Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 31. oktoobri 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Aleksei Novaki kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 144 eurot (s.h käibemaks 24 eurot) advokaat Valli Murdele määruskaebemenetluses Aleksei Novakile riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista Aleksei Novakilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse. Aleksei Novakil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700035061 ja selgitus „Aleksei Novak 1-13-5600 kohtukulud“. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aleksei Novak tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 28.06.2013 otsusega KarS § 255 lg 1, § 391 lg 2 p 2 ja § 376 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti tema karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 20.09.2010
otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 3 kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust A. Novaki kinnipidamisest, s.o 03.03.2013. Tartu Maakohtu 06.02.2014 kohtumäärusega vähendati A. Novakile Tartu Maakohtu 28.06.2013 kohtuotsusega kohtuotsuste kogumi eest mõistetud liitkaristust 3 aastat ja 3 kuud vangistust Tartu Maakohtu 20.09.2010 otsusega KarS § 391 lg 1 järgi mõistetud karistuse 3 kuud vangistust võrra, määrates talle karistuseks KarS § 255 lg 1, § 391 lg 2 p 2 ja § 376 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 3 aastat vangistust. Seega algas kinnipeetava karistusaeg 03.03.2013 ja lõpeb 03.03.2016.
2.Tartu Maakohtu 31.10.2014 määrusega jäeti A. Novak tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata. Kohus, osundades KarS § 76 lg 1 p-s 2 ja 76 lg-s 3 sätestatule, põhistas otsustust järgmiselt. 2.1 A. Novaki puhul võib positiivsena välja tuua selle, et vangistuses puuduvad süüdimõistetul distsiplinaarrikkumised, ta osaleb riigikeele A1 taseme omandamisel ning vabanedes on A. Novakil toetav lähivõrgustik. 2.2 Kohus rõhutas, et süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes kuulus kuritegelikku ühendusse. Ta on korduvalt toime pannud samaliigilisi kuritegusid. 20.09.2010 Tartu Maakohtu otsusega on A. Novakit karistatud KarS § 391 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 28.06.2013 Tartu Maakohtu otsusega tunnistati A. Novak taas süüdi salakaubaveos KarS § 391 lg 2 p 2 järgi ning lisaks ka kuritegelikku ühendusse kuulumises ja tubakatoodete käitlemise korra rikkumises. A. Novak pani uued kuriteod toime katseajal, seega on kohus veendunud, et isik ei suuda alluda ühiskonnas kehtestatud normidele ning süüdimõistetu allutamine kriminaalhooldusele ei pane teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kuna A. Novak on korduvalt kriminaalkorras karistatud, leidis kohus, et süüdimõistetu ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning eelnevad karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Kohus asus seisukohale, et kuritegelikku ühendusse kuulunud isiku ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning A. Novaki vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2.3 Märkimist väärib ka asjaolu, et A. Novakil puudub Eesti Vabariigis elukoht. Vangla materjalidest ja kohtuotsustest ning – määrustest nähtub, et süüdimõistetu elukoht asub Vene Föderatsioonis Petseris. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt asub A. Novak vabanemisel elama V.K. i korterisse, kuid vangla materjalides puuduvad igasugused andmed selle kohta, kes nimetatud isik on, kas ta on varasemalt kriminaalkorras karistatud või kas esineb muid asjaolusid, mis välistaksid süüdimõistetu vabanemisel tema juurde elama asumise. A. Novaki poolt avaldatust nähtub, et ta ei tunne V.K. it ja see peaks olema kaassüüdimõistetu tuttav. Seega ei ole võimalik vabaduses A. Novakil võtta ka endale kohustust - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtu arvates, aga just A. Novakile, kes on süüdi kuritegeliku ühenduse poolt toimepandud kuriteos on oluline määrata lisakohustus - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja eriti nende isikutega, kellega A. Novak on olnud süüdistuse järgi ühes kuritegelikus ühenduses. Kuna käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima mh ka kontrollnõuet elada kohtu määratud alalises elukohas ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, siis käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul nimetatud nõue täidetud. Kuna A. Novaki elukoht asub Vene Föderatsioonis, tema pere ning abikaasa elavad samuti Venemaal ning süüdimõistetul puudub Eesti Vabariigis elukoht ning sõbrad-tuttavad ning V.K. i korteris elamine ei sõltu ainult A. Novakist vaid paljudest teguritest, mille üle A. Novakil puudub õigus kaasa rääkida, siis on kohus seisukohal, et A. Novakil ei ole kindlat alalist elukohta vabaduses ja ta ei suudaks käitumiskontrolli nõudeid täita ning eksisteerib oht, et isik võib lahkuda Eestist.
Kokkuvõtlikult leidis kohus, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad A. Novaki suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik.
MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada A. Novak ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valvega. Määruskaebus seisneb kokkuvõtlikult järgmises. 3.1 Määruskaebuse esitaja ei nõustu sellega, et A. Novak tuleks jätta ennetähtaegselt vabastamata üksnes põhjendusel, et ta kuulus kuritegelikku ühendusse. Kohus on jätnud arvestamata teised KarS § 76 lg-s 3 sätestatud eeldused. Nii nähtub A. Novaki iseloomustusest, et tal ei esine probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, samuti ei ole täheldatud impulsiivsust ega agressiivsust. Tal on hea töökogemus erinevates ametites, mis viitab oskusele teenida sissetulekuid legaalselt. Seda, et tegemist on tööka inimesega, kinnitab ka OÜ XXX garantiikiri. 3.2 Tähelepanu väärib, et A. Novaki vastu puuduvad rahalised nõuded ja tema vabanemisfondi on kogunenud üle 1000 euro. Vabanemise korral soovib A. Novak esialgu elada kokkuhoidlikult ja asuda kohe tööle. Tal puuduvad karistuse kandmise ajast distsiplinaarkaristused ning ta osaleb eesti keele õppes A1 tasemel. 3.3 Kohus kohtleb A. Novakit ebavõrdselt, kuna leidis, et vaatamata elektroonilise valveseadme paigaldamise formaalsete eelduste täidetusele, puudub A. Novakil Eesti Vabariigis elukoht. Põhjenduseks märkis kohus, et ei ole kontrollitud eluruumi omaniku võimalikku karistatust ega muid asjaolusid, mis võivad välistada kaitsealuse elama asumise vabanemisel selle isiku juurde. Kaitsja märgib, et sellist kohtustust õigusnormidest ei tulene ning isegi kui eeldada, et eluruumi omaniku kohta tuleb koguda iseloomustavaid andmeid, ei saa nende kogumata jätmist ette heita A. Novakile. Kohus on jätnud arvestamata, et A. Novakil teise riigi kodanikuna on samad õigused Eesti Vabariigi kodanikul, sh õigus olla vabastatud elektroonilise valvega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.
5.Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et A. Novaki puhul on formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas elektroonilise valvega tagatud. Samuti puuduvad andmed, et nõusoleku andja oleks kriminaalkorras karistatud või et esineks muid elektroonilise valve kohaldamist takistavaid asjaolusid. A. Novak on kohtuistungil kinnitanud, et korter seisab juba 3 kuud tühjana ning tema hakkaks seda üürima (kohtuistungi protokoll tl 14 pöördel).
6.Eeltoodule vaatamata leiab ka ringkonnakohus, et A. Novaki tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistavad tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Nagu maakohus on välja toonud, mõisteti A. Novak süüdi KarS § 391 lg 2 p 2 järgi ning lisaks ka kuritegelikku ühendusse kuulumises ja tubakatoodete käitlemise korra rikkumises. A. Novak pani uued kuriteod toime katseajal. Seejuures väärib märkimist, et A. Novak kuulus kirjeldatud kuritegelikku ühendusse ajavahemikul 2012 kevad kuni 03.03.2013 ja tema ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli salasigaretiäri rahastamine, Eesti Vabariigi maksumärgiga
märgistamata tubakatoodete hankimine, Eesti Vabariiki toimetamine, hoidmine, ladustamine, teistele ühenduse liikmetele edasitoimetamine, samuti salasigarettide transportimise julgestamine ning nende turustamine. Kuritegeliku ühenduse poolt toimetati Vene Föderatsioonist üle Eesti Vabariigi riigipiiri Tartusse turustamiseks Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata sigarette kokku vähemalt 47 korral, kokku vähemalt 981 kasti (9 810 000 sigaretti). Tegemist on kahtlemata suuremahulise kuriteoga, milles A. Novak mängis tähtsat rolli ning sellise isiku vabastamine tingimisi esimesel võimalusel ei ole põhjendatud.
7.Kahtlemata on oluline arvestada, et A. Novakil ei esine probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, samuti ei ole täheldatud impulsiivsust ega agressiivsust. Kaitsja väitel on A. Novakil ka hea töökogemus erinevates ametites, mis viitab oskusele teenida sissetulekuid legaalselt. Samas ei saa jätta märkimata, et vaatamata tema erinevatele oskustele teenida legaalset tulu, pani isik pikema perioodi jooksul toime majandusalaseid süütegusid, mistõttu on alust arvata, et ainuüksi legaalse töökoha olemasolu ei evi uute kuritegude toimepanemise seisukohast ärahoidvat toimet.
8.See, et A. Novakil puuduvad rahalised nõuded ja tema vabanemisfondi on kogunenud üle XXX euro, ta osaleb eesti keele õppes ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, on muidugi kiiduväärne, ent ei kaalu üle kuritegude asjaolusid.
9.Kokkuvõtlikult leiab ka ringkonnakohus, et ehkki käesolevas asjas on küll argumente süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks, mis tulenevad tema heast käitumisest vangistuses, ei kaalu need praegu veel üles raske kuriteo toimepanemise asjaolusid ning ei välista tõsikindlalt riski, et süüdimõistetu paneb vabanedes toime uue kuriteo.
10.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.