Kriminaalasi nr 1-10-4493
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. november 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-10-4493
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Prokuröri abi Jüri Vissak (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Olaf Tšarnetski tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega
Süüdimõistetu
elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: 35102214729; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub
Kohtuistungi toimumise aeg
05.11.2014. a (kaugkohtuistung)
Jätta Olaf Tšarnetski temale Harju Maakohtu 29.02.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-4493 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Harju Maakohtu 29.02.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-4493 tunnistati Olaf Tšarnetski süüdi KarS § 113 – 22 lg 3 järgi ja arvestades KarS § 60 ja 61 sätestatut mõisteti temale karistuseks vangistus 3 aastat.
Kinnipeetava karistusaeg algas 02.01.2013. a ja lõppeb 02.01.2016. a. Vangla toetab Olaf Tšarnetski vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Olaf Tšarnetski tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Olaf Tšarnetski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
Süüdimõistetu Olaf Tšarnetski selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabaneda.
Käesoleval ajal kannab Olaf Tšarnetski karistust tapmisele kaasaaitamise eest. Kuriteo pani Olaf Tšarnetski toime töötades Murru Vangla vangistusosakonna valvurina, kus tema ametikoha eesmärgiks oli ametijuhendi p 2 järgi kinnipeetavate üle järelevalve teostamine ja isolatsiooni nõuete täitmine, sisevalvepiirkonnas kambrite juures, kinnipeetavate eluosakonnas, sööklas ja kartseris õigusaktidega kehtestatud kinnipidamistingimuste täitmise kindlustamine ning ametijuhendi p 3 järgi kuulusid tema tööülesannete hulka kambris ja kartseris olevate kinnipeetavate üle järelevalve teostamine ja erilise tähelepanu pööramine kinnipeetavate käitumisele. Kuritegu seisnes selles, et Olaf Tšarnetski toimetas kinnipeetava xxxxxxxxxxxxxxx kinnipeetava xxxxxxxxxxa palvel kambrisse nr x, kus xxxxxxxxxxxxxxxle tekitati eluohtlikud kehavigastused. Seejärel toimetas Olaf Tšarnetski kinnipeetava tagasi oma kambrisse, kus ta tekitatud vigastustesse samal õhtul suri. Esmalt mõisteti Harju Maakohtu 13.10.2010. a otsusega Olaf Tšarnetski süüdi KarS § 113- § 22 lg 3 alusel. 09.05.2011.a otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 13.10.2010. a otsuse kriminaalasjas nr 1-10-4493 Olaf Tšarnetski süüdistuses KarS § 113- § 22 lg 3 järgi täies ulatuses ja mõistis Olaf Tšarnetski KarS § 113 - § 22 lg 3 järgi õigeks. 21.10.2011.a otsusega Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2011. a ja Harju Maakohtu 13.10.2010. a kohtuotsused Olaf Tšarnetski süüdistuses KarS § 113- § 22 lg 3 järgi täies ulatuses ja saatis kriminaalasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Harju Maakohtu 29.02.2012. a otsusega mõisteti Olaf Tšarnetski süüdi KarS § 113- § 22 lg 3 järgi. 21.07.2012.a otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 29.02.2012. a otsuse Olaf Tšarnetski KarS § 113 - § 22 lg 3 järgi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. 15.10.2012. a määrusega jättis Riigikohus kassatsiooni menetlusse võtmata. Esmalt leiab kohus, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda nendest kuriteo asjaoludest, milles süüdimõistetu on süüdi mõistetud. Olaf Tšarnetski ise ennast süüdi ei tunnista ja selgitab, et täitis vaid valvurite vanema käsku. Ta leiab, et kui ta oleks keeldunud, oleks teda järgmisel päeval ilmselt vallandatud. Olaf Tšarnetski tunneb, et teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud (kuna teda mõisteti õigeks, eelistati eluaegse vangi ütlusi tema ütlustele ja hiljem rikuti kaitseõigust) ja jääb selle juurde. Olaf Tšarnetski on pöördunud kaebusega ka Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, mis on arutlusele võetud, kuid otsustust tehtud ei ole. Kohus peab oluliseks osundada, et Olaf Tšarnetski versiooni kuriteost, mida kinnipeetav selgitas 05.11.2014. a kohtuistungil, ei kinnita Harju Maakohtu 29.02.2012. a otsuse põhjendavas osas toodud asjaolud (tema enda ütlused, mille kohaselt sisuliselt xxxxxxxxxxx palvel rikkus sisekorraeeskirju). Seega on Olaf Tšarnetski käesolevaks ajaks muutnud oma positsiooni. Kohus on seisukohal, et Olaf Tšarnetski poolt toimepandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked. Olaf Tšarnetski on kuritegu toime pannes eiranud talle kui vanglaametnikule pandud kohustusi (viies kinnipeetava palvel tapetud kinnipeetava võrrasse kambrisse) ja seeläbi on realiseerinud äärmiselt raske tagajärg – ühe kinnipeetava tapmine. Olaf Tšarnetski kui Murru Vangla ametniku ülesandeks oli tagada kinnipeetavate kinnipidamine, nende üle piisav järelevalve ja julgeoleku tagamine vanglas. Juba ainuüksi sellest faktist lähtuvalt on kohus arvamusel, et Olaf Tšarnetski on toimepandud teoga riivanud raskelt ühiskonna õiglus- ja õigustunnet ning, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja Olaf Tšarnetskile mõistetud karistust (alla alammäära mõistetud 3 aastat vangistust), on kohus seisukohal, et Olaf Tšarnetski poolt ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuriteoga. Kohtu arvates kehtivad vanglaametniku suhtes kõrgendatud ootused, kuid Olaf Tšarnetski, tegutses vastavalt kinnipeetavate soovidele ja tahtele ning aidates neil realiseerida oma tegevusplaane, mis ei haaku vangla sisekorraeeskirjaga, on neid ootusi väga tugevalt riivanud. Lisaks eeltoodule puudub kohtul käesoleval ajal veendumus, et Olaf Tšarnetski puhul on täidetud karistuse eesmärgid ka seetõttu, et Olaf Tšarnetski hinnangul on tema süüdimõistmine ebaõiglane, kuigi jättes konkreetsed ja selged põhjused arusaadavalt väljendamata (osundanud mitmetele
erinevatele faktidele – vahepealne õigeksmõistmine, valvuri käsk, eluaegse vangi ütluste eelistamine tema ütlustele, kaitseõiguse rikkumine ringkonnakohtus). Kohus peab oluliseks rõhutada, et mingil juhul ei ole süüdimõistetule etteheidetav süü mittetunnistamine. Samal ajal on kohtu arvates tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline aga arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse, kuna ka seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed). Mõistagi on karistuse eesmärkide saavutamine kaheldav olukordades, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole, teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või on asunud oma teguviisi õigustama. Sellisel juhul ei ole kinnipeetava vabastamine kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.