Kriminaalasi nr 1-14-9057
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. november 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-9057 (13260103356)
Kohtunik
Liivi Loide
Kriminaalasi
K.E süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
K.E isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, kesk-eri haridus, e-post , telefon xxxxxxxx, töökoht OÜ Kastöör, tõkendit ei ole kohaldatud, varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid karistusi väärteokorras ei ole Monica Meristo
Kaitsja
Süüdi tunnistada K.E KarS § 201 lg 1 järgi ja karistuseks mõista ra haline karistus 30 päevamäära, s.o 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 10 (kümme) kuu jooksul, kohustades K.E tasuma rahalise karistuse katteks igakuiselt 20ndaks kuupäevaks vähemalt 58 (viiskümmend kaheksa) eurot ja 50 senti alates 2014.a detsembrist kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), viitenumber kõigil juhtudel 99914400012232. Selgituseks märkida: kriminaalasi nr 1-14-9057, rahaline karistus. Sisse nõuda K.E-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1) sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti; 2) kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0,45 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades K.E tasuma menetluskulude katteks igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks alates 20 14.a detsembrist 44,41 eurot kuus, viimase osamakse 1 (3)
suurus 44,44 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99914700035375. Selgituseks märkida: kriminaalasi nr 1-149057, menetluskulu. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on 15 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates õigus esitada otsuse teinud kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.
K.E süüdistatakse selles, et tema olles üürnik xxxxxxxxxxxxxx korteris aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, pööras ajavahemikul 21.10.2011.a kuni 16.08.2013.a ilma xxxxxxxxxxxxxi loata ebaseaduslikult xxxxxxxxxxxxxx kasuks temale usaldatud võõra varaxxxxxxxxxxxxxxxxxkuuluva külmkapi LG väärtusega 400 eurot, mis asus eelnimetatud korteri köögis. Sellega pani K.E toime valduses oleva võõra vallasasja kolmanda isiku kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada K.E KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, üks päevamäär on 19,50 eurot, s.o 585 eurot ja 50 senti. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, kohustades K.E tasuma mõistetud karistuse katteks igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 58,50 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. K.E on süüdistusakti kätte saanud 04.11.2014.a ja tema kaitsja Monica Meristo 06.11.2014.a. Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.E puhul ei tuvastanud kohus karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus K.E ülestunnistust ja kahetsust. Arvestades K.E süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 66 lg 1 alusel võib määrata rahalise karistuse tasumise ositi. Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei ületa prokuröri taotletud määras ühte aastat. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub K.E-lt väljamõistmisele sundraha 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a
2 (3)
määrusega nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 01.01.2014.a 355 eurot. Eeltoodust tulenevalt on sundraha suuruseks 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kuulub K.E-lt väljamõistmisele ka valitud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu summas 0,45 eurot. Kokku on K.E menetluskulud 532,95 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades menetluskulude ja süüdimõistetu sissetulekute suurust ning asjaolu, et tal on vaja tasuda ka rahalist karistust, leiab kohus, et ka menetluskulude tasumine tuleb KrMS § 180 lg 3 sätetatust tulenevalt määrata tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul. Ühe maksena kohu menetluski tasumine oleks K.E-le ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada ta põhjendamatult raskesse olukorda. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS § 253, § 254. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.