kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Indrek Saar
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Määruse tegemise aeg ja koht
13.november 2014.a Rapla
Kohtuistungi aeg
13. november 2014.a.
Kriminaalasja number
1-13-9341
Kriminaalasi
Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Urve Kuninga ja erakorralised ettekanded
Süüdimõistetu
M.V, EV kodanik, emakeel eesti, xxx, xxxxx xxxxxxxx xxxx
Kohaldatud menetlusnormid
Kriminaalmenetluse seadustiku §§ 384 lg. 1, 387 lg. 1, 427 lg. 2, 432 lg. 3
Jätta Pärnu Maakohtu 22.aprilli 2014.a. otsusega M.V-le mõistetud vangistus täitmisele pööramata. Seoses vahistamisega alates 05.novembrist kuni 13.novembrini 2014.a. lugeda vangistusest üheksa (9) päeva kantuks. Tõkend vahistamine tühistada ja M.V kohtusaalis vabastada. Määrus ei ole vaidlustatav. Asjaolud ja kohtu seisukoht M.V on mõistetud süüdi 10.veebruaril 2014.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 209 lg. 1 järgi ja karistatud kahe (2) kuulise vangistusega, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 kohaselt kaheksateist (18) kuulise katseajaga. KarS § 75 lg. 2 p.1 kohaselt kehtestas kohus lisakohustuseks
hüvitada kannatanule tekitatud kahju kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 26.veebruaril 2014.a. 22.aprillil 2014.a. tunnistas kohus M.V samuti süüdi KarS § 209 lg 1 p.2 järgi ja mõistis karistuseks vangistuse üks (1) aasta, millega luges KarS § 65 lg. 1 kohaselt kaetuks varem mõistetud karistuse ja liitkaristuseks jäi üks (1) aasta vangistust, mille kandmisest on M.V KarS § 74 lg. 1 kohaselt vabastatud kaheksateist (18) kuulise katseajaga. Teise otsusega on pandud samuti lisakohustuseks kannatanule kahju hüvitamine kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 28.mail k.a. esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna M.V ei hüvitanud kannatanule kahju ega asunudki seda tegema. 14.aprillil k.a. kinnitas M.V kriminaalhooldajale, et 100 eurot on tasutud. Kontrollimisel selgus, et see oli vale. Kriminaalhooldaja on M.V soovil muutnud korduvalt registreerimiste aegu. M.V on seda põhjendanud tööga. Kriminaalhooldaja taotleb vangistuse täitmisele pööramist. 11.juulil k.a. kriminaalhooldaja poolt esitatud erakorralise ettekande kohaselt ei tulnud M.V 19.juunil k.a. ette nähtud korralisele registreerimisele ega teatanud selle põhjust. Registreerimise aeg oli M.V-le teatavaks tehtud eelmisel registreerimisel 19.mail k.a. 09.juulil k.a. kriminaalhooldajale saadetud elektronkirjas kinnitas M.V enda haigestumist. 10.juulil k.a. käis kriminaalhooldaja M.V elukohas, kuid seal ei avatud ust. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja vangistuse täitmisele pööramist. M.V ei tulnud 28.juuliks k.a. määratud kohtuistungile. 16.juunil ka. vastas M.V elektronposti teel kohtukutsele ja teatas, et viibib Rootsis tööl. Sama teatas M.V ka kohtule 24.juulil k.a. saadetud elektronkirjas. Luba Eestist lahkumiseks ei ole M.V kriminaalhooldajalt küsinud. M.V on esitanud kohtule ja kriminaalhooldajale mitteilmumise põhjuste kohta erinevaid väiteid. M.V ei tulnud ka 15.septembriks k.a. määratud kohtuistungile ja vastuseks kohtukut sele teatas elektronposti teel, et viibis Saaremaal tööl. Neil põhjustel kuulutas kohus M.V 15.septembril k.a. tagaotsitavaks. 05.novembril k.a. peeti M.V kinni. Kriminaalhooldaja jäi kohtuistungil vangistuse täitmisele pööramise taotluse juurde. M.V tunnistas kohtuistungil kriminaalhooldusest ja kohustuste täitmisest kõrvalehoidumist. Ta võtab omaks, et ei julgenud ette nähtud ajal kriminaalhooldaja juurde tulla, kuna oli valetanud kannatanule kahju hüvitamise kohta. Pärast seda, kui politsei ta viimasel korral Kohilas töö juurest ära viis, teda enam tööle ei võetud. Järgmine töökoht oli Tallinnas, kuid seal ei käimine ei osutunud võimalikuks. 15.-18.juunini k.a. käinud Rootsis tuttaval abiks. Viimased kolm kuud on M.V töötanud koos tuttavatega Pärnus ühe maja ehitusel ja ei ole seni tasu saanud. Vahel ööbis ta Pärnus sõbranna juures ja vahel käis Raplas kodus. Ema on ka päeval tööl ja seepärast ei olnud kontrollimise ajal kedagi kodus. Miks ta ei võtnud kontakti kriminaalhooldajaga, seda M.V ei põhjenda. Kohus leiab, et erakorralised ettekanded on põhjendatud ja alus vangistuse täitmisele pööramiseks on tõendatud, sest M.V asus pärast 19.maid 2014.a. kriminaalhooldusest kõrvale hoiduma ja tegi seda kuni kinnipidamiseni. KarS § 74 lg. 4 kohaselt võib kohus käitumiskontrolli nõuete ja kohtu poolt pandud kohustuste mittetäitmise korral määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata vangistus täitmisele. Kohus leiab, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole antud juhul otstarbekas. Süüdimõistetu noorust arvestades peab kohus vajalikuks anda talle veel võimaluse kriminaalhooldusele alluda ja katseaeg edukalt läbida. Vangistuse täitmisele pööramise korral
kaotaks M.V pärast vabanemist õiguskuulekalt elada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Saar Kohtunik
veelgi
võimalusi ja tahtmist oma elu korraldada ning
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.