-7430 toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kuna Rando Rehe’t pole varasemalt kriminaalkorras karistatud, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada Rando Rehe edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Keskmiseks karistusemääraks on seadusandja poolt KarS § 121 määratletud 1,5 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on seisukohal, et Rando Rehe’t on võimalik karistada rahalise karistusega toime pandud kuriteo ees alla sanktsiooni keskmise määra ja seda põhjendusel, et Rando Rehe kahetseb kannatanule kehavigastuste tekitamist. Kohus on seisukohal, et Rando Rehe’t on võimalik karistada rahalise karistusega. Isik on avaldanud kahetsust toimepandud kuriteo eest ning vabandanud kannatanu ees, kehavigastuste tekitamise pärast. Rando Rehe ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, mis kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et ta suudab elada seaduskuulekat elu ja hoiduda kuritegude toime panemisest. Seega on kohus seisukohal, et Rando Rehe’t on võimalik karistada rahalise karistusega, ta töötab mitteametlikult ehitusfirmas. Riigikohus on asunud seisukohale, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik võivad olla aluseks karistuse kandmisest tingimus vabastamise
1-14-7430 vaagimiseks. Vähemalt üheks selliseks iseloomustavaks asjaoluks peab olema märkimisväärne eripära (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 16, 17). Karistusest tingimisi vabastamine KarS §-de 73 ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik,
vaid
see
on
kuriteo
eest
mõistetud
põhikaristuse
üks
võimalikest
individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 8). Kohus on seisukohal, et Rando Rehe suhtes on võimalik kohaldades KarS § 73 sätteid, ta on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata isik, kellel olemas ka kindel elukoht, seega ei ole tal kohtu hinnangul kriminaalhooldaja järelevalvet vaja. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et Rando Rehe tuleb mõista KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) miinimumpäevamäära, päevamääraga 3,20 eurot, so summas 384 eurot (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Rando Rehe’le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, päevamääraga 3,20 eurot, so summas 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot. KarS § 73 lg 1,3 alusel mitte pöörata mõistetud rahalist karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel kolme aasta pikkune katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, so. alates 21.11.2014.a.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
1-14-7430 VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitiste suuruse kohta on tehtud 2009.aastal kohtupraktika analüüs. Vastavalt analüüsile jäi 2008.a kuriteo või väärteoga kehavigastuse tekitamisel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis üldjuhul 2000 krooni (127,8 eur) ja 100 000 krooni (6391 eur) vahele. Analüüsi tulemusel kui kannatanu sai näopõrutuse ja murdis hamba ning kuritegu toimus ka kannatanust tingitud asjaoludel, siis määrati hüvitiseks 6000 krooni (383,46 eurot). Kui peksmise tulemusena kannatanul tekkis ninaluumurd ja peaajupõrutus, siis oli mõistetud hüvitis 25 000 krooni (1597,79 eurot). Püsivate tervisekahjustuste (nägemise osaline või täielik kaotus) eest väljamõistetud hüvitised jäid vahemiku 40 000-100 000 krooni (2556,5 - 6391 eur). Kui kannatanule tekitati hematoomid ja haavad, siis oli kahju hüvitise suuruseks 127,83 eurot. Kohus on seisukohal, et alates 2008.aastast ei ole oluliselt muutunud ühiskonna heaolu tase, mis oleks omakorda tinginud kohtupraktika muutmise. 2008.aastal oli keskmine brutokuupalk 12 912 krooni (825 eur), 2014.aastal 949 eurot. Samas peab arvestama ka asjaoluga, et võrreldes 2008.aastaga on elukallidus suurenenud, seega on 2008.a andmed endiselt kasutatavad võrdlusmaterjalina.
1-14-7430 Sellest tulenevalt leiab kohus, et kannatanutele tuleb mittevaralise kahjuna välja mõista järgmised hüvitised. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule XXX on kahju põhjustanud Z.K oma tegevusega. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest on kannatanu XXX poolt esitatud tsiviilhagi summas 1866 eurot. Kohus leiab, et XXX varaline kahju vastab tsiviilhagis esitatud suurusele. Nimelt on kannatanu XXX kandnud kulutusi seoses hamba implantaadi siirdamise ja kroonimise ning hambaarsti visiidiga, summas 866 eurot. Mis puudutab mittevaralise kahju suurust, siinkohal leiab kohus, et esitatud kahjunõue 1000 eurot, ei vasta kohtupraktikale mittevaralise kahju hüvitamise osas. Kohtu hinnangul kannatanu tundis füüsilist valu, selles ei ole kahtlust, samas ei ole tõestatud kuidas on tema elukvaliteet langenud selle kuriteo tagajärjel. Kannatanul tekkisid kuriteo tagajärjel kergemad vigastused (lõikehamba murd, haav ülahuulel, hematoom silma ümbruses). Antud vigastused ei olnud püsivad ning paranesid, kohus leiab, et XXX tuleb hüvitada mittevaralist kahju summas 300 eurot, ülejäänud osas jätta rahuldamata. Antud kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi ka kannatanu XXX, summas 11600 eurot. Kannatanule on kohtueelse menetluse käigus tehtud prokuröri poolt ettepanek täpsustada oma hagi ja esitada tõendeid, mis tõendavad esitatud kahjunõuet. Kannatanu ei ole enda poolt esitatud hagi täpsustanud, vaid on nõudnud hagi hüvitamist kohtus. Ka kohtule pole kannatanu XXX esitanud ühtegi täiendavad tõendit hagi tõendamiseseme kohta. Kohus märgib, et kannatanu on andnud uurimisasutusele erinevatel ajahetkedel erinevaid ütlusi endale tekitatud kahju osas. Samuti ei ole kannatanu koheselt maininud kõiki kadunud esemeid, mis tal rünnaku käigus ära kadusid või katki läksid. Kannatanu on märkinud 24.05.2013.a antud ütlustes, et kogu talle tekitatud kahju on summas 2020 eurot. Samas hagi on esitatud summas 11600 eurot. Kõikides kannatanu poolt antud ütlustes on talle tekitatud kahjusuurus muutunud, samuti on muutunud kadunud või varastatud asjade nimekiri. Samuti ei ole kannatanu ütlused kooskõlas tunnistaja ütlustega. Nimelt tunnistajad ei kuulunud kannatanut mainimas kadunud kuldketti ega õigeusu risti. Vastavalt TsMS § 363 lg 2 peab hagiavaldus sisaldama muuhulgas tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagi suuruse, nõuete puudulik tõendamine ning nõuete suurust tõendavate dokumentide esitamata jätmine võivad tingida hagi osalist või täielikku rahuldamata jätmist. Kannatanu ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõestaksid, et tõesti talle tekitati kahju suurus on 11600, siis ei saa kohus rahuldada kannatanu hagi täies ulatuses
1-14-7430 Kohus märgib, et kannatanu palub hüvitada 1600 eurot varalist kahju, samas nähtub esitatud süüdistusest, et Z.K-le ja Rando Rehe’le ei ole esitatud süüdistust varalise kahju tekitamises. Varalise kahju nõue tuleb seoses sellega jätta täielikult rahuldamata. Samas möönab kohus, et kannatanule tekitati moraalne kahju, sest süüdistatavad peksid teda ning selle tulemusel tekkisid tal kergemad tervisekahjustused. Samuti märgib kohus, et VÕS § 139 lg 1 tekkis kahju kannatanule osaliselt temast tulenevatel asjaoludel, seega on alust vähendada tema poolt esitatud kahju hüvitise suurust. Vastavalt
Karistusseadustiku
rakendamise
seadus
§
kvalifitseeritakse
raske
tervisekahjustusena haigus, mis kestab vähemalt 4 kuud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kannatanute tervisekahjustused oleksid kestnud vähemalt neli kuud, seega ei saa nende tervisekahjustusi lugeda rasketeks. Sellest tulenevalt peab kohus kohaseks hüvitise summaks järgmised hüvitised. XXX on kohaseks hüvitiseks 866 eurot (kaheksasada kuuskümmend kuus eurot) varalise kahju osas ja mittevaralise kahju osas 300 eurot (kolmsada), kokku 1166,00 eurot (üks tuhat ükssada kuuskümmend kuus eurot) ja kannatanule XXX 500,00 eurot (viissada eurot) mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ülejäänud osas jätta rahuldamata.
Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 3 CD plaat kõnesalvestusega. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Eelpool toodu alusel asub kohus seisukohale, et 3 CD plaati kõnesalvestusega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures, tuleb peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde.
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:
1-14-7430 Z.K-lt välja mõista alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanu kaitsjatasu summas 464,00 eurot (nelisada kuuskümmend neli eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu Margus Viira’le summas 36,00 eurot (kolmkümmend kuus eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu Merike Allikmäe’le summas 456,00 eurot (nelisada viiskümmend kuus eurot ja). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti).
Rando Rehe’lt välja mõista menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu Leelo Viil’ile summas 372,00 eurot (kolmsada seitsekümmend kaks eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti).
Samas peab kohus põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid (arvestades Z.K ja Rando Rehe varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid) ning määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, so. väljamõistetud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele 12 (kaheteist) kuu jooksul. Süüdimõistetult kohtukulude sissenõudmise eesmärk ei ole mitte süüdimõistetu õiguste kitsendamine või äravõtmine või süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest riikliku hukkamõistu avaldamine ega üld- ning eripreventiivsete eesmärkide saavutamine, vaid kriminaalmenetlusele tehtavate riiklike kulutuste vähendamine ja riigi rahaliste vahendite säästlikum kasutamine. Seega ei ole kohtukulude näol tegemist karistusega. Teo toimepanemise ja isiku süüditunnistamise ajal kehtinud seaduse järgi kuriteoks tunnistatud teo toimepannud isikul ei kao kohustus kompenseerida oma õigusvastasest käitumisest tulenevaid menetluskulusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2003.a otsus kriminaalasjas nr 31-1-23-03, p 5.3 ja 5.4). Lähtuvalt eelpool toodud seisukohast leiab kohus, et antud kriminaalasjas ei ole põhjust jätta osa süüdistatavate Z.K ja Rando Rehe menetluskulusid riigi kanda. Kohus rahuldas süüdistatavate taotluse maksimaalselt ajatada menetluskulude tasumist. Kohus märgib, et süüdistatavate näol on tegemist noorte meestega, kes on heas füüsilises vormis ning
1-14-7430 võimelised tegema tööd. Sellistel isikutel ei peaks hea tahtmise korral olema raske tööd leida, seega peaksid nad olema suutelised tasuma neilt väljamõistetud menetluskulud. Kohtu hinnangul on üks aasta piisavalt pikk aeg, et süüdistatavatel Z.K ja Rando Rehe oleks võimalik tasuda väljamõistetud menetluskulud.
Violetta Kõvask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.