Kohtulahend

suhtes kohtuotsuse

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista V.F-ilt välja menetluskulu järgmiselt:   

sundraha 266,25 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 25 senti) eurot; joobe tuvastamise kulu 28,00 (kakskümmend kaheksa) eurot; kaitsjatasu 240,00 (kakssada nelikümmend) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast, so 266.25 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et V.F-il on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 534,25 (viissada kolmkümmend neli eurot ja 25 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda

igakuiselt vähemalt 44,52 (nelikümmend neli eurot ja 52 senti) eurot ning 12-l (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 44,53 (nelikümmend neli eurot ja 53 senti) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99914700035207 ning selgituse “V.F, otsus nr 1-14-7222, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend - Sülearvuti HP-620 seeria nr xxxxxx-xxx, mis on tagastatud omanikule A. K. , vabastada asitõendi staatusest ja jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. K. omandisse. Edasikaebe kord ja tähtaeg Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus V.F-i süüdistatakse selles, et tema 05.11.2013.a kella 18.40 ajal juhtis Võrumaal Vastseliina vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 284. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis, s.o isikuna, kelle veres leiti vähemalt 1,78 mg/g etanooli, mis LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove, - 07.11.2013.a kella 05.41 juhtis Võrumaal Vastseliina vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 284. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis, s.o isikuna, kelle veres leiti vähemalt 1,83 mg/g etanooli, mis LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove, pannes seega toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Peale selle süüdistatakse V.F-i selles, et ta võttis 13.11.2013.a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. K. sülearvuti HP 620 väärtusega 169 eurot, pannes seega toime varguse, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu seisukoht tõendite osas

Kohus käsitleb esitatud süüdistuses olevaid tõendeid selliselt, et uurib tõendeid vastavalt süüdistusele. II.I V.F-i poolt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist 05.11.2013.a ja 07.11.2013.a tõendavad: -

-

-

-

05.11.2013.a koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 2), millest nähtuvalt 05.11.2013.a kell 19.27 tuvastati V.F-il alkoholijoove 0,88 mg/l kohta. Joobeseisundi tuvastamiseks kasutati alkomeetrit Lion 500 nr 13638A391. 05.11.2013.a V.F-i joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 4-6), millest nähtuvalt leiti V.F-i verest etanooli 1,84+/-0,06 mg/g kohta. Proovimaterjal võeti 05.11.2013.a kell

-

-

-

toimkonnas ja sõitsid Misso vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 284.kilomeetril, kui märkasid Võru suunas liikumas sõiduautot, mis liikus ebatavaliselt aeglaselt ja mille sõidustiil oli kahtlane. Andsid sinist ja punast värvi vilkuriga peatumismärguande, mille peale Volkswagen Golf xxxxxx peatus. Kontrollimisel selgus, et juhiks oli V.F (ik XXX). Vestlusel isikuga tundis alkoholilõhna ja kontrollis joovet, palus V.F-il puhuda indikaatorvahendisse AlcoQuant 6020, peale puhumist oli näiduks 0,72 mg/l kohta. Andmebaasist kontrollides selgus, et V.F-il puudub juhtimisõigus. Teavitasid joobes juhist LCC korrapidajat, kes omakorda andis teate edasi Võru politseijaoskonna välijuhile. Kell 19.25 andsid V.F-i üle Võru politseipatrullile. tunnistaja, PPA Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo Luhamaa kordoni piirivalvuri M. S. ütlused (tl 22-23), mille kohaselt 07.11.2013.a varahommikul kella 05.40 paiku oli koos F. toimkonnas, sõitsid Misso vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 284,5 kilomeetril, kui märkasid Võru suunas liikumas sõiduautot Volkswagen Golf xxxxxx. Kuna nende patrull oli sõidukit kontrollinud ka 05.11.2013.a ja juht oli joobekahtlusega, siis otsustasid sõidukit uuesti kontrollida. Kell 05.41 andsid sõidukile sinist ja punast värvi vilkuriga peatumismärguande, mille peale sõiduk peatus. Juhi kohal istus mees, kes tutvustas ennast kui V.F (ik XXX ). Palus joobe tuvastamiseks V.F-il puhuda indikaatorvahendisse AlcoQuant 6020, mille näiduks peale puhumist oli 0,82 mg/l kohta. Teavitasid joobes juhist LCC korrapidajat, kes omakorda andis teate edasi Võru politseijaoskonna välijuhile, keda jäid ootama. Kell 06.15 andsid V.F-i üle Võru politseipatrullile. tunnistaja, patrullpolitseinik J. P. ütlused (tl 15), mille kohaselt olid 07.11.2013.a kaks piirivalveametnikku peatanud sõiduauto Volkswagen Golf xxxxxx, mille roolis oli V.F , kes politseinikele üle anti ning kellel patrullpolitseinik K. K. tuvastas indikaatorvahendiga joobe 1,10 mg/l kohta. kahtlustatava V.F-i enda ütlused (tl 37-39), mille kohaselt 2013.a novembris kuulus talle sõiduauto Volkswagen Golf reg.nr xxxxxx, mille enne jõule maha müüs. 05.11.2013.a õhtul tarvitas kodus alkoholi, tekkis mõte autoga sõita Vastseliina vallas Viitka külas elava sõbra juurde sauna. Sõitis Viitkal sõbra elukoha juurde ja peatus maja ees, kui talle järgnes piirivalvepatrull, kes maja ees sinist ja punast värvi vilkurid sisse lülitas. Piirivalvur palus puhuda alkomeetrisse, mis näitas joovet. Kutsuti Võrust politseipatrull, kellele pidi uuesti alkomeetrisse puhuma, mis näitas samuti joovet. Kuna alkomeetrite näidud olid erinevad, soovis kindluse mõttes, et talt võetaks haiglas verd, mida tehtigi. Pärast dokumentide vormistamist lubati lahkuda. 06.11.2013.a viibis oma ema elukohas, kus tarvitas alkoholi. 07.11.2013.a varahommikul hakkas oma autoga sõitma Vana-Vastseliina külla venna juurde. Ärgates ei arvanud, et võiks veel joobes olla. Piirivalvepatrull sõitis tal paar kilomeetrit taga ja Viitka bussijaama lähistel lülitas sisse sinist ja punast värvi vilkuri, mille peale peatus. Piirivalvur palus puhuda alkomeetrisse, mis näitas joovet, millest piirivalvur informeeris Võru politseipatrulli. Patrulli saabudes pidi uuesti alkomeetrisse puhuma, mis näitas samuti joovet, aga mille näit erines piirivalvepatrulli poolt tuvastatud näidust. Soovis alkoholijoobe tuvastamist haiglas võetavast vereanalüüsist. Politseinik parkis ta auto Viitka kortermajade juurde ja toimetas ta Võrru haiglasse vereanalüüsi ja seejärel politseisse. Pärast dokumentide vormistamist paigutati teda kainenema ja seejärel lubati lahkuda.

05.11.2013.a indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, 05.11.2013.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tunnistajate H. R. , J. P. ning R. O. ütluste ning V.F-i ütlustega on tõendatud teo toimepanemise aeg, milleks on 05.11.2013.a kella 18.40 paiku ja koht, milleks on Võrumaa Vastseliina vald Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 284. km. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistajate H. R. , J. P.

ning R. O. ja V.F-i ütlustega, samuti joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga 695T on tõendatud, et V.F juhtis 05.11.2013.a kella 18.40 paiku Võrumaal Vastseliina vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 284. kilomeetril sõiduautot Volkswagen Golf xxxxxx, olles alkoholijoobes – V.F-i verest leiti etanooli 1,78 mg/g kohta. V.F-i ja tunnistajate H. R. , J. P. ning R. O. ütlused hindab kohus usaldusväärseteks, kuna V.F-i ja tunnistajate ütlused haakuvad omavahel, on kooskõlas indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning kohtul ei ole alust nende ütluste usaldusväärsuses kahelda. 07.11.2013.a indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, 07.11.2013.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tunnistajate M. S. ja J. P. ütluste ning V.F-i ütlustega on tõendatud teo toimepanemise aeg, milleks on 07.11.2013.a kella 05.41 paiku ja koht, milleks on Võrumaa Vastseliina vald Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 284. km. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistajate M. S. ja J. P. ning V.F-i enda ütlustega, samuti joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga 694T on tõendatud, et V.F juhtis 07.11.2013.a kella 05.41 paiku Võrumaal Vastseliina vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 284. kilomeetril sõiduautot Volkswagen Golf xxxxxx, olles alkoholijoobes - V.F-i verest leiti etanooli 1,83 mg/g kohta. V.F-i ja tunnistajate M. S. ja J. P. ütlused hindab kohus usaldusväärseteks, kuna V.F-i ja tunnistajate ütlused haakuvad omavahel, on kooskõlas indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning kohtul ei ole alust nende ütluste usaldusväärsuses kahelda. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et 05.11.2013.a kella 18.40 paiku juhtis V.F Võrumaal Vastseliina vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 284. kilomeetril sõiduautot Volkswagen Golf xxxxxx joobeseisundis. Joobeseisundi tuvastamiseks kasutati vereanalüüsi ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 695T nähtuvalt leiti V.F-i verest etanooli 1,84+/-0,06 mg/g kohta, mille kohaselt oli tema alkoholijoove vähemalt 1,78 mg/g kohta. Kohus loeb tõendatuks, et 07.11.2013.a kella 05.41 paiku juhtis V.F Võrumaal Vastseliina vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 284. kilomeetril sõiduautot Volkswagen Golf xxxxxx joobeseisundis. Joobeseisundi tuvastamiseks kasutati vereanalüüsi ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 694T nähtuvalt leiti V.F-i verest etanooli 1,89+/-0,06 mg/g kohta, mille kohaselt oli tema alkoholijoove vähemalt 1,83 mg/g kohta. II.II V.F-i poolt 13.11.2013.a toimepandud A. K. sülearvuti vargust tõendavad: -

-

kannatanu A. K. ütlused (tl 28), mille kohaselt ostis 18.09.2013.a Viljandist Mulgi Pandimajast musta värvi sülearvuti HP 620 koos musta värvi kotiga 169 euro eest. 12.11.2013.a sõitis Võrru pruudile L. külla, 13.11.2013.a hommikul läksid L. sugulase juurde Võrust u 20 km Luhamaa poole, seal oli ka keegi V.F-i nimeline kuskil 30aastane noormees. Tema, V.F ja V.F-i isa ja ema tarbisid koos alkoholi, jäi talusse magama. Õhtul ärgates küsis V.F ema, et kus arvuti on. Vaatas, et arvutikott on tühi ja arvuti ära varastatud. V.F isalt sai teada, et V.F oli arvuti ära võtnud ja viinud panti. V.F olevat V.F isa tuttavale arvutit pakkunud müüa. Politseipatrulli saabudes sai ka ise V.F-iga vestelda, kes ütles, et ta ei tea isegi, miks ta sülearvuti ära varastas. V.F lubas, et viib järgmisel päeval sülearvuti ise politseisse. Arvutit pole V.F politseisse viinud ega ühendust võtnud. Vargusega on talle varalist kahju tekitatud 169 eurot. tunnistaja L. P. ütlused (tl 27), mille kohaselt ostis tema raske puudega poeg A. K. 18.09.2013.a Viljandist Mulgi Pandimajast 169 euro eest musta värvi sülearvuti HP 620 koos musta värvi sülearvuti kotiga. Poeg läks 12.11.2013.a Võrru pruudile külla ja võttis

-

-

-

-

-

-

sülearvuti kaasa. 13.11.2013.a helistas talle A. ja teatas, et keegi V.F oli arvutikotist arvuti ära varastanud. tunnistaja, patrullpolitseinik R. S. ütlused (tl 41-42), mille kohaselt oli 13.11.2013.a E. L. tööl, kui kell 20.49 said väljakutse Misso valda Põrstõ külla. Kohale jõudes kella 21.20 paiku selgus, et A. V. oli teinud väljakutse, kuna tema talus viibis tema mehe V.F-iga keegi võõras A. K. , kes ei tahtnud sealt lahkuda. Selgus, et mõlemad mehed olid eelnevalt 4-5 km eemal asuvas M. K. juures alkoholi tarvitanud ja sealt läks kaduma A. K. rahakott ja sülearvuti. V.F-i enam talus ei olnud. Läksid M. K. elukohta, kust A. K. leidis oma rahakoti, aga sülearvutit mitte. A. K. kahtlustas sülearvuti kadumises V.F-i. Sõitsid Luhamaale V.F-i kontrollima, kohapeal V.F tunnistas, et võttis talust sülearvuti kaasa, lubas järgmisel päeval Võru politseijaoskonda ära tuua, mida aga jaoskonda ei toonud. tunnistaja M. K. ütlused (tl 46-47), mille kohaselt mõni päev pärast V.F sünnipäeva 11.11.2013.a oli koos elukaaslasega alkoholi tarvitanud, kui V.F tuli talle võõra mehega tema elukohta Misso vallas xxxxxxxxxx. See mees oli umbes V.F vanune, nime ei tea. Võõral mehel oli kaasas spordikott, kust võeti välja pudel viina, mille neljakesi ära jõid. Läks koos elukaaslasega magama ning ei tea, mida V.F ja võõras mees edasi tegid. Ärkas koputuse peale ja ukse taga olid politseinikud koos võõra mehega. Politsei küsis V.F-i. Ütles, et ilmselt on V.F Luhamaal pruudi juures, kuhu politsei vist otsima läks. Hiljem kuulis V.F-ilt, et V.F oli võõralt mehelt mingil ajal arvuti ära võtnud, teab, et nüüdseks on V.F arvuti politseile viinud. vastuvõtmise-üleandmise akt (tl 43), millest nähtuvalt 05.02.2014.a andis V.F Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo Võru kriminaaltalituse vanemuurijale J. K. välja sülearvuti HP 620, mille võttis 13.11.2013.a Võru maakonnas Misso vallas xxxxxxxxxx ühise joomingu käigus ühelt noormehelt. asitõendi vaatlusprotokoll (tl 44-45), millest nähtuvalt vaadeldi 06.02.2014.a sülearvutit, mis on musta värvi korpusega, korpuse esikaanel kirje „hp“, sülearvuti avamisel, ülemisel poolel ekraan, mille all kirje „hp“ ja paremas nurgas kirje „HP 620“. Sülearvuti tagastatud omanikule. allkiri eseme tagastamise kohta (tl 48), millest nähtuvalt kannatanu A. K. on Võru kriminaaltalitusest kätte saanud 13.11.2013.a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx temalt varastatud sülearvuti HP 620 seeria nr xxxxxx-xxx. kahtlustatava V.F-i enda ütlused (tl 37-39), mille kohaselt 12.11.2013.a viibis Võrus tuttava juures, kui tutvus A. K. . Tarvitasid Võrus alkoholi, 13.11.2013.a tekkis mõte minna oma ema elukohta, kuhu sõidutas vend. Ema elukohas tarvitasid alkoholi edasi ja jäid üsna purju. A. , kellel oli kaasas sülearvuti, jäi ema elukohta magama. Kuna alkohol oli otsa saanud, tekkis mõte A. sülearvuti viina vastu vahetada. Kui A. magas, võttis sülearvuti ja läks Luhamaale ning andis sülearvuti 5 pudeli viina eest ühele tundmatule mehele. Kahetseb oma tegu, üritab sülearvuti pensionipäeval tagasi osta ja kannatanule tagastada.

Varguse toimepanemise aeg ja koht on tõendatud kannatanu A. K. , tunnistajate L. P. , R. S. ja

M. K.

ning V.F-i enda ütlustega, mille kohaselt 13.11.2013.a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tarvitasid V.F , A. K. ja M. K. koos viimase elukaaslasega alkoholi, õhtul avastas A. K. , et sülearvuti kotist on kaduma läinud talle kuuluv sülearvuti. Tunnistaja R. S. , L. P. ja M. K. ning kannatanu A. K. ütlustega on tõendatud, et sülearvuti varastas 13.11.2013.a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx V.F . Nimetatud vargust on V.F kahtlustavana ülekuulamisel ka ise tunnistanud.

Tulenevalt eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et V.F võttis 13.11.2013.a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx A. K. kuuluva sülearvuti HP 620 väärtusega 169 eurot ning müüs nimetatud sülearvuti kindlakstegemata meesterahvale 5 pudeli viina eest maha, tekitades kannatanule varalist kahju kokku summas 169 eurot. Sülearvuti tagastamist omanikule – kannatanu A. K. tõendab 05.02.2014.a vastuvõtmise-üleandmise akt ning A. K. 10.02.2014.a allkiri eseme tagastamise kohta. III Kohtu seisukoht süüdistuse osas III.I KarS § 424 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Seega tuleb kohtul tuvastada kas süüdistatav on juhtinud mootorsõidukit ja kas mootorsõiduki juhtimise ajal on süüdistatav olnud joobeseisundis. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 40 järgi on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, pisimopeedi, maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla kuue kilomeetri tunnis, p 41 järgi on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. 05.11.2013.a ja 07.11.2013.a toimepandud tegude ajal kehtinud LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lg 4 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohus, olles hinnanud käesoleva otsuse II peatükis tõendeid, on seisukohal, et V.F-i tegevus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise toimepanemisel on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. V.F on ütlustes kinnitanud, et tarvitas 05.11.2013.a õhtul enne autorooli istumist alkoholi. V.F-i , tunnistajate H. R. , J. P. ning R. O. ütluste kohaselt peeti piirivalvepatrulli poolt 05.11.2013.a kella 18.40 paiku Võrumaal Vastseliina vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 284. kilomeetril kinni sõiduauto Volkswagen Golf xxxxxx, mida juhtis V.F . Tunnistajate J. P. ja R. O. ütluste kohaselt kasutati joobeseisundi tuvastamiseks alkomeetrit AlcoQuant 6020 seeria nr A104496, millega tuvastati V.F-il alkoholijoove 0,72 mg/l kohta. Tunnistaja H. R. ütluste kohaselt tuvastas patrullpolitseinik K. K. V.F-il 05.11.2013.a kell 19.27 alkoholijoobe 0,88 mg/l kohta indikaatorvahendiga Lion 500. Kuna isik soovis joobe tuvastamist vereanalüüsi põhjal, siis toimetati V.F-i AS Lõuna-Eesti Haiglasse. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 695T nähtuvalt leiti V.F-i verest etanooli 1,84+/-0,06 mg/g kohta, seega oli V.F-i alkoholijoove vähemalt 1,78 mg/g kohta, mis on teo toimepanemise hetkel kehtinud LS redaktsiooni § 69 lg 4 p 1 kohaselt joove. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et süüdistatav täitis oma tegevusega KarS § 424 objektiivse koosseisu.

V.F on ütlustes kinnitanud, et tarvitas 06.11.2013.a õhtul alkoholi, 07.11.2013.a varahommikul sõitis oma autoga Vana-Vastseliina vennale külla. V.F-i , tunnistajate M. S. ja J. P. ütluste kohaselt peeti piirivalvepatrulli poolt 07.11.2013.a kella 05.41 paiku Võrumaal Vastseliina vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 284. kilomeetril kinni sõiduauto Volkswagen Golf xxxxxx, mida juhtis V.F. Tunnistaja M. S. ütluste kohaselt kasutati joobeseisundi tuvastamiseks alkomeetrit AlcoQuant 6020, millega tuvastati V.F-il alkoholijoove 0,82 mg/l kohta. Tunnistaja J. P. ütluste kohaselt tuvastas patrullpolitseinik K. K. V.F-il 07.11.2013.a kell 06.20 alkoholijoobe 1,10 mg/l kohta indikaatorvahendiga Lion 500. Kuna isik soovis joobe tuvastamist vereanalüüsi põhjal, siis toimetati V.F-i AS Lõuna-Eesti Haiglasse. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 694T nähtuvalt leiti V.F-i verest etanooli 1,89+/-0,06 mg/g kohta, seega oli V.F-i alkoholijoove vähemalt 1,83 mg/g kohta, mis on teo toimepanemise hetkel kehtinud LS redaktsiooni § 69 lg 4 p 1 kohaselt joove. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et süüdistatav täitis oma tegevusega KarS § 424 objektiivse koosseisu. Selgitamaks välja, kas V.F on toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, tuleb tuvastada tahtlus kõigi koosseisu asjaolude osas. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega, s.o süüdistatav pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus on seisukohal, et V.F pani 05.11.2013.a joobes juhtimise toime otsese tahtlusega ja 07.11.2013.a joobes juhtimise kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V.F on andnud ütlusi, et 05.11.2013.a õhtul tarvitas kodus alkoholi ning tal tekkis mõte sõita oma autoga sõbra juurde sauna. Seega 05.11.2013.a õhtul autorooli istudes ning sõiduautot juhtides teadis V.F , et ta on alkoholi tarvitanud ning sellest tulenevalt ka alkoholijoobes, mistõttu pidi ta möönma, et paneb toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega on kohus hinnangul, et V.F pani 05.11.2013.a mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. V.F on andnud ütlusi, et 06.11.2013.a õhtul tarvitas ema elukohas alkoholi ning 07.11.2013.a varahommikul sõitis autoga venna juurde Vana-Vastseliina. Autorooli istudes ei arvanud, et ta võiks veel joobes olla. Kuna V.F-il tuvastati 07.11.2013.a joove 1,83 mg/g kohta, siis pidi V.F autorooli istudes ja sõitma asudes tundma, et ta ei ole kaine, kuna 1,83 mg/g on kohtu hinnangul suur joove. Sellise joobe puhul peab isik juba aru saama ning endale teadvustama, et ta ei ole kaine ega sobilikus seisundis mootorsõiduki juhtimiseks. Seega pani V.F mootorsõiduki joobes juhtimise 07.11.2013.a toime kaudse tahtlusega. Kohus ei tuvastanud V.F-i õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. III.II KarS § 199 lg 1 kohaselt võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kaitstav õigushüve on omand. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Õiguslikult saab hõivata üksnes võõrast asja. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis, millele tal ei ole õiguslikku võimu ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine kui varguse mõiste tunnus eeldab kõigepealt seda, et asi ei ole süüdlase valduses, vaid on süüdlase jaoks võõras valduses. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Vargus on lõpule viidud siis, kui vara on süüdlase käes ning tal on võimalus hakata seda oma äranägemise järgi kasutama või käsutama. Kohus, olles hinnanud käesoleva otsuse II peatükis tõendeid, on seisukohal, et V.F-i tegevus varguse toimepanemisel on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 järgi.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx olnud sülearvuti HP 620 oli V.F-i jaoks võõras vara. Sülearvuti HP 620 ei olnud V.F-i omandis, tal ei olnud nimetatud sülearvuti üle õiguslikku võimu, vaid arvuti kuulus A. K. . Sülearvutit ära võttes oli see A. K. valduses, A. K. kuuluvas sülearvuti kotis ehk V.F-i jaoks võõras valduses. V.F võttis A. K. kuuluva sülearvuti ning viis selle xxxxxxxxxxxxx välja Luhamaale ning andis sülearvuti 5 pudeli viina eest tundmatule mehele. Eeltoodud tegevusega kehtestas V.F sülearvutile uue valduse ning viis varguse lõpule, hakates sülearvutit käsutama, s.o müüs 5 pudeli viina eest sülearvuti maha. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. V.F oli sülearvuti vargust toime pannes teadlik kõikidest kuriteo toimepanemise asjaoludest. Ta teadis, et vara on võõras ning asjaolu, et ta võtab võõra vara ära. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. V.F soovis võtta ära võõra vara ehk sülearvuti, mis kuulus A. K. . Tema eesmärgiks oli sülearvuti maha müüa, et saaks alkoholi edasi tarvitada. Selleks andis V.F äravõetud võõra sülearvuti kellelegi meesterahvale 5 pudeli viina eest. Seega pani V.F varguse toime kavatsetult. Kohus ei ole tuvastanud V.F-i teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. IV Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdimõistetud isikut selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Väärteokorras on V.F-i karistatud 1-l korral, AS § 70 alusel rahatrahviga 100 eurot, mis on tasumata. V.F on kehtivaid kriminaalkorras karistusi viis, viimati 11.11.2011.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega, mille kandmiselt vabanes ennetähtaegselt, s.o 02.10.2012.a. Tartu Maakohtu 13.02.2013.a kohtumääruse alusel pöörati kandmisele karistuse kandmata osa - 6 kuud ja 5 päeva vangistust, karistuse kandmist alustas V.F 30.04.2013.a. V.F on Tartu Maakohtu 11.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-12396 süüdi tunnistatud KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ning karistatud 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. Tartu Maakohtu 21.09.2012.a kohtumäärusega vabastati V.F talle Tartu Maakohtu 11.11.2011.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega kaitseajaga 1 aasta. V.F-i kohustati katseaja jooksul täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,8 alusel määrati V.F-ile täiendavad kohustused. Tartu Maakohtu 13.02.2013.a kohtumäärusega pöörati täitmisele V.F-ile Tartu Maakohtu 11.11.2011.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud ja 5 päeva vangistust. Nimetatud määrusest nähtub, et V.F ei täitnud talle pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. V.F ilmus

kriminaalhooldustalitusse registreerimisele alkoholijoobes. V.F-i käitumiskontrolli ajaks püstitatud eesmärgid jäid suuremas osas täitmata. Kohus rõhutab, et V.F-ile käesolevas kriminaalasjas etteheidetavad kuriteo episoodid on toime pandud lühikese aja jooksul pärast vangistusest vabanemist. Käesoleva kriminaalasja raames on tuvastatud, et V.F juhtis kahel korral mootorsõidukit olles alkoholijoobes - 05.11.2013.a leiti V.F-i verest 1,78 mg/g etanooli ning 07.11.2013.a 1,83 mg/g etanooli, mis on kohtu hinnangul kõrge joobeaste ning väga raske liiklusalane süütegu. Kuna V.F-i on varasemalt samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest süüdi tunnistatud ja karistatud, kuid hoolimata sellest jätkas ta mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist, on V.F oma käitumisega näidanud, et ta suhtub ükskõikselt õiguskorda ning kehtestatud reeglitesse. V.F ei adu, et tema tegevusega, eelkõige mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimisega kaasneb suur oht kaasliiklejate elule ja tervisele. Kohus on seisukohal, et V.F-i süü on suur ning karistus peab olema üle sanktsiooni keskmise määra. Tema süü on suur, kuna ta on varasemalt kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest ning peale reaalset vangistuse kandmist pani ta toime kaks joobesjuhtimist. V.F palus kohtus, et kohus annaks temale viimase võimaluse jääda vabadusse ning lubas, et tegeleb alkoholisõltuvuse probleemiga, ta on läinud ravile ning juba aasta ei ole ta alkoholi tarbinud, temal on elukaaslane ning elu on hetkel korras. Tema elus ei ole kunagi olnud asjad nii hästi. Auto on maha müünud. Lubab, et rohkem kuritegusid toime ei pane, on nõus, et kohus määraks lisakohustuse olla alkoholisõltuvusega seotud ravil katseajal. Kaitsja ja prokurör samuti soovisid, et mõistetud vangistus ei oleks reaalne, vaid, et kohus mõistaks selle tingimisi. Kohus on seisukohal, et V.F-ile tuleb anda viimane võimalus jääda vabadusse ning näidata, et need muudatused tema elus on olnud tõepoolset sellised, mis on mõjutanud tema mõttemaailma ning ta suudab elada seaduskuulekalt. Kohtu jaoks oli antud seisukoha kujunemisel oluline see, et V.F ei ole peale 2013 aasta novembrikuud toime pannud uusi kuritegusid, ta ei ole tarvitanud alkoholi alates detsembrist 2013 ning ta on pöördunud alkoholisõltuvusega seotud ravi saamiseks psühhiaatriakeskusesse. V.F on kannatanule A. K. tekitatud kahju hüvitanud sülearvuti HP 620 tagastamise teel. Tulenevalt eeltoodust arvestab kohus V.F-i kahju vabatahtlikku hüvitamist karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes. V.F on ka puhtsüdamlikult kahetsenud nii KarS § 424 kuriteo toimepanemist, kui ka KarS § 199 lg 1 kuriteo toimepanemist. Seega arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlikku kahetsust kergendava asjaoluna. Süüdistatava V.F-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades eeltoodut tuleb V.F KarS § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest karistada 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetud raskeima karistusega tuleb V.F-ile mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada V.F-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 9 kuu vangistuse võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kuna kuriteo sündmused leidsid aset 2013 aasta novembris, so aasta tagasi, uusi seaduserikkumisi V.F-il ei ole, tema osas esineb kaks karistust kergendavat asjaolu, ta on asunud vabatahtlikult ravile, siis on kohtu arvates võimalik mõista vangistus tingimisi. Arvestades seda, et V.F-i süü on suur, siis kohus on seisukohal, et V.F tuleb allutada käitumiskontrollile, so kohaldades KarS § 74 ja 75 sätteid, maksimaalseks ajaks. V.F-i nõusolekul tuleb KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata V.F-ile katseajaks lisakohustus – alluda

katseajal alkoholisõltuvusega seotud ravile, mis on kohtu arvates äärmiselt vajalik uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks. V Kohtu seisukoht asitõendite osas Süüdistusakti kohaselt on kriminaalasjas asitõendiks sülearvuti HP-620 (seeria nr xxxxxx-xxx). Sülearvuti HP-620 seeria nr xxxxxx-xxx, mis on tagastatud omanikule A. K. (tl 45, 48), tuleb vabastada asitõendi staatusest ja jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. K. omandisse. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad V.F-ilt sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud - määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo taotlustest (72 + 36 + 36) on 144,00 eurot kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest ning 96,00 eurot istungil esindamise eest, joobe tuvastamise maksumus, mis joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 695T (tl 4-5) nähtuvalt on 14 eurot ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 694T (tl 10-11) nähtuvalt on 14 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o 532,50 eurot, sest V.F pani toime teise astme kuriteod. V.F on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist ning vähendamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades V.F-i sissetulekut, käib V.F-ile ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast, so 266.25 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades V.F-i varalist seisu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel V.F-ile võimalus menetluskulu, so sundraha 266,25 eurot, kaitsjatasu kokku 240,00 eurot ja joobe tuvastamise tasu kokku 28,00 eurot, so kokku 534,25 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.