V.I , isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel eesti keel, töökoht XXX. Harju Maakohtu 15.08.2011 otsusega kriminaalasjas
Süüdistatava karistatus
nr 1-11-8413 KarS § 424 järgi Süüdistus
KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Kahtlustatavana kinnipidamine 25.10.2013
RESOLUTSIOON
1.V.I süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
2.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka V.I eelvangistuses viibitud aeg 25.10.2013, s.o 1 (üks) päev, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
3.KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel V.I-le mõistetud vangistusest tuleb tal koheselt ära kanda 2 (kaks) kuud.
4.Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise kuupäev.
5.KarS § 74 lg 1-3 alusel mõistetud vangistusest 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, kui V.I ei pane 3 (kolm) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn), kohustudes: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6.KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada V.I käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
7.KarS § 78 p 1 alusel arvestada V.I-le määratud 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.11.2014. a.
8.KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada V.I-le lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üks) aastaks ja 6 (kuus) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on süüdistatav kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
9.Asitõendid: 9.1 1-DVD plaat, mis asub kriminaaltoimikus, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
10.V.I-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: 10.1KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 96,00 eurot; 10.2KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot.
11.Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb süüdistataval menetluskulud summas 628,50 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimsel 11. kuul tuleb tasuda 52,00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 56,50 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 4 alusel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
15.peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus V.I juhtis 25.10.2013 kella 09:50 ajal Harjumaal, Saku vallas, Tallinn-Rapla-Türi mnt 15 km-l mootorsõidukit Alfa Romeo, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,35 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,12 mg/l kohta, lõplik tulemus 1,23 mg/l kohta), millega rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani V.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetluskäik Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Kutepova, süüdistatav V.I ja tema kaitsja Liis Toomsalu sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokuröri abi kohtus V.I karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud; KarS § 68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust / 25.10.2013.a./, seega karistuse ärakandmata osa moodustab 1 aasta 5 kuud 29 päeva. KarS § 74 lg.1, 3 alusel jätta nimetatud karistus osaliselt täitmisele pööramata, määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub vangistus 2 kuud, ülejäänud karistus – 1 aasta 3 kuud 29 päeva vangistust- jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, kui V.I ei pane 3 -aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelvalve all KarS § 75 lg.1-ga ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: 1) Elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisakohustuseks KarS § 75 lg.2 p.2 alusel määrata mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1ks aastaks 6-ks kuuks. Kohtuotsuse põhjendused
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et V.I kuulub KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - 1-DVD plaat, mis asub kriminaaltoimikus, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 96,00 eurot; - KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 532,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Kohtuistungil avaldatu kohaselt V.I igakuine sissetulek on 160,00 eurot, millest peab tasuma ka elatist. V.I menetluskulud on summas 628,50 eurot, mis on süüdistatava majanduslikku olukorda arvestades suur summa. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda.
Eeltoodust juhtuvalt tuleb V.I menetluskulud summas 628,50 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimsel 11. kuul tuleb tasuda 52,00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 56,50 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (
)
Ingrid Kullerkann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.