Kohtulahend

1-14-8757 (KarS § 424 järgi mõistetud 1 aasta vangistust) suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

territooriumilt

ekspertiisikulud summas 564 eurot,

•

määratud kaitsja tasu summas 204 eurot ja

•

sundraha summas 532,50 eurot

s.t kokku 1300,50 eurot.

1-14-8757 ning kaheteistkümnendal kuul 53,90 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 2. detsembril 2014. a kell 16:00. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Olavi-Ott Mardik’ut süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 14.09.2013 kella 21.36 ajal Harjumaal Tallinnas Mustakivi tee ja Peterburi tee ristmikul mootosõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,90 mg/l). Seeläbi rikkus Olavi-Ott Mardik liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ (alates 01.07.2014 LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/) ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ (alates 01.07.2014 LS § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/)/ nõudeid. Seega pani Olavi-Ott Mardik toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Olavi-Ott Mardik’ut selles, et tema võltsis tahtlikult kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte enne 24.09.2013 Mercedes-Benz

1-14-8757 registreerimismärgiga XXX müügilepingut selliselt, nagu oleks 10.09.2013 AS Hansa Liising Eesti, keda esindab XXX ja tema vahel sõlmitud sõiduauto Mercedes-Benz registeerimismärgiga XXX müügileping. Müügilepingut tegelikkuses ei sõlmitud ning Olavi-Ott Mardik kirjutas müügilepingu omakäeliselt ja võltsis XXX allkirja, et nimetatud müügilepingu alusel omandada õigus saada politseist kätte mootorsõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX. Seega pani Olavi-Ott Mardik toime dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi, so KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Olavi-Ott Mardik’ut selles, et tema esitas tahtlikult 24.09.2013 Põhja Prefektuuri logistikabüroo majandushalduskesksuse varahaldustalituse juhtivspetsialistile kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte enne 24.09.2013 võltsitud mootorsõiduki Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX müügilepingu, millega soovis saada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna suletud parklast aadressilt Rahumäe tee 6/1 Tallinn kätte mootorsõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX. Seega pani Olavi-Ott Mardik toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, so KarS § 345 lg 1 järgi kvalifisteeritava kuriteo. 22.10.2014. a sõlmisid prokuröri abi Lauri Talumäe, süüdistatav Olavi-Ott Mardik ja tema kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann alljärgneva kokkuleppe. KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 /üks/ aasta. KarS § 344 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 /kuus/ kuud. KarS § 345 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistava karistamist vangistusega 6 /kuus/ kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista KarS § 424, 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes karistuseks vangistuse 1 /üks/ aasta ja 2 /kaks/ kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kahtlustavana kinnipidamise aeg 14.09.2013 – 16.09.2013, so 3 /kolm/ päeva, seega nõuab prokurör kohtus süüdistava karistamist vangistusega 1 /üks/ aasta, 1 /üks/ kuu ja 27 /kakskümmend seitse/ päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust eelmiste kohtuotsuste so 18.12.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (vangistuse 4 kuu) ja 03.10.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (vangistuse 6 kuu) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangisuse 1 /üks/ aasta, 11 /üksteist/ kuud ja 27 /kakskümmend seitse/ päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada karistus üldkasuliku tööga 1444 /tuhat nelisada nelikümmend neli/ tundi, mille tegemisajaks määrata 2 /kaks/ aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 märgitud kohustust, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja registreerimisele;

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda

1-14-8757 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Velmar Brett Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.