1-14-9398
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. november 2014, Tallinn
Kriminaalasja number
1-14-9398 (14230106218)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Tõlk Kriminaalasi
Gražina Krevenaite
Prokurör
Toomas Tomberg
Süüdistatav
A.Z ik XXX, Leedu kodanik, haridus: 12 klassi, emakeel: leedu keel, töökoht: XXX, laotöötaja. Elukoht: XXX, Eestis elukoht puudub. Viibib vahistatuna Vanglas. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 31.05.2014, alates 02.06.2014 kohaldatud tõkendina vahistamist. Eelnevalt Eesti Vabariigis nii väär- kui kriminaalkorras karistamata. Advokaat Leelo Viil
Kaitsja
A.Z-i süüdistus KarS § 216 kokkuleppemenetluses
lg 1 järgi
eurot ja infotehnoloogiaekspertiisi 14E-IA0036 tegemise eest 1608 eurot, so kokku 3183 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend kolm) eurot • määratud kaitsja tasu nii kohtueelsel menetlusel kui kohtumenetluses kogusummas
354 eurot, so kokku 4069 eurot ja 50 senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu jooksul võrdsete osamaksetena tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „A.Z , 1-14-9398, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse A.Z-ile posti teel tema kinnipidamiskohta.
pangakaartide magnetribade andmeid ja neile vastavaid PIN-koode, mis võimaldab saada nimetatud andmete ebaseadusliku sisestamise teel ligipääsu vastavatele pangakontodele ehk sekkuda ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi ning saada varalist kasu kontodel olevate rahaliste vahendite arvel. Sellega A.Z pani toime KarS § 213 sätestatud kuriteo toimepanemiseks kavandatud seadme valdamise ja arvutisüsteemile juurdepääsuks vajalikke andmete valmistamise ehk arvutikelmuse ettevalmistamise, so KarS § 2161 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on 10.11.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tombergi, süüdistatav A.Z-i ja tema kaitsja Leelo Viili vahel järgnev kokkulepe: 1) KarS § 2161 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. 2) KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb eelvangistus alates 31.05.2014 arvata karistusaja hulka. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikutega ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-st 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 2161 lg-st 1 ja §-st 68, asub kohus
seisukohale, et A.Z kuulub talle KarS § 216 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu, ekspertiisitasud ja sundraha teise astme kuriteo toimpanemise eest. Tutvudes A.Z-i isikuandmetega, siis on ta avaldanud, et ta on hõivatud tööga. Sellest järeldab kohus ka igakuiselt saadavat sissetulekut, millest on võimalik ka menetluskulusid hüvitada. Piisava sissetuleku olemasolule viitab kohtu arvates ka asjaolu, et süüdistataval oli küllaldasi rahalisi vahendeid sõiduki rentimiseks ja teise riiki sõitmiseks, samuti majutuse eest maksmiseks. Süüdistatavalt ära võetud sülearvuti, tahvelarvuti, navigeerimisseadme jt esemete olemasolu viitab samuti süüdistataval piisavate rahaliste vahendite olemasolule. Seejuures ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Sellist taotlust pole süüdistatav ka kohtuistungil esitanud. Seega tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud täies mahus süüdistatavalt välja mõista. Arvestades aga väljamõistetavate menetluskulude suurust kogumis ja asjaolu, et süüdistatav peab veel kandma isiku vabadust piiravat karistust, leiab kohus, et süüdistatavale võib anda menetluskulude tasumiseks 6 kuulise tähtaja, millise võimaldamist süüdistatav taotles (KrMS § 313 lg 1 p 7, 12).
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.