Kohtulahend

Süüdistus M.N süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles - 21.10.2013 kella 20.35 ajal Kiviõlis Keskpuiestee 33 asuva Grossi kaupluse juures parklas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARAF-0006 mõõdeti tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,01 mg/l kohta; - 17.11.2013 kella 09.27 ajal Rägavere vallas Sämi-Sonda-Kiviõli tee kuuendal kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARDM-0072 mõõdeti tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,77 mg/l kohta. Seega M.N , juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. M.N süüdistatakse selles, et tema KarS § 215 lg 2 p 1 tähendatud isikuna - 17.11.2013 ajavahemikus kella 04.30 kuni 09.27 võttis omavoliliselt xxxx maja ette pargitud K K sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx väärtusega 350 €, selle ajutise kasutamise eesmärgil. - 28.04.2014 kella 01.00 paiku lõhkus xxxx maja ette pargitud I L kuuluva sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx juhiukse klaasi ja püüdis autot ärandada. Ärandamine jäi lõpule viimata omaniku sekkumise tõttu. Lõhkumisega tekitati kannatanule materiaalne kahju 60 €. Seega M.N , isikuna kes on varem toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost alustades süüteo, so võõra vallasasja omavolilist kasutamist, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. M.N süüdistatakse selles, et tema KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna varastas 29.04.2014 kella 13.58 ajal Püssis Kooli tn 14 asuva Järva Tarbijate Ühistule kuuluvast kauplusest A ja O kaks üheliitrist pudelit likööri Vana Tallinn kogumaksumusega 30,60 €, neli üheliitrist pudelit viina Viru Valge kogumaksumusega 66 €, kaks kaheliitrist pudelit karastusjooki Fanta kogumaksumusega 3,14 € ja ühe ostukorvi maksumusega 4,47 €, tekitades varalist kahju kokku 104,21 €. Seega M.N, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid, kohtu põhjendused M.N tunnistas ennast süüdi kõigis kuriteoepisoodides, tema ütlustest nähtub, et ta on kuriteod toime pannud süüdistuses kirjeldatud asjaoludel ja viisil. 21.10.2013 toime pandud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine M.N tegevuses on lisaks tema enda ütlustele tõendatud veel indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARAF-0006 mõõdeti M.N väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,01 mg/l kohta. Kohus leiab, et süütegu on toime pandud kavatsetult, M.N ütlustest nähtuvalt oli ta pikemat aega tarvitanud alkoholi, oli teadlik enda joobeseisundist ja vaatamata sellele otsustas rooli istuda. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

17.11.2013 toime pandud KarS § 424 ja § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude objektiivse süüteokoosseisu esinemine M.N tegevuses on lisaks tema enda ütlustele tõendatud veel indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARDM0072 mõõdeti M.N väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0.77 mg/l kohta. Kannatanu K K ja tunnistajate A L ja R K ütlused kinnitavad, et M.N võttis kannatanu auto ja juhtis seda alkoholijoobes olles. Kohus leiab, et M.N on kuriteod toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. Tema ütlustest nähtub, et ta peale alkoholitarvitamist läks rooli olles teadlik enda alkoholijoobest ja ka sellest, et auto oli temale võõras ja tal polnud luba seda kasutada. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 28.04.2014 toime pandud KarS § 215 lg 2 p 1- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine M.N tegevuses on lisaks tema enda ütlustele tõendatud veel kannatanu I L ütlustega millest nähtub, et autol lõhuti juhiukse klaas, et sündmuskohal naabrimees näitas M.N-ile kui lõhkujale. Tunnistaja A L ütlustest nähtub, et nägi auto ärandamise katset pealt. Kannatanu I L on esitanud tsiviilhagi 60.00 eurot lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks Kohtu arvates tegutses M.N kavatsetult, tema ütlustest nähtub, et ta lõhkus võõra auto klaasi kavatsusega sellega karjääri sõita, asi jäi pooleli kuna ilmus välja auto omanik. M.N tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 29.04.2014 toime pandud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine M.N tegevuses on lisaks tema enda ütlustele tõendatud veel vargust pealt näinud tunnistaja P V ütlustega, samuti asitõendi vaatlusprotokollikaupluses tehtud videosalvestuse kirjelduse ja fotodega. Järva Tarbijate ühistu on esitanud tsiviilhagi vargusega tekitatud kahju – 104.21 eurot hüvitamiseks. Kohtu arvates tegutses M.N kavatsetult, tema ütlustest nähtub, et olles kaupluses alkoholi ostukorvi asetanud tekkis tal plaan kauplusest koos kaubaga lahkuda selle eest maksmata, selle plaani ta ka realiseeris. M.N tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus KarS § 215 lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat. KarS § 199 lg 2 p-d 4 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et M.N puhul on tegemist varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud isikuga. Karistust kergendava asjaoluna esineb süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. M.N süü suuruse hindamisel tuleb arvestada seda, et kuriteod pani ta toime kavatsetult, ka sellega, et kuritegudega tekitatud kahju ei olnud suur.

Kohus leiab, et M.N puhul pole rahalise karistusega karistuse eesmärkide saavutamine võimalik, ta ei oma töökohta ega regulaarset sissetulekut, tal on mitmeid tasumata rahatrahve. Rahaline karistus ei vastaks ka M.N süü suurusele. Arvestades kuritegude tehiolusid, M.N süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega, mis vastab raskeima kuriteo eest ettenähtud karistuse keskmisest madalamale määrale. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Tsiviilhagid Kannatanu I L on esitanud tsiviilhagi 60 eurot lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, Järva Tarbijate Ühistu esitas tsiviilhagi 104,21 eurot vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. M.N on nõustunud kahjude hüvitamisega. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, samaaegselt on olemas õigusvastane tegu, seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastaste tegudega, kahju tekkimise õigusvastasus ja kahju tekkimise süülisus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna kohtuotsusega tunnistatakse M.N süüdi kannatanute suhtes kuritegude toimepanemises ja on tõendatud, et kuritegude toimepanemisega on M.N tekitanud kannatanutele kahju, siis on tsiviilhagid põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. M.N-ilt kuulub väljamõistmisele õigusabikulu kohtueelses menetluses summas 204.00 eurot, õigusabi eest kohtumenetluses summas 157.20 eurot, sõiduki transportimise kulu 84.24 eurot, sundraha summa 532.50 eurot, kokku menetluskulu summas 977.94 eurot.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.