lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-4791/42

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-4791/42
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
13.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1149
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-4791/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.07.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-4791

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 28. oktoobri 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu H.J, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu H.J-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.H.J mõisteti Tartu Maakohtu 14. juuli 2014. a otsusega süüdi KarS § 329 järgi ja karistati 1-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28. novembri 2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 5 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud 3 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 14. juulil 2014 ja lõpeb
17.mail 2015.
2.
Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2014. a määrusega jäeti H.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 H.J ei ole vangistuses viibides piisavalt oma probleemidega tegelenud, mis näitab, et tal puudub motivatsioon oma elukorralduse muutmiseks. Süüdimõistetu on korduvalt toime pannud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ning kuritarvitas enne vangistust alkoholi. H.J on vangistuses läbinud küll sotsiaalprogrammi, kuid kinnipeetava iseloomustuse kohaselt puudub tal kindel soov oma tarvitamisharjumusi muuta. Süüdimõistetu tegutsemist iseloomustab impulsiivsus ja läbimõtlematus ning ta kordab samu käitumismustreid, suutmata teha järeldusi varasematest negatiivsetest kogemustest. Seda

kinnitab asjaolu, et H.J-i on korduvalt joobes juhtimise eest karistatud. Varasematest karistustest ei ole süüdimõistetu kohtu hinnangul enda jaoks vajalikke järeldusi teinud, vaid on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. 2.2 H.J-i on kriminaalkorras karistatud kuus korda. Tartu Maakohtu 5. märtsi 2013. a otsusega karistati teda KarS § 424 järgi 11 kuu ja 28 päeva vangistusega, mis asendati 716 tunni üldkasuliku tööga. Tartu Maakohtu 28. novembri 2013. a otsusega karistati H.J-i taas KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Eeltoodu näitab selgelt, et H.J-ile ei ole kergemaliigilised karistused, s.o vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, vajalikku mõju avaldanud ning isik on kaheksa kuud pärast viimase kohtuotsusega joobes juhtimise eest süüditunnistamist pannud uuesti toime joobes juhtimise. Seetõttu on kohus veendunud, et süüdimõistetu suhtub ükskõikselt temale varasemalt antud võimalusse jätkata oma elu vabaduses ning mitte kanda vangistust reaalselt kinnipidamisasutuses. Seega on kohtu hinnangul kõrvaldamata risk ja oht, et ennetähtaegsel vabanemisel jätkab süüdimõistetu kuritegude toimepanemist. 2.3 Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on järgneva kahe aasta jooksul H.J-i poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Tegemist on piisavalt kõrge riskiga, mis ei anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka vangistuse jooksul ei ole H.J suutnud käituda õiguskuulekalt. Talle on 17. oktoobril 2014 määratud distsiplinaarkaristus vangla sisekorra nõuete rikkumise eest. Märkimist väärib ka see, et vabanedes puudub H.J kindel töökoht. Süüdimõistetu soovib asuda elama oma vanemate juurde, kes on töövõimetuspensionärid. Kindla töökoha ja sissetulekuallika puudumise tõttu on oht, et isik jääb oma vanemate ülalpidamisele, mis omakorda raskendab leibkonna majanduslikku olukorda. Kohtu arvates on süüdimõistetu puhul maandamata riskid, millele tuginedes saaks väita, et H.J-i käitumises ja mõtlemises on toimunud positiivsed muutused ja ta ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist.

3.H.J esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb selle tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu seisukohad on lühidalt järgmised. 3.1 H.J märgib, et vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Väär on kohtu väide, et süüdimõistetu pole vanglas oma probleemidega piisavalt tegelenud. H.J on oma vigadest aru saanud ja neist õppinud. Ta on motiveeritud oma käitumist muutma. Lisaks on ta vanglas osalenud sotsiaalprogrammides ja tema probleemidega on tegelenud vangla meditsiiniosakonna psühhiaater. Kohtu väide, et H.J oleks vabaduses vanematele koormaks, on väär. H.J on arutanud vanematega nende praegust olukorda ja üheskoos on nad leidnud, et tema abi on vanemate hooldamisel ja abistamisel hädavajalik. H.J-i ema on liikumispuudega ja isa põeb kopsuvähki. 3.2 Ennetähtaegsel vabanemisel plaanib H.J lasta arstil paigaldada endale ampulli, et ravida alkoholismi. Ta asub elama oma vanemate juurde ja hakkab neid ametlikult hooldama. Lisaks uurib ta kohalikust omavalitsusest, millist tuge saab vald neile pakkuda. H.J plaanib liituda anonüümsete alkohoolikute tugigrupiga. Ta soovib taotleda juhilubade tagastamist, et ta saaks vanemaid linna arsti juurde sõidutada. Veel plaanib ta vanematekodu renoveerida, et teha nende elu lihtsamaks ja mugavamaks. Maakohtu määrus, millega kohus keeldus teda ennetähtaegselt vabastamast, mõjus H.J-i perekonnale väga halvasti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et H.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on H.J-i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et teda ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Kriminaalkolleegium jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei võimalda H.J-i varasem elukäik, käitumine vangistuse kandmise ajal ja võimalused vabaduses teda praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. H.J-i on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Sealhulgas on teda korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Tartu Maakohtu 5. märtsi 2013. a otsusega karistati H.J-i KarS § 424 järgi 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Tartu Maakohtu 28. novembri 2013. a otsusega karistati H.J-i taas KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo eest. Ringkonnakohus jagab maakohtu järeldust, mille kohaselt võimaldab eelnev asuda seisukohale, et H.J ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist muutnud. Sellekohast kahtlust kinnitab asjaolu, et H.J ei ole ka vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt – teda on 17. oktoobril 2014 distsiplinaarkorras karistatud. Eeltoodu põhjal ei ole ringkonnakohtul tekkinud veendumust, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes ei paneks H.J toime uusi kuritegusid. Sellise veendumuse puudumisel on süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine välistatud.
6.H.J puudub vabaduses garanteeritud töökoht ja seega iseseisev sissetulek. Süüdimõistetu on küll ringkonnakohtule saadetud kirjas teavitanud, et on algatanud menetluse enda püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks. Kuna ringkonnakohtul puudub kindlus algatatud menetluse tulemuse ja isikule määratava toetuse osas, ei ole see piisav leidmaks, et H.J saab olema vabaduses piisav sissetulek enda ülalpidamiseks. Kuna varasemalt on H.J varalise kasu saamiseks pannud toime varavastaseid kuritegusid, tuleb töökoha ja sissetuleku puudumist lugeda oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. Kuritegude toimepanemist on soodustanud ka alkoholi kuritarvitamine.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid H.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.