1-14-8591/6 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Vladimir Liiva hoidis osundatud narkootilisi aineid ebaseaduslikult enda valduses kuni 09.06.2014 a kella 12.22, mil ta Tallinnas Tartu mnt 86 asuva Statoili bensiinijaama juures kahtlustatavana kinni peeti ja narkootilist ainet metamfetamiini ja amfetamiini sisaldav pulber kogumassiga 37,39 grammi (puhtal kujul 1,87 grammi amfetamiini ja 2,538 grammi metamfetamiini), narkootilist ainet fentanüüli sisaldav pulber kogumassiga 0,35 grammi (puhtal kujul 22 milligrammi fentanüüli) ning narkootilist ainet kokaiini sisaldav pulber kogumassiga 1,80 grammi (puhtal kujul 0,26 grammi kokaiini) politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning fentanüül ja kokaiin kuuluvad II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks narkootilise aine amfetamiini puhul 1,3 grammist amfetamiinist ((puhtal kujul), metamfetamiini puhul 0,3 grammist metamfetamiinist (puhtal kujul), fentanüüli puhul 1,3 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul) ning kokaiini puhul 0,65 grammist kokaiinist (puhtal kujul). Seega leiti ja võeti süüdistatava valdusest ära narkootilist ainet amfetamiini koguses, milleks piisaks narkojoobe tekitamiseks 14 inimesele, metamfetamiini koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks 85 inimesele, fentanüüli koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks 169 inimesele narkojoobe tekitamiseks ja narkootilist ainet kokaiini koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 4 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Kokku piisanuks süüdistatava valdusest leitud ja äravõetud erinevatest narkootilistest ainetest narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 272 inimesele. Suures koguses erinevate narkootiliste ainete (amfetamiini, metamfetamiini, fentanüüli ja kokaiini) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Vladimir Liiva toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mariana London, süüdistatav Vladimir Liiva ja tema kaitsja Gennadi Kull sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokuröri abi kohtus Vladimir Liiva süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 2 aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 09.06.2014 a, so 1 päev, mil ta kahtlustatavana kinni peeti ja ärakandmata vangistuseks jääb seega 1 aasta 11 kuud 29 päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Vladimir Liiva kuulub KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Vladimir Liiva suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. NPALS § 7 lg 3 kohaselt kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Riiklikul ekspertiisiasutusel on õigus nimetatud aineid anda käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 11 nimetatud õppeotstarbel kasutamiseks. Aine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - narkootiline ained, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le. - 9 minigrip kilekotti, 1 elektrooniline kaal, mis asub kriminaalasja juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Asjas on teostatud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 28.07.2014 ekspertiisiakt nr 14E-GE0816. Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 1653,00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 29 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 29 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (tl 17). PPA 10.06.2014 ekspertiisimääruse kohaselt esitati DNA-ekspertiisiks 7 tk soonkinnitusega kilekotti. Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 10 proovi. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et Vladimir Liiva väljamõistetavat DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada ja mõista süüdistatavalt välja summa, mis vastab analüüsiobjektide arvule DNA ekspertiisi nr 14E-GE0816 kulu summas 570,00 eurot (10x57). Kohus jätab DNAekspertiisi kulu summas 1083,00 eurot (1653-570) riigi kanda. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: