lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-15234/79

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-15234/79
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
20.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
991
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-15234/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.11.20101-10-15234/25Tartu Maakohus Tartu kohtumaja04.12.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-15234 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 28. oktoobri 2014 määrus S.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu S.U, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2014 määrus S.U tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmise kohta jätta sisuliselt muutmata, kuid määrata S.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide uuesti esitamise tähtajaks 8 kuud.

2.Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 18.11.2010 otsusega tunnistati S.U süüdi KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.03.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aasta 3 kuu ja 2 päeva vangistuse võrra, ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud ja 2 päeva vangistust alates 18.11.2010. Karistuse kandmise lõpp on 20.08.2016.
2.
Tartu Vangla esitas 15.09.2014 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.09.10.2014 esitas Tartu Maakohtule arvamuse S.U ennetähtaegse vabastamise kohta prokurör Riita Serikova, kes leiab, et kinnipeetava vabastamine oleks põhjendatud. Prokurör juhib tähelepanu, et S.U käitumises on toimunud märgatav muutus paremuse poole

2012. aastal. Praegu pakub talle vabanemise korral üheks aastaks tuge ja kohanemisvõimalust rehabilitatsioonikeskus Uus Võimalus. Seal oleks P. Gladõsil kui isikul, kel puudub täiskasvanueas veel tavaelu kogemus, võimalus järelevalve all omandada harjumusi eluks ja toimetulekuks väljaspool vanglat. Kuna kinnipeetaval puudub aineliselt toetav sotsiaalvõrgustik ja elamispind, siis hilisem vabanemine tänavale tundub prokurörile kordades halvema variandina kui aastane kohanemisvõimalus rehabilitatsioonikeskuses. Maakohtu määrus

4.Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2014 määrusega jäeti S.U talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohus leidis, et kinnipeetav ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning tema puhul esineb uute kuritegude toimepanemise oht.
4.1.Maakohus pidas positiivseks, et S.U on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, alustanud hariduse omandamist, omandanud riigikeeleoskuse B2 tasemel ning osalenud vangla tööhõives. Vabanemisel saaks S.U asuda elama Rehabilitatsioonikeskusesse Uus Võimalus, kuid seda vaid üheks aastaks.
4.2.Samas tuleb arvestada, et S.U on varasemalt kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning hetkel kannab ta kolmandat reaalset vangistust. Süüdimõistetut on varasemalt karistatud mh varguste, röövimise, ärandamise, mõrva, kohtu ja kohtuniku laimamise ning solvamise eest. Ka vangistuse jooksul ei ole süüdimõistetu suutnud seaduskuulekalt käituda. Märkimist väärib asjaolu, et süüdimõistetut on vangistuses olles 77 korral distsiplinaarkorras karistatud ning ta on korduvalt pannud toime uusi kuritegusid.
4.3.Kohtu hinnangul on S.U juba sisse kujunenud kriminogeenne käitumine, mida on raske muuta ning kohus ei olnud veendunud, et kinnipeetava osas oleks märkimisväärne positiivne muutus toimunud. Süüdimõistetul oli vabaduses probleeme alkoholi ja narkootikumise kuritarvitamisega ning ka vangistuses tarvitas S.U narkootilisi aineid, mille eest teda ka kriminaalkorras karistati. Lisaks on kinnipeetav vangla materjalide kohaselt vägivaldne ja võib käituda agressiivselt. Maakohus leidis, et isikut, kellel on kalduvus tarvitada meelemürke ning ainete toimel rikkuda ühiskonnas kehtestatud reegleid ja panna toime kuritegusid, ei saa tingimisi enne tähteaga vangistusest vabastada. Määruskaebus
5.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.U, kes palub tühistada 28.10.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
5.1.Kinnipeetav on seisukohal, et maakohus on jätnud arvestamata S.U-ga viimasel ajal toimunud positiivsed muutused. Nii on isik hakanud distsipliinist kinni pidama, lõpetanud suitsetamise ja loobunud narkootikumidest. S.U omandab haridust ning on õppinud selgeks riigikeele.
5.2.S.U hinnangul ei ole õige maakohtu järeldus, et meelemürkidega hädas olnud inimese ennetähtaegne vabastamine on vastuolus ühiskonna õiglustundega. Kinnipeetav on kindel, et suudab uimastite tarvitamisest hoiduda ja sõltuvusest võitu saada, nagu paljud ennetähtaegselt vabastatud isikud enne teda.
5.3.S.U nõustub täielikult prokuröriga, et MTÜ Uus Võimalus poolt pakutav rehabilitatsiooniprogramm oleks talle suurepärane võimalus ühiskonda sulanduda. Seal

viibitud aja jooksul saaks kinnipeetav otsida endale elu- ja töökoha ning omandada suhtlusoskusi. Programmis osalemine annaks S.U-le uue võimaluse elu alustada, kuid ennetähtaegselt vabastamata jätmise korral jäetakse isik ka sellest võimalusest ilma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et S.U tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata, kuid samas leiab, et põhjendatud on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse uue arutamise tähtaja lühendamine.
7.Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et S.U puhul on viimase paari aasta jooksul näha teatavaid positiivseid muutusi. Nii on vähenenud isiku poolt toime pandud distsiplinaarrikkumiste arv, ta on lõpetanud 8. klassi, õppinud riigikeelt ja osalenud sotsiaalprogrammides ning tööhõives. Isik on püstitanud seaduskuulekaid eesmärke ning alustanud nende poole liikumist, mis ongi vangistuse üks eesmärke. Seega on näha, et mõistetud karistus hakkab S.U-le soovitud mõju avaldama, kuid kohtukolleegium leiab, et karistuse eesmärgid ei ole veel täielikult saavutatud. Kinnipeetaval on siiski veel teatavaid probleeme distsipliinist kinnipidamisega ning agressiivse käitumisega. Arvestades toime pandud kuritegude arvu, sh vangistuses toimepandud kuritegusid, ning rohkeid distsiplinaarkaristusi, ei ole ringkonnakohus veel veendunud S.U motivatsioonis käituda õiguskuulekalt.
8.Kohtukolleegium leiab, et rehabilitatsioonikeskuses viibimine tuleks S.U taasühiskonnastamisele kasuks. Lisaks saaks kinnipeetav nimetatud asutuses tegeleda sõltuvusprobleemiga. Samas tuleb arvestada, et keskusesse saatmiseks peavad olema täidetud ennetähtaegse vabastamise eeldused, kuid ringkonnakohus leiab, et nimetatud eeldused ei ole veel täidetud. Positiivsete muutuste kinnistamiseks tuleb S.U hoiduda distsipliini rikkumisest ning jätkata individuaalse täitmiskava täitmist.
9.Võttes arvesse kinnipeetava vanust, vangistuses viibitud aega, rehabilitatsioonikeskuses viibimise kasulikkust ning isiku käitumises esinevaid positiivseid muutusi, määrab ringkonnakohus KrMS § 426 lg 2 alusel S.U ennetähtaegse vabastamise materjalide uuesti esitamiseks lühema tähtaja, s.o 8 kuud.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 tuleb jätta Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2014 määrus sisuliselt muutmata, kuid teha sellesse täpsustus, s.o määrata S.U ennetähtaegse vabastamise materjalide uuesti esitamise tähtajaks 8 kuud. Käesoleval ajal jätta S.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.