Kohtulahend

Viru Maakohus

Kohtuasja number

1-14-4003

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2014, Rakvere kohtumajas

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Koidumäe

Prokurör

Enn Pustak

Kohtuasi

Viru vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks

Süüdimõistetu

J.B, isikukood XXX, elukoht xxxx

Kohtumääruse õiguslik alus

KrMS § 387, § 427, § 432, § 387 ja KarS § 74 lg 4

RESOLUTSIOON

Pöörata täitmisele J.B-le Viru Maakohtu 07.05.2014 kohtuotsusega mõistetud karistus, s.o 9 kuud vangistust. Tõkend – vahistamine, jätta muutamata. Karistuse kandmise algust arvestada alates J.B kinnipidamisest, s.o alates 06.11.2014. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused. Viru Maakohtu 07.05.2014 kohtuotsusega mõisteti J.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja teda karistati 9 kuulise vangistusega, mida ei kohaldatud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. 07.10.2014 esitas kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar kohtule erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna J.B rikub kehtestatud kontrollnõudeid, s.o ei ilmu registreerimisele.

Kohtuistungile 15.10.2014 J.B ei ilmunud, kutset kohtuistungile ilmumiseks talle kätte toimetada ei õnnestunud, kuna tema asukoht oli teadmata. Erakorralist ettekannet esindanud kriminaalhooldusametnik Getlin Klement esitas taotluse süüdimõistetu vahistamiseks. Kohtumäärusega 15.10.2014 kuulutas kohus J.B tagaotsitavaks ning kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamise. J.B peeti kinni 06.11.2014. Kohtuistungil 14.11.2014 jäi erakorralist ettekannet kohtus esindanud kriminaalhooldusametnik Getlin Klement taotluse juurde karistus täitmisele pöörata, sest kriminaalhooldust ei ole isiku suhtes võimalik teostada. J.B tunnistas kohtuistungil kohustuste rikkumist, seda sisuliselt põhjendamata, seletades, et käis juhutöödel ja kui juba kord jäi kriminaalhooldaja juurde minemata, siis hiljem ta kartis juba minna ja enam ei läinud, käis juhutöödel. Karistuse täitmisele pööramisele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Möönis, et tuleb asuda vangistust kandma. Prokurör, nõustudes erakorralises ettekandes esitatud ja kohtuistungil käsitletud asjaoludega, taotles karistus täitmisele pöörata, kuna tema hinnangul ei ole J.B suhtes, kes on tahtlikult kohustusi rikkunud, võimalik kriminaalhooldust tulemuslikult teostada. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, olles tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Esitatud asjaoludel ei saa pidada põhjendatuks ega otstarbekas J.B suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna tema on rikkunud temale pandud kohustusi tahtlikult, hoolimatult ja ilma mõjuva põhjenduseta ja tema ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks pidada põhjendatuks võimaldada temal jätkata katseaja läbimist tavapärases rütmis. Kohus on seisukohal, et J.B ole käesoleval ajal võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käituma mõjutada, kuna ta on kontrollnõuete täitmisesse ilmselgelt hoolimatult suhtunud. Varem kriminaalkorras, karistatud ja muuhulgas kriminaalhooldusele allutatuna, oli tema teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja sellest tingimisi vabastamisega kaasnevatest kohustustest, mis temale on pandud ning mida tema tahtlikult täitnud ei ole. Kohtul puudub usaldus J.B suhtes, kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust ja soovimatust katseaja positiivseks läbimiseks ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, kuulub temale mõistetud karistus, s.o 9 kuud vangistust, täitmisele pööramisele. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätab kohus tema suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine, muutmata, kuna on alus eeldada, et J.B võib asuda karistuse kandmisele asumisest kõrvale hoiduma. J.B karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates tema kinnipidamisest 06.11.2014. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik