Kohtulahend

Lisandub täituritasu.

SÜÜDISTUS

Rasmus Trulli süüdistatakse selles, et tema juhtis 28.juunil 2014 kella 23:51 paiku Lääne maakonnas Ridala vallas Uuemõisa alevikus Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 70-ndal kilomeetril Tallinna mnt 68a juures K K kuuluvat ja tema kasutuses olevat mootorsõidukitsõiduautot BMW 328I registreerimismärgiga * joobeseisundis, kuna tema väljahingatavas õhus oli alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,16 mg/l kohta. Sellise tegevusega pani Rasmus Trull toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424 näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Rasmus Trull tunnistas KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. Andis kohtus ütlusi, et tegelikult oli see üks õnnetu erinevate sündmuste kulminatsioon või tagajärg. Sellel päeval tulid koos vennaga suve algust ja puhkuse algust tähistama. Oli elus väga raske periood. Alkoholi tarbisid suvekodus ja linna tulid väga rumalal põhjusel - kuigi olid päev läbi grillinud ja šašlõkki

teinud, siis tekkis isu Statoili tankla hamburgeri järgi. Joobes isik ei mõtle, mis on teo tagajärjed. Justnimelt see tühine hamburger oligi põhjuseks, miks sinna tanklasse sai mindud vennaga koos. Tema mäletamist mööda jõid lahjat alkoholi - siidrit, õlled. Võib- olla oli vahepeal ka paar teravamat lonksu. Aga üldiselt oli lahja alkoholi peal. R.Trull poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist tõendavad ka tunnistaja T.P ütlused, kelle sõnade kohaselt 28.06.2014 õhtul teostas liiklusjärelevalvet, oli graafikujärgselt tööl. Puutusid ka süüdistatavaga kokku. Enne keskööd tuli teade juhtimiskeskusest, et liigub üks BMW halli värvi. Juht käis tanklas sees ja oli alkoholijoobes. Olid tanklale lähedal. Läksid tanklasse vaatama, seal teda ei olnud ja otsustasid linna poole tagasi sõita. Kui keerasid Lukoili tanklast välja linna poole, olid sõitnud 10–15 m linna poole, siis nägid, et linna poolt tuli üks auto, kes linna poolt sõitis Rannarootsi keskuse ringile, said ringil kokku ja sealt sõitis auto Uuemõisa poole. Nägid, et see oli seesama BMW, sama numbriga, millest teatati. Sõitsid kohe järgi, lülitasid sisse vilkurid, signaalid ja mootorsõiduk jäi seisma. Läks auto juurde, tutvustas ennast juhile ja teatas peatamise põhjuse. Juht sai kõigest aru. Kontrollisid joobe näitu, päris tugev oli see – üks koma millegagi oli. Suust oli tunda ka alkoholi lõhna. Palusid tal tulla politseibussi. Kodanik kuuletus kõikidele korraldustele. Kui jõudsid bussi, siis tal tuli meelde, et suitsupakk jäi maha. Siis ta läks auto juurde, kõrvalukse tegi lahti, võttis suitsupaki, oli temaga kogu aeg kaasas. Siis läksid koos jaoskonda. Jaoskonnas temaga otseselt ei tegelenud. Isikul oli tugev alkoholilõhn suust, olid kerged koordinatsioonihäireid, kõne oli natuke pehme. Aga ta oli piisavalt adekvaatne, sai aru, mis peab tegema ja kõikidele toimingutele ta allus. Ta ütles, et oli alkoholi tarvitanud terve päeva, aga põhjust ei mäleta. Siis ta ütles, et ta oli läinud tanklasse, et osta juurde alkoholi. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuselt /tl 14/ on näha, et R.Trull 28.06.2014 juhtis sõidukit BMW reg.nr * ja R.Trull on 28.06.2014 alates kell 23.51 kuni kainenemiseni kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. R.Trull suhtes indikaatorvahendi kasutamist 28.06.2014 kell 23.51 näitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 15/, mille kohaselt oli indikaatorvahendi näit positiivne. Pöördel on joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt R.Trull`il oli silmade punetus, pupillid suured. Reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane ja häiritud, aja- isiku- ja kohatajus esineb häireid, teadvusel, ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioon väga häiritud, käitumine normaalne, alkoholilõhn suust. Tl 16-17 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mis näitavad, et 29.06.2014 kell 00.09 kasutati R.Trull suhtes tõenduslikku alkomeetrit, mille lõplik mõõtetulemus oli 1,16 mg/l. Tl 18 olev taatlustunnistus näitab, et tõenduslik alkomeeter, mida kasutati, oli nõuetekohaselt taadeldud. Tl 19-20 olevast kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et R.Trull on seoses kahtlustusega KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni peetud 28.06.2014 kell 23.51 ja vabastatud 29.06.2014 kell 13.20. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et R.Trull on toime pannud süüdistuse kirjeldatud teo, ta juhtis 28.06.2014 mootorsõidukit joobeseisundis ja tegu täidab KarS § 424 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et R.Trull pani teo toime otsese tahtlusega. R.Trull teadis, et ta oli enne auto juhtima hakkamist terve päeva jooksul alkoholi tarvitanud. Peale nii pika ajaperioodi jooksul alkoholi tarvitamist inimene teab ja saab aru, et ta on joobes, kuid sellest hoolimata asus

mootorsõidukit juhtima. R.Trull on ise ka tunnistanud, et joobes isik ei mõtle, mis on teo tagajärjed, seega tunnistanud, et ta oli joobes ja sai sellest aru. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks R.Trull süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine R.Trull poolt. R.Trull poolt toime pandud tegu täidab KarS § 424 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja R.Trull on selle toimepanemises süüdi.

KARISTUS

Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse R.Trull on toime pannud ühe II astme kuriteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Kohus leiab, et R.Trull süü on keskmine – joobe määr ületas kriminaalse joobe miinimummäära oluliselt, tegu on toime pandud otsese tahtlusega ja R.Trull juhtis mootorsõidukit seisundis, kus tema koordinatsioon oli oluliselt häiritud, liigeldes sel viisil pikema aja jooksul (maakodust umbes 20 km Haapsalu linna ja ka sõites linnas ning sooviga linnas edasi sõita, külastada tuttavat, kes elas Haapsalus). Karistust kergendavaks asjaoluks on R.Trull poolt süü tunnistamine ja kahetsus. R.Trull on kohtuistungil avaldanud, et on endal häbi, et selline asi üldse juhtus, et ei suutnud mõelda tagajärgede peale. On mõned üksikud lähedased sõbrad, kes sellest teavad, on ka nende ees väga häbi. See on tõsiselt pannud järgi mõtlema ja kahetsema. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 22 on karistusregistri teatis Rasmus Trull kohta, mille kohaselt R.Trull on karistamata isik. Seega R.Trull on isikuks, keda on võimalik mõjutada õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma ka seaduses ette nähtud kergema karistusliigiga s.o rahalise karistusega. Kohus leiab, et üldpreventiivne karistuse eesmärk on R.Trull `ile karistuse mõistmise puhul oluline. Kohus leiab, et R.Trull juhtis autot üle 20 kilomeetri alkoholijoobes, olukorras, kus tema koordinatsioon oli oluliselt häiritud, selline tegevus on reaalselt ohtlik kaasliiklejatele, sest kiiresti reageerimist nõudvas olukorras ei oleks R.Trull suutnud reageerida ja ohtu vältida. See, et tema tegevusel ei olnud halbu tagajärgi, on tänu valvsatele kodanikele, kes joobes juhist politseile teada andsid. R.Trull ütluste kohaselt oli tal kavatsus autoga sel õhtul edasi sõita – külastada oma Haapsalus asuvat tuttavat, kuid tema tegevusse sekkusid politseinikud, kes ta juhtimiselt kõrvaldasid. R.Trull avaldas kohtus ise, et sõitma hakkamiseks oli tühine põhjus – Statoili hamburgeri isu ja nii ta joobeseisundis mootorsõidukit juhtima asuski. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab, et R.Trull ei hooli õiguskorrast vaid seab enda huvid ja tahtmised esiplaanile. Kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvestades, leiab kohus, et R.Trull`i tuleb karistada rahalise karistusega alla keskmise määra. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära.

Tl 23 on teatis R.Trull 2013.a keskmise päevasissetuleku kohta ja selle kohaselt oli R.Trull keskmise päevasissetuleku suurus 1,85 eurot, mistõttu tuleb karistuse mõistmisel arvestada KarS § 44 lg 2 alusel päevasissetuleku suuruseks miinimumpäevamäära suurus 3,20 eurot. Lisakaristus Tl 13 on tõend selle kohta, et Rasmus Trull`il on juhiluba, mis väljastati 21.11.2005 ja kehtib kuni 04.07.2015. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõiduki ohutu liiklemisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Prokurör leidis, et R.Trull suhtes tuleb kohalda lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kaitsja leidis, et lisakaristuse kohaldamiseks pole alust. R.Trull avaldas kohtus, et igapäevaselt on *. Tööülesanded on eelkõige kinnisvara tehingute vahendamine ja kõik see, mis sellele eelneb ja järgneb. Tööülesannete täitmiseks on praktiliselt igapäevaselt vajalik autoga sõitmine objektidele. Objektid on Tallinnas, Harjumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, ka Järvamaa. Käib autoga kohapeal ja seda tuleb päris tihti ette. Ei ole autojuhti ja juhtimisõiguse olemasolu on eksisteerimise aluseks selles firmas. Igal töötajal on norm, mida tuleb täita kuu jooksul - tavaline eelarve, mis täidetakse rahaga, mis tuleb tehingutest. Kui käibekohustust ei täida, annab see lepingu teisele poolele aluse tema teenetest loobuda. Kui tööle läks, siis oli see üks eeldusi, et saada sinna tööle, sest konkurents on tihe ja aina tihedamaks läheb. Seda ei pandud küll kirja kuna töövestlustel öeldi korduvalt välja, et juhtimisõigus on ainuke võimalus seda tööd teha. On üürikorter, üür on ilma kommunaalideta 250 eurot + kommunaalid, kui sissetulekut ei ole, siis ei ole võimeline seda tasuma, reserve ei ole. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-26-10 leidnud: “töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.“ Kohus leiab, et R.Trull ́ile oli enne kuriteo toimepanemist teada, et tööülesannete täitmiseks on talle juhtimisõiguse olemasolu hädavajalik, kuid hoolimata sellest pani ta toime liikluskuriteo, mille toimepanemisega väljakujunenud kohtupraktika kohaselt üldjuhul kaasneb lisakaristusena ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Seega R.Trull ise oleks saanud õiguskuuleka käitumisega vältida töökoha kaotamise ohtu. Seadus sätestab (KarS § 50 lg 2) selge erisuse, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtule on esitatud R.Trull *Ä R.Trull selgitas kohtuistungil, et tal on * - 9 aastat tagasi langes kallaletungi ohvriks ja tänu sellele sai vigastusi, millest osad on püsivad. See oli *- mingi hulk * on hävinenud, mistõttu on vastupidamise võime tunduvalt vähenenud. Kui terve inimene alustab hommikul kell 9 tööd ja lõpetab kell 5, siis tema ei jõua seda 8-tunnist tööpäeva vastu pidada. Väsib väga kiiresti. Ja tekkis ka * Asjade meelde jätmise võime ei ole enam see, mis oli. Sellest traumast taastumine võttis aastaid. See jättis oma tugeva jälje elus. See välistab edaspidises elus paljud asjad, mis tervel inimesel on normaalsed ja võimalikud. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-58-14 p 8 leidnud, et „puue ja töövõimetus on erinevad seisundid, millest ühe tuvastamine ei tähenda iseenesest teise olemasolu. Töövõimetus tuvastatakse erinevalt puudest riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 5 p 2 ja §-de 14 jj alusel. Kui puuet hinnatakse raskusastmete järgi (PISTS § 2 lg 21), siis osalist töövõimetust määratakse protsentides (RPKS § 14 lg 1 p 2 ja § 16 lg-d 5 ja 6).“ Puude raskusastet ja kestust tõendab pensionitunnistus või selle puudumisel puudega isiku kaart (PISTS § 23 lg 1). Sellist tõendit ei ole R.Trull kohtule esitanud. Eelkirjeldatud tõendid näitavad, et R.Trull`il ei esine liikumispuuet, seega KarS § 50 lg 2 tema puhul kohaldamisele ei tule.

Lisakaristus ei täida mitte ainult süüdistatava süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (KarS kommenteeritud väljaanne, 2009 ,§ 49 p 1). Seega lisakaristuse kohaldamisega tuleb luua olukord, kus isik ei paneks toime uusi samalaadseid rikkumisi, s.t ei asuks joobnuna juhtima mootorsõidukit. Riigikohus on lahendis 3-1-1-122-13 leidnud: „Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks“.. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis tingivad R.Trull suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise - R.Trull joobeaste, tema seisund, kus mootorsõidukit joobes juhtides oli tal koordinatsioon väga häiritud ja tema sõiduteekonna pikkus ning enda huvide eelistamine teiste isikute turvalisusele. Kohus leiab, et lisakaristust tuleb kohaldada sanktsiooni alammäära lähedases määras, mis on tingitud sellest, et R.Trull on karistamata isik ja kahetseb oma tegu.

TÕKEND

Rasmus Trull on kahtlustatavana kinni peetud 28-29.06.2014 /tl 19-20/, s.o 2 päeva, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Rasmus Trull suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 21/, tõkend tuleb tühistada. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. ASITÕENDID puuduvad

MENETLUSKULUD

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Rasmus Trull`ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 532 eurot 50 senti (1,5 * 355). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale M.Gaver R.Trull kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 235,44 eurot /tl 26-28/ ja 508,92 eurot /tl 31-33/, kokku 744,36 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.