Kohtulahend

1 (4)

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aleksandr Magarita on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.12.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-12155 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust; KarS § 418 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 07.09.2012.a. Kohtuotsus jõustus 25.01.2013.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.09.2012.a ja lõpeb 07.09.2016.a. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 07.09.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Aleksandr Magarita vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalvega. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Aleksandr Magarita avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kaitsja leidis, et Aleksandr Magarita on teinud küllalt palju selleks, et ei korduks kuritegu, mille eest ta karistust kannab. Ta on osalenud erinevates programmides ja saanud aru, et peab edasi tegelema enda sõltuvusprobleemiga. Hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi enam ei ole. Tal on olemas elukoht ema ja isa juures 3-toalises korteris ja see vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Ta on valmis asuma tööle, omab erinevaid erialasid. Kaitsja leiab, et Magaritale on sobilikum vangistusest vabanemine elektroonilise järelevalvega, mis piirab tema liikumist ja oleks mõistlik vaheaste isiku sulandumisel seaduskuulekasse ellu.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Magarita temale mõistetud karistusajast poole ära kandnud. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Aleksandr Magarita vabanemisjärgset elukohta Läänemere tee 20-8 Tallinn. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Aleksandr Magarita emale. Korteris elavad kinnipeetava ema, isa ja vanaema. Vanemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks, vanaemalt ei ole nõusoleku saamine õnnestunud, kuna ta viibib haiglas. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Aleksandr Magarita tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.

2 (4)

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Magarita on kriminaalkorras eelnevalt karistatud, hetkel kannab kolmandat reaalset vangistust. Varasemalt on teda karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (kriminaalasi 1-08-2458) ja varguse eest (kriminaalasi 1-09-2397). Käesolevalt kannab karistust taas rahvatervise vastase kuriteo eest- narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Aleksandr Magarita puhul on tegemist uimastisõltlasega. Tartu Vanglas paikneb ta osakonnas, kuhu on paigutatud kinnipeetavad, kellel ei ole motivatsiooni tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega või kes ei ole üles näidanud piisavalt huvi rehabilitatsiooni vastu. Käesoleva vangistuse jooksul on Aleksandr Magarita osalenud sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, 12 sammu tugigrupi töös ja tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös. Lisaks läbis riigikeele õppe B1 tasemel, B2 taseme õppe katkestas omal soovil. Distsiplinaarrikkumise eest on Aleksandr Magarita viimati karistatud 15.09.2013.a kartseriga 5 ööpäeva tubakareeglite eiramise pärast. Käesolevaks ajaks on distsiplinaarkaristus küll kustunud, kuid sellest möödunud aeg ei ole kohtu arvates küllaldane, et saaks asuda seisukohale, et väidetavad muutused süüdimõistetu mõtlemises ja käitumises oleksid püsiva loomuga. Aleksandr Magarital on vabanemisjärgselt olemas elukoht, kuid puudub töökoht. Tal on võimalik asuda elama koos vanematega, kes on nõus poega materiaalselt toetama kuni ta töökoha leiab. Kuna Aleksandr Magarita on kuriteod toime pannud uimastisõltuvusest tingituna ja materiaalse kasu eesmärgil (selleks, et hankida uimasteid), on oluline osaleda rehabiliteerivas tegevuses ja seeläbi maandada temast tulenevaid kuriteo riske. Kuivõrd Aleksandr Magarita ei ole näidanud üles huvi sõltuvusest vabaneda, ei saa kohus asuda seisukohale, et karistus oleks oma eesmärgi juba täitnud. Kohtul ei ole võimalik senise tegevuse põhjal vangistusele eelneval perioodil ega ka käesoleva karistuse kandmise ajal teha järeldusi, et Aleksandr Magarita oleks valmis muutusteks ning soovib edaspidi seadusekuulekalt elada. Seega ei ole kohtu hinnangul täidetud tingimused, mis võimaldaksid Aleksandr Magarita hetkel, s.o esimesel seaduses sätestatud võimalusel tingimisi enne tähtaega vabastada. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine Aleksandr Magarita suhtes neid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks ning see oleks ennatlik. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus et Aleksandr Magarita tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud. Menetluskulud Aleksandr Magarita tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 07.11.2014.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 07.11.2014.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 157,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 157,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi

3 (4)

õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandr Magaritalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.